Obsah (7)

§ 100§ 101§ 128§ 127§ 112§ 198§113

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Kohtunik Asja lahendamine Hageja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16. oktoober 2020 nr

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

1. Hageja ja kostja ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud XX.XX.XXXX ostu-müügilepingu nr VL-ZZZ. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostjal on tasumata III makse summas 336 eurot (dtl 39).
2. Kostja põhjendab arve tasumata jätmist asjaoluga, et tellitud veeplekid ei olnud soovitud mõõtudes ning ei sobinud tellitud akendele. Kostja on seisukohal, et tellitud kaup oli puudustega. Kostja soovis, et hageja vahetaks vales mõõdus veeplekid välja uute sobivas mõõdus veeplekkide vastu. Kuna kostja ja hageja ei saanud omavahel veeplekkide väljavahetamise osas kokkuleppele, siis tellis kostja endale uued veeplekid kolmanda isiku käest. Kostja on seisukohal, et kuna ta pidi tegema lisakulutusi selleks, et saaks korrektselt aknad paigaldatud koos sobivate veeplekkidega, siis ta saab hageja esitatud arve jätta tasumata (dtl 77-81).
3. Hageja ei ole kostja vastuväidetega nõus. Hageja väidab, et on aknad ja veeplekid valmistanud vastavalt lepingus kokkulepitule. Asjaolu, et hagejale enam veeplekid ei sobinud oli tingitud sellest, et kostja muutis ise akna asukohta seina suhtes.
4. Kostja on tunnistanud oma vastuses kohtule hagiavalduse kohta, et ta allkirjastas XX.XX.XXXX kiiruga lepingu summas 5339,47€-i ja ta ei märganud, et hageja oli ära muutnud 4 akna mõõdud 940 * 1350 mm-ks. Ta loobus lepingu vaidlustamisest ja tellis juurde veel kaks akent. Seega lepingu osas pooltel vaidlust ei ole.
5. Kostja on oma kirjalikus seisukohas kohtule väljendanud, et soovib kohtu poolt tasaarveldamist seoses tehtud kulutustega, mis tekkisid asjaolust, et kostja tellis veeplekid kolmanda isiku käest. 7.

§ 101

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Kostja ei ole määratlenud, millist õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada.
2. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvad kostja väited- vahetage veeplekid ja kannan raha üle; kui nädala jooksul midagi ei toimu, jätan arve kompensatsioonina tasumata; on pretensioon lepingu mittekohase täitmise eest. 10.

§ 101

lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid lepingu rikkumisel kasutada. Sama sätte teine lause täpsustab, et igal juhul on õigus nõuda kahju hüvitamist. Hinna alandamist ja kahju hüvitamist ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda, kuid kohus ei või poolele ette heita, millise õiguskaitsevahendi ta valib. Kahju hüvitamist nõudes saab nõuda mh asja parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (

§ 128lg 3).

Selline kahju on puudustega müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist lähtudes (

§ 127lg 2).

Kui kahjuhüvitis on kohtu hinnangul vastavalt asjaoludele liiga suur, on võimalik väljamõistetavat summat vähendada

§ 127lg 5, § 139 või § 140 alusel.

11. Käesoleval juhul on jätnud kostja arve tasumata ilma müüjale hinna alandamise avaldust esitamata ning ei ole esitanud ka vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole kasutanud mitte ühtegi õiguskaitsevahendit korrektselt ning kohtule jääb ka arusaamatuks, millisele õiguskaitsevahendile kostja soovib tugineda. Nii kaua kui poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv ning kostja ei ole seda vaidlustanud, ei ole kostjal alust keelduda lepingu alusel väljastatud arve tasumisest. 12.

§ 112

lg 1kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. 5 13.

§ 112

lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejale esitanud avalduse hinna alandamiseks.
2. Kostja on märkinud vastuses kohtule, et kohus võib ka tasaarveldada hageja nõude summas 336 €-i kostja poolt tasutud lisakulutuste arvega OÜ P. summas 429 €-i . Sellise otsuse korral loobub kostja muudest võimalikest nõuetest tingimusel et ka hageja loobub kõigist nõuetest. Ka lõplikes seisukohtades on kostja märkinud, et juhul kui hageja loobub oma nõuetest, loobub ka kostja oma vastu nõuetest. Mingeid vastunõudeid hageja kostja vastu kohtule esitanud ei ole. 16.

§ 198kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

1. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks oleva arve sisu on paigaldatud akende ja transpordi eest 336 eurot. Kostja tasaarvestuse aluseks oleva arve sisu on aknaplekkide paigaldus, aknaplekid paigaldusega, aknaaluse villa ja tuuletõkke vahetus kokku 429 eurot.
2. Hagiavalduse järgi nägi leping ette siseviimistlustööde teostamise, kuid mida kostja soovil ja poolte kokkuleppel hageja ei teostanud. Kokkuleppel teostamata jäänud siseviimistlustööde eest hageja kostjale arvet ei esitanud ja kostja nimetatud tööde eest ei tasunud. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg summas 336 eurot. 20.

§113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja on arvestanud viiviseid alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, so perioodil 18.11.2019 – 28.04.2020 viiviseid seadusjärgses viivisemääras ehk kokku 12 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis perioodi 18.11.2019 – 28.04.2020 eest summas 12 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, nõudes õigusabikuluna kokku 720 eurot, sh riigilõivu summas 100 eurot hüvitamist.
6. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
7. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 100 eurot (koos käibemaksuga) aktsepteeritav. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal menetlusdokumnetide koostamiseks 6 tundi. 6 Vaadates käesoleva tsiviilasja keerukust ja võrreldes seda menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu on kohtu hinnangul ajakulu aktsepteeritav. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 6 tunni + 20 eurot kiirmenetluse avladuse eest. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 720 eurot, millest 620 on õigusabikulud ning 100 tasutud riigilõiv. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 7