) § 4 lg 3, 206 lg 1 järgi võib kostja hagi õigeks võtta.
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas
lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhieva otsuse. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi (
Hagi rahuldamise materiaalõiguslikud alused on järgmised. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 578 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi ja § 82 lg 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh ka täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuste täitmist ja täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning kui lepingus on kokku lepitud viivis, saab võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud määras viivist.
kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni protsendina võlalt alates hagi esitamisest. Vastavalt VÕS § 113² lg 2 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. 3
alates hagi esitamisest 28.04.2021 viivist 0,06% päevas põhivõlalt kuni võla tasumiseni. Hageja on esile toonuid, et kasutas võla sissenõudmiseks abi, seega on tema nõue põhjendatud sissenõudmiskulude saamiseks VÕS § VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi kokku 35 €. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis ei ole kohtul vaja anda hinnangut hageja esitatud tõendile. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlga 6627,14 €, sealhulgas põhinõue 4081,68 €, enne 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 2545,46 €, viivised põhinõudelt 4081,68 € alates 16.04.2018 kuni 27.04.2021 summas 2713,50 € ja sissenõudekulu 35 €, viivis põhinõudelt 4081,68 € alates 28.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele (
Menetluskulude jaotus, suurus
lg 1, 2 sätestab, et hagimenetluses jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude suurust.
lg 1, 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud menetluskulud.
p 1 järgi on kohtuväline kulu lepingulise esindaja kulu.
Hageja esindaja kulu on 2,5 h eest (dokumentide komplekteerimine, hagiavalduse koostamine, esitamine) kokku 420 € (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on kulu, arvestades asja keerukust, materjalide mahtu, põhjendatud. Tasu määr 100 €/h (millele lisandub käibemaks), on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 420 € (
Asja materjalide kohaselt on hageja maksnud riigilõivu 600 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on
lg 1, 2, § 138 lg 1, 2,
Nimetatud summa tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale kulude tasumisega viivitamise korral võlgnetavatelt kuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.