← Eesti

2-16-8972/62

2-16-8972 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8972 Tsiviilasi V.

§ 175

lg-s 2 p 2, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast.

  1. Aktsiaselts P toob välja, et P ankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Usaldusisik on nii aruannetes, kui 09.03.2021 kohtuistungil kinnitanud, et võlgnik ei tegele tulutoova tegevusega ning alates
  2. 2

(4)2-16-8972 aastast ei ole midagi teinud töö leidmiseks. Samuti ei ole võlgnik midagi P OÜ-le tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma P ankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ülaltoodu alusel ja juhindudes

§ 175lg 2 p 2 palub võlausaldaja keelduda V .

S . kohustustest vabastamast ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

  1. S AS märgib, et võlgnik ei ole täitnud ühtegi seadusest tulenevat kohustust, mistõttu nõustub võlausaldaja sellega, et võlgniku suhtes käiv kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 09.03.2021 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud, kuna väidetavalt ei olnud sellekohast kutset saanud, kuid kohale ilmus usaldusisik, kes võlgnikuga ühes korteris elab. Seega oli võlgnik teadlik ärakuulamisest. Selline käitumine näitab ilmekalt võlgniku ükskõikset suhtumist oma kohustustesse ja nende täitmisse. Sellistele võlgnikele ei ole kohustustest vabastamise menetlus ette nähtud. Samuti on usaldusisik selgitanud, et võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud ega kavatse seda ilmselt ka teha. Seega on äärmiselt vähetõenäoline, et võlgnik terve menetluse kestel miskit võlausaldajale tasuks. Eeltoodust lähtuvalt palub võlausaldaja lõpetada V. S. kohustustest vabastamise menetlus ning jätta V. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused
  2. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 ütleb, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 10.

§ 173

kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 25.09.2017 ning seega ei ole viis aastat veel möödunud. Võlgniku usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid 11.12.2018 ning 26.11.2019. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud periooditi Töötukassas arvel, kuid ei ole tööd leidnud. Võlgnik on korduvalt viibinud ravil xxxx ning xxxx alkoholiprobleemide tõttu. 3

(4)2-16-8972 Nimetatud tervislike probleemide tõttu ei ole võlgnik ka tulu teeninud, mistõttu leiab usaldusisik, et usaldusisiku aruande vormi täitmine ei ole otstarbekas.
  1. aastal ei ole aruannet kohtule esitatud ning sel põhjusel on kohus nii võlgniku, kui usaldusisiku ärakuulamisele kutsunud. Võlgnik ei ole ärakuulamisele ilmunud, kuid kohale tulnud usaldusisik on kohtule selgitanud, et võlgnik on täielikult usaldusisiku ülalpidamisel. Mingit sissetulekut võlgnikul ei ole, kusagil tööl ta ei käi ega pole selle aja jooksul käinud, mil on toimunud kohustustest vabastamise menetlus. Töötukassas võlgnik enam arvel ei ole. Raha tal ei ole, pangakontot tal ei ole. V. S.l on probleeme alkoholi tarvitamisega. Sellega seoses on viibinud ka ravil. Võlgnik ei ole oma võlgadest võlausaldajatele mitte midagi maksnud ning usaldusisiku arvamuse kohaselt ta ka edaspidi midagi maksma ei hakka, sest tal pole mingit sissetulekut.
  2. Kohus selgitab, et

§ 173

lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohus nõustub, et võlgniku tervislik seisund ning alkoholiprobleem on talle takistuseks töö leidmisel. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule tõendid haiglas viibimise kohta. Siiski on kohustustest vabastamise eelduseks, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See tähendab, et kui võlgnikul mõistlikult tulutoov tegevus puudub, siis näitab ta kohtule siiski üles tahet selline tegevus leida. Hetkel on kohtule esitatud andmete põhjal alust arvata, et võlgnikul see tahe puudub, kuivõrd ta ei tegelegi enam töö otsimisega. Samuti pole võlgnik ilmunud kohtu poolt määratud ärakuulamisele, mistõttu saab kohus järeldada, et võlgnikul menetluse jätkamise suhtes huvi puudub. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid selle kohta, et tal esineks selliseid terviseprobleeme (sh näiteks osaline või täielik töövõimetus), mis takistaks tal mingisugustki tööd leida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul puudub kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel perspektiiv ning võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega)

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Seetõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlus

§ 175

lg 5 alusel ennetähtaegselt lõpetada jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 13. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 14. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.