Obsah (9)

§ 76§ 108§ 113§ 164§ 171§ 35§ 1§ 42§ 1132

Tsiviilasi nr 2-20-131180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-131180 T

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 26.02.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
2. TsMS § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2
3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. 6.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. 7.

§ 164

lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

1. Hagiavaldusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtub, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel on sõlmitud XX.XX.XXXX liitumisleping nr XXX ja XX.XX.XXXX liitumisleping nr XXX, mille alusel Elisa Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning XX.XX.XXXX nutikindlustuse leping nr XXX seadme kindlustamiseks. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest(tõenditest) nähtuvalt liitmislepingutest tulenev võlgnevus on 108,20 eurot ning nutikindlustusest tulenev võlgnevus 15,69 eurot. Kuna kostja on jätnud osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
2. Hagiavaldusest ning lisatud arvetest nähtuvalt sisaldab hagis nõutav põhivõlgnevus ka osamaksetega vara müügilepingust tulenevaid põhiosamaksete võlgnevust 128,25 eurot ning käsitlustasu võlgnevust 77 eurot.
3. Kohus märgib, et esialgses hagiavalduses oli nõude alusena viidatud ekslikult kolmanda isikuga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingule ja see hagiavaldusele lisatud. Kui kohus sellele 12.04.2021 e-kirjaga tähelepanu juhtis, palus hageja algsele hagiavaldusele ekslikult lisatud lepingu toimikust eemaldada. Hageja on täpsustatud hagiavaldusest eemaldanud kolmanda isikuga sõlmitud lepingu andmed, kuid ei ole märkinud kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu andmeid, millest tuleneva põhiosamaksete võlgnevuse ja käsitlustasu võlgnevuse tasumist ta kostjalt nõuab, ega ole vastavat lepingut hagiavalusele ikkagi lisanud. Kohus juhtis sellele taas tähelepanu 07.05.2021 e-kirjas ning selgitas, et hagejal tuleb täpsustada põhiosamaksete võlgnevuse ning käsitlustasu nõuete aluseks olevaid asjaolusid ning esitada võimlausel kostjaga sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping. Kuigi hageja on kohtu kirja kätte saanud, ei ole hageja kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagiavalduses nõude alusena nimetatud lepingutes puuduvad kokkulepped kauba müümise ning käsitlustasu kohta, mistõttu on hageja põhinõue alusetu ning tõendamata osas, milles hageja nõuab kostjalt järelmaksuga müügilepingust tulenevate põhiosamaksete võlgnevuse ja käsitlustasu tasumist.
4. Lisaks leiab kohus, et käsitlustasu ettenägev osamaksetega vara müügilepingu tingimus, aga ka teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe on tüüptingimustena võlaõigusseaduse (

) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised.

1. Hagiavalduse kohaselt osamaksetega vara müügilepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS-i klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS-i poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.
2. Hageja on 20.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud viivisemääraga 0,07% päevas, mis hagiavalduse kohaselt tulenes Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimustest.
3. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi ja teenuste kasutamise üldtingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara 3 müügilepingu tingimused ja teenuste kasutamise üldtingimused käsitletavad tüüptingimustena

§ 35lg 1 tähenduses.

Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).
3. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Kohus leiab, et järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il on õigus nõuda lepingu lõpetamisel käsitlustasu tasumist, kahjustab tarbijat emamõistlikult, kuna paneb niigi arvete tasumisega võlgnevusse jäänud kliendile kohustuse maksta kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Lisaks käsitlustasule nõuab hageja veel viivist ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
2. Riigikohus on 10.05.
3. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. 18. Hageja arvestab viivist alates 19.03.2018, mil seadusjärgne viivis on olnud 8% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,07% päevas (s.o 25,55% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Viivisekokkuleppe tühisuse tõttu on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on arvestanud viivist iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.01.

1. Arvestades ka hageja põhinõude osalist rahuldamata jäämist, on õigus nõuda viivist järgmiselt: Arve nr Viivise arvestuse algus XXX Põhiosa võlgnevus Viivitatud päevade arv Viivise määr Viivise summa 19.03.2018 20.01.2021 30,99 1039 8% aastas 7,05 XXX 19.04.2018 20.01.2021 32,99 1008 8% aastas 7,28 XXX 19.05.2018 20.01.2021 30,99 978 8% aastas 6,64 XXX 19.06.2018 20.01.2021 28,92 947 8% aastas 6 Kokku: Viivise arvestuse lõpp 26,97
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi.

§ 1132

lg 2 p 1 järgi on hagejal õigus arvestades nõude suurust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot. 20. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 123,89 eurot (329,14 eurot - 77 eurot - 128,25 eurot), 20.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivise põhinõudelt alates 21.01.2021

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käsitlustasu 77 euro, 4 põhiosamaksete võlgnevuse 128,25 euro ning viivise 195,30 euro (222,27 eurot - 26,97 eurot) osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda.
2. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 360 eurot (ajakulu 3 tundi, tunnihind 120 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 245 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest, arvestades hagihinda ning asjaolu, et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 73,50 eurot.
3. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5