Obsah (8)

§ 632§ 633§ 187§ 429§ 445§ 168§ 163§ 175

Tsiviilasi nr 2-20-14724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14724 Tsiv

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. E.Z. ja V.Z. esitasid 07.10.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.Z. alates hagiavalduse esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni seadusjärgse elatise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt J.Z. ja A.L. kooselust on sündinud XX.XX.XXXX laps E.Z. ja XX.XX.XXXX laps V.Z, kes pärast vanemate lahutust jäid elama koos A.L. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes XXX. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja elatist sellises määras, mis tagaks laste vajadused.
3. V.Z. esitas 25.01.2021 avalduse hagist loobumiseks ning kostja on hagist loobumisega nõus.
4. Kostja seisukohtadest nähtuvalt kostja on alates XX.XX.XXXX töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas, on kaotanud oma sissetulekud ega suuda seetõttu kuni uue töö leidmiseni tavapäraseid elatise makseid tasuda. Töötuskindlustushüvitis ei ole igavene. Kostja töötas XXX ning piir XXX on kinni. Kostjal on XXX ja ta on töötanud XXX. Kostja sooviks on edaspidi leida XXX tööd Eestis. Selleks on kostjal vajalik õppida XXX. Kostja on Eesti Töötukassa kaudu suunatud XXX kursustele. Kostjal ei ole vara, mille arvelt elatist maksta. Hageja kulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Mõlemad vanemad peavad panustama lapse vajaduste rahuldamisse võrdselt. Lisaks viitas kostja peagi muutuvale elatise miinimummäärale, mille määramisel arvestatakse kohustatud vanema sissetulekut, elatist saavate laste arvu peres, peretoetusi ja lapse jagatud elukohta. Kostja on nõus tasuma elatist 170 eurot kuus. Vastuses hagile palus tasumise määrata iga kuu hiljemalt
5. kuupäevaks. Kohtu põhjendused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna V.Z. on hagist loobunud, lõpetab kohus tema hagi osas asjas menetluse otsust tegemata.

1. Kohus leiab, et E.Z. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole ning rahvastikuregistri kandega on tõendatud, et E.Z. on kostja alaealine laps. Kostja ei ela lapsega koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.
3. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 2 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus.
4. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
8. Kuigi kostja on töötu (töötukassa teatise kohaselt on kostja töötuna arvele võetud alates XX.XX.XXXX, tl 21), saab ta sissetulekut töötuskindlustushüvitise näol, mis on kohtu hinnangul piisavalt suur, maksmaks elatist miinimummääras. Hageja kontoväljavõttest (tl 40) nähtub, et XXX novembris maksti töötuskindlustushüvitist XXX eurot ja detsembris XXX eurot, XXX jaanuaris XXX eurot ja veebruaris XXX eurot. Töötuskindlustushüvitise maksmine ei ole küll igavene, kuid kostjal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Kostja on viidanud vajadusele õppida XXX ning asjaolule, et ta on töötukassa kaudu suunatud XXX kursustele. Puudulik XXX vähendab küll võimalusi tööd leida, kuid see ei tähenda, et kosjal ei oleks võimalik lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut teenida. Kostja on töötanud ehituses, kus teadaolevalt kasutatakse ka XXX mitteoskavat välistööjõudu. Kostjal on ainult üks alaealine laps ning kostja ei ole põhistanud, et tal puuduvad võimlaused lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida.
9. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära võib esineda ka olukorras, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne elatise miinimummäär ning lapse vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega.
10. Lapse vajadused on tema seadusliku esindaja sõnul järgmised: riiete ja jalatsite ning koduste vajaduste kulud 80 eurot, hügieenikulud 10 eurot, kulutused ravimitele 35 eurot, toidukulud 180 eurot, mänguasjade, raamatute, karussellide, meelelahutuse kulud 10 eurot, eluaseme kulu 65 eurot, koolitarbed 45 eurot, suvelaager, täiendavad koolitused 30 eurot, huviringid ja eririided 55 eurot, transport 6 eurot, sidekulud 15 eurot, internet, televisioon 15 eurot, lapse toas remondi ja mööbli kulud 43,75 eurot (kolme aasta peale 1400 eurot), sünnipäevad 15 eurot, muud vältimatud kulud ja taskuraha 25 eurot, kokku 629,75 eurot.
11. Kostja on vaidlustanud riiete ja jalatsite ning koduste vajaduste kulud, leides et kulu 80 eurot kuus on ülepaisutatud ning kostjale jääb arusaamatuks milles seisnevad koduste vajaduste kulud kui eraldi on loetletud toidukulud, hügieenikulud, kulutused ravimitele, eluaseme kulud 3 sidekulud, internet, televisioon jne. Samuti on kostja vaidlustanud kulud ravimitele, kuna kostjale teadaolevalt ei ole hagejal ühtegi kroonilist haigust, mille ravimiseks kulub igakuiselt 35 eurot. Kostja on vaidlustanud kulud koolitarvetele, leides et tavapäraselt on need kulud 10-15 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud kulutused suvelaagritele ja täiendavatele koolitustele 30 eurot kuus, kuna suvelaager toimub ainult suviti ning ei ole teada, kas sel suvel mingeid laagreid toimub, kostjale teadaolevalt hageja täiendavatel koolitustel ei käi. Kostja on vaidlustanud kulu huviringidele ja eririietele, kuna kostjale on teada, et hageja ei võta osa huviringide tegevusest ning arusaamatu on, mida eririiete all mõeldakse. Kostaja on vaidlustanud remondi ja mööblikulu, kuna kostjale ei ole teada, kas lapse toas tehti remonti ja osteti mööblit, kostjale teadaolevalt ei olnud sellise kulu tegemine lapse eluks hädavajalik. Kostja on vaidlustanud muud vältimatud kulud ja taskuraha 25 eurot kuus, kui juba on märgitud koduste vajaduste kulud, karussellide ja meelelahutuse kulud.
12. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sõnul lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Elatise nõudmisel miinimummääras ei ole küll vaja lapse vajadusi tõendada, kuid tuleb selgitada, millised on lapse igakuised vajadused ning nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, milles seisnevad näiteks koduste vajaduste kulud, kulud ravimitele 35 eurot kuus, mis on ilmselt rohkem kui vajalik vitamiinide ning haiguste hooajal vajalike ravimite ostuks, kulud huviringidele, eririietele ja täiendavatele koolitustele, kuna selgitatud ei ole, milliste huvialadega laps tegeleb, milliseid eririideid ja millised täiendavaid koolitusi laps vajab, kulud koolitarvetele summas 45 eurot kuus.
13. Kostja on viidanud peagi muutuvale elatise miinimummäärale, mille määramisel arvestatakse mh peretoetusi. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolusid arvestades tuleb elatise määramisel arvestada lapse emale makstava lapsetoetusega, mille suurus on perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt 60 eurot kuus.
14. Arvestades et lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne elatise miinimummäär ning lapse vajadused on osaliselt kaetud lapse emale laekuva lapsetoetusega, on kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 250 eurot kuus. 18.

§ 445

lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Vastuses hagile on kostja palunud määrata elatise tasumise iga kuu hiljemalt

1. kuupäevaks. Kuna hageja ei ole kostja taotlusele vastu vaielnud, määrab kohus elatise tasumise ajaks iga kuu
2. kuupäeva. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jäävad V.Z. hagi menetlemisega seotud menetluskulud V.Z. kanda. 20.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades E.Z. hagi osalist rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta E.Z. hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. 21. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 540 eurot (ajakulu 4,5 tundi, tunnihind 120 eurot).

§ 175

lg 1 kohaselt kuuluvad 4 lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks seoses V.Z. hagi menetlemisega saab pidada 45 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab V.Z. kostja kasuks välja 90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5