) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete 1 rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga
Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt
Võlgniku maksejõuetuse põhjusena nimetab võlgnik ise, et sattus teadmatusest mitmel korral internetipettuse ohvriks. Ajutisele haldurile ei ole esitatud tõendeid internetipettuse ohvriks langemise kohta. Esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on nn kiirlaene võtnud vähemalt 2016-st aastast alates. Kui näiteks 2017 aasta juulis olid igakuised laenude tagasimaksed ca 2 350€/kuus, siis 2019-l aastal juba ca 609€/kuus. Arvestades, et võlgnik on olnud lastega kodune ja tal puudus töökoht, siis on tegemist oluliselt maksevõimet ületavate kohustuste summaga. Pankrotiseaduse mõttes on R Z maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid ega tagasinõutavat vara. Kohtumääruse põhjendus 1. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu
Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 10 806,42 euro ulatuses. Võlgnikul sisuliselt puudub vara. Võlgnikul on töökoht kuid ta töötab vaid temale sobiva tekkimisel töötasuga 4 eurot tunnis. Mais 2021 oli võlgniku brutotasu 207,50 eurot. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks suuteline oma kohustusi täitma. 2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja R Z pankrot tuleb välja kuulutada.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
3.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 51¹ sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51¹ lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes avatud üks täitetoimik kuid käimasolevate enampakkumiste kohta aruandes andmed puuduvad ning sellekohaseid taotlusi esitatud pole. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks. 4.
lg kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõpevad võlgniku suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused ning varale kohaldatud arestid. 5. Vastavalt
august
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada R Z pankrotihalduriks.
lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. 7.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on R Z kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. 3
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel R Zt trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 8.
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. 9. Arvestades pankrotimenetluses väljaselgitatut ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik suudab äriühingu juhatuse liikmena, likvideerija või prokuristina majandamisotsuseid paremini korraldada kui füüsilise isikuna enda rahalisi otsuseid, mistõttu on käesoleval puhul põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes
10. Vastavalt
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud 11.
lg kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis 2021 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ja 45 minutit, arvestusega 100 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks xxx eurot (sh käibemaks), millest xxx eurot, mille lisandub käibemaks x eurot hüvitada
lg 4 alusel riigi vahenditest ja xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri 4 tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest ja osaline väljamõistmine võlgniku pankrotivara arvelt tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole
lg 6 alusel.
lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab
Seega on põhjendatud
lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ülejäänud summa, s.o xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot, kokku xxx eurot mõista välja võlgniku R Z pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnnik Õigusbüroole, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.