Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja nõuab kostjalt viivist tarbijakrediidilepingult nr XXX tekkinud võlgnevuselt määras 24% aastas. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingu p-s 6.1 kokku leppinud viivisemääras 26.90%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,37 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Kuna viivisekokkulepe on 2 tühine, siis ei saa hageja viivisekokkuleppele tuginedes nõuda viivist vähendatud ulatuses s.o 24%, vaid üksnes seadusjärgses määras. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 19.11.2019-18.05.2021 eest 720,26 eurot (6007,62 x 0,021918% x 547).
ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 esimese lõike teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 6007,62 eurot alates 19.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvat viivist koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei saa nõuda suuremas summas kui põhivõlg, seega tuleb edasiulatuvat viivist piirata põhinõude summaga. Menetluskulud
lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 76% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta hageja menetluskulud 76% ulatuses. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 600 eurot riigilõiv hagiavalduselt. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse rahuldamisega võrdelises määras ehk 456 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.