KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-11133 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja:

) § 28 lg 2 alusel tuleb avaldaja taotluse alusel algatada menetlus võlgniku nõusolekuta võlgniku omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvates hoonetes olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 3. Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 3 kohaselt peavad

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 29

sätestab, et kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku. Riigikohus on leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja 2 hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil (vt Riigikohtu

1. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Kohus kontrollis
2. juuli
3. a seisuga kinnistusraamatu andmeid ja tuvastas, et kinnistu (registriosa numbriga xxxxxx) asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on võlgniku ja xxxxxxxxxx kaasomandis, kusjuures ½ mõttelist osa kaasomandist kuulub võlgnikule ja ½ xxxxxxxxxx. Taotluses toodut arvestades on kohtutäituril vaja siseneda täitedokumendi täitmiseks võlgniku omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvates hoonetes olevatesse ruumidesse. Täitedokumendi täitmiseks on kohtutäituril vaja teha arestimistoiminguid ja korraldada enampakkumine. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku omandis olevale kinnistule, et hinnata kinnisasja väärtust ning kinnisasja enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Varaga tutvumine ja selle väärtuse määramine enne enampakkumist aitab kaasa vara edukamale realiseerimisele. Kohtutäituri taotlusest nähtuvalt ei tee võlgnik kohtutäituriga koostööd. Samas näeb

§ 28

lg 21 ette, et

§ 28

lg-s 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema omandis olevale kinnisasjale siseneda. Eelneva tõttu tuleb kohtutäituri taotlus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx siseneda koos täitetoimingus olevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või sissenõudja esindaja) võlgniku nõusolekuta tema ½ kaasomandis oleval kinnisasjal (asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) asuvatesse hoonetesse ja neis olevatesse ruumidesse arestimistoimingute tegemiseks ja enampakkumise korraldamiseks.

1. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, kus kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (vt Riigikohtu
2. detsembri 2010 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-10, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 60 päeva alates määruse tegemisest. Lisaks on kohus seisukohal, et sisenemise ajast tuleb võlgnikule ette teatada vähemalt kolm päeva.
3. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.
4. TsMS § 478 lg 4 esimese lause järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub viivitamata täitmisele sõltumata jõustumisest alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 3