KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5175 Tsiviilasi K. T.i hagi HetEst O
) § 139 lg 7
(1)kohaselt tuleb juhatuse liikmete arv märkida osaühingu põhikirja. Asjaolu, et kostja põhikirjas vastavat sätet pole, ei muuda olematuks fakti, et 25.01.2018 määrati osanike otsusega juhatuse liikmete arvuks kaks. Osaühingu juhatuse liikmete arvu üle otsustamine on osanike pädevuses (
§ 139lg 1 p 7
(1), § 168 lg 1 p 1 ja 4 ning sama paragrahvi lg 2, § 184 lg 1). 9. Kostja põhikirja p 3.3 kohaselt võetakse osanike otsused koosolekul vastu kahe kolmandiku suuruse enamusega koosolekul esindatud häältest (dtl 48). Nimetatu on kooskõlas
§ 174lg-ga 1.
Vaidlusalune otsus, millega määrati juhatuse liikmete arvuks üks, tehti 55% poolthäälega (dtl 16). Nimetatud poolthäälte määr ei olnud piisav otsuse vastuvõtmiseks.
§ 177
(1)lg 1 järgi on osanike otsus tühine kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Otsuse vastuvõetuks lugemine olukorras, kus otsus nõutud poolthääli ei saanud, on otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käesoleval juhul sai otsuse võtta vastu põhikirjaga nõutust väiksema häälteenamusega, kuna osanikud ei jõudnud põhikirja muutmises kokkuleppele ning et selline otsustamine tulenes koosoleku läbiviimise korraldusest. Praktilised kaalutlused ja koosoleku läbiviimise korralduslikud otsustused ei saa õigustada seadusega selgelt sätestatud otsuse vastuvõtmise korra eiramist. Järelikult on otsus, millega loeti juhatuse liikmete arvuks üks, tühine. 10. 25.01.2018 koosolekul määrasid osanikud juhatuse liikmete arvuks kaks (vt p 8 eespool). Juhatuse liikmete arvu sai kehtivalt muuta ainult osanike uue õiguspärase otsusega. Enne vaidlusalust koosolekut oli kostja juhatuse liikmete arvuks osanike otsusest tulenevalt kaks ja koosolekul tehtud otsustus selle arvu vähendamiseks oli eespool tuvastatu kohaselt õiguslike tagajärgedeta. Nimetatut ei mõjuta asjaolu, et 25.01.2018 koosolekul valitud juhatuse liikmete ametiseisundi tähtaeg oli vaidlusaluse koosoleku ajaks möödunud. Samuti ei mõjuta nimetatut asjaolu, et juhatuse liikmete arvu ei olnud sätestatud kostja põhikirjas. Juhatuse arvu muutmata sai juhatusse järelikult valida ainult kaks liiget.
§ 174
lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel 3 valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Koosolekul anti poolthääli kolme kandidaadi kasuks, neist enam said hääli T. K. ja K. T. (dtl 16-17). Järelikult valiti kostja juhatus osanike 03.03.2021 koosolekul koosseisus T. K. ja K. T.. Koosoleku protokollis esitatud hääletustulemus, mille kohaselt valituks osutus ainult T. K., on ebaõige ja tühine. Ka K. T. sai hääletamisel
§ 174
lg 3 ettenähtud ulatuses hääli ning otsus tema mittevalimise kohta on otsuse tegemise korra oluline rikkumine ja
§ 177(1) lg 1 järgi tühine.
Eelnimetatust järelduvalt on kostja osanike 03.03.2021 koosoleku juhatuse liikmete valimise päevakorrapunkti 2.2 all tehtud kehtiv otsus see, et juhatuse liikmeteks valiti T. K. ja K. T..
- Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). kostja kanda
- Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt summas 300 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot. Tõendi (äriregistri väljavõte) hankimise kulu hüvitamist nõuab hageja summas 2 eurot. Hageja nõuab lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 1 302 eurot esindaja 6,2 tunni töö eest tunnitasumääraga 175 eurot, millele lisandub käibemaks (hageja 09.
- avaldus, dtl 102). Kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulu hüvitamist soovib hageja kohtuistungi kestuse ja eelnimetatud tunnitasu järgi, seega summas eurot (175 x 1,2 x
- Istung kestis umbes tunni, dtl 114). Kokku taotleb hageja seega õigusabikulu hüvitamist summas 210 eurot. Õigusabikulu hüvitamist on taotletud koos käibemaksuga, kuna hageja kinnituse kohaselt ei saa ta tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on esitanud üksikasjaliku loetelu esindaja tehtud töödest ja kohtul pole põhjust hinnata toiminguid ebavajalikuks või nendele kulutatud aega põhjendamatult suureks. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja õigusabikulu on käesolevas asjas olnud 1512 eurot (11.06.2021 avaldus, dtl 107) ehk täpselt sama, mis hagejal. Kohtu hinnangul on kumbagi poole esindamiseks vajaliku töö maht olnud käesolevas asjas enam vähem sama. Hagi tagamise taotlust kohus ei rahuldanud. Hageja esindaja tööde nimekirjas on 24 minutit tutvumist hagi tagamata jätmise määrusega. Hagiavalduse koostamise töö maht oli 3,5 tundi. Kohus loeb hagi tagamisega seotud töömahu suuruseks hinnanguliselt 1 tund ja jätab sellele ning tagamise riigilõivule vastavas ulatuses 260 eurot (175 x 1,2 x 1 + 50) menetluskulude hüvitise kostjalt välja mõistmata. Need kulud ei olnud vajalikud. Kostjale hagi tagamise taotlus kulusid ei põhjustanud, kuna kohus lahendas tagamise kostjalt seisukohta küsimata enne hagi menetlusse võtmist. Eelnimetatud põhjustel määrab kohus hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruseks 1604 eurot (300+50+2+1302+210-260) ja mõistab selle summa menetluskulude hüvitisena kostjalt hageja kasuks välja.
- Vastavalt hageja taotlusele (dtl 102) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 5