Obsah (6)

§ 84§ 33§ 29§ 78§ 55§ 71

2-20-10744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-107

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 84

lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 33

lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (

§ 29lg 2).

1. Hageja on väitnud, et töötasu kujunes tehtud töö alusel ja netosummadena maksti talle töötasu 2019 detsembris 1720 eurot, 2020 jaanuaris 800 eurot, 2020 veebruaris 1032 eurot, 2020 märtsis 1658 eurot. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020 aasta esimese kvartali keskmine töötasu ehitussektoris 1346 eurot kuus. Kostja on väitnud, et hagejale tasuti 800 eurot kuus (neto). Nimetatud kokkulepet ei kinnita samas kostja enda poolt esitatud tõend töötasu maksmise kohta (dtl 50). Tõendist nähtub, et hagejale on tehtud erinevates summades väljamakseid. Arvestades, et töötasu kirjaliku kokkuleppe tõendamise koormis lasub tööandjal, kes ei ole kohtule sellekohast tõendit esitanud ning ei ole suutnud väidetavat töötasu kokkulepet tõendada ka oma dokumentidega, siis leiab kohus, et lähtuda tuleb hageja poolt esitatud summadest. Hageja poolt välja toodud summad erinevad mõneti Eesti keskmisest ehitussektoris makstavast töötasust, kuid arvestades, et töötasu kujunes tehtud töö alusel (dtl 9 jj), siis on arusaadav, miks mõnes kuus on töötasu ka suurem. 3/5 2-20-10744
2. Aprilli 2020 eest nõuab hageja 2866,83 eurot (bruto). Nimetatud kokkulepet kinnitab hageja ja kostja kirjavahetus (dtl 28), mille pinnalt leiab kohus, et kokkulepe aprilli tasu suuruse osas on tõendatud. Kostja on väitud, et aprilli tasu ei makstud välja, kuna hageja ei teinud oma tööd korralikult ning tema tegevusega tekkis kostjale kahju. Ebakvaliteetse töö tõendamiseks on kostja esitanud mitmeid pilte (dtl 46 – 48, 52 - 70).

§ 78

lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei ole töötaja nõusolekut esitatud, seega ei ole töötasu tasaarvestamine lubatud ning kostja oleks pidanud hageja töötasu välja maksma hiljemalt töölepingu lõppemise kuupäeval. 13. Hageja on nõudnud saamata jäänud

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 71

kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Puhkusetasu maksmiseks tuleb keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötada keskmine kalendripäevatasu. Selleks liidetakse korra § 4 lg 3 ja § 2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures korra § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Viimaks korrutatakse korra § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Hageja töötas kostja juures 18.11.2019 – 30.04.2020, seega on hagejal õigus saada 12,66 päeva puhkust. Arvestades hageja töötasu ümber brutosummaks leiab kohus, et hageja teenis nimetatud perioodil kokku 9622,53 eurot (bruto), mis teeb päevatasuks 60,90 eurot (bruto) (9622,53 : 158). Seega on kasutamata puhkuse hüvitise suurus 770,99 eurot (bruto).

1. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja aprillis 2020 vähem makstud töötasu summas 2866,83 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitis summas 770,99 eurot (bruto). Viivis
2. Hagiavalduses on hageja väitnud, et hagi esitamise seisuga (24.07.2020) on kostja viivituses 86 päeva ning nende eest sissnõutavaks muutunud viivise summa 55 eurot ja 27 senti. Hageja taotleb kohtult lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 8% aastas hageja põhinõudelt alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni.
3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse 4/5 2-20-10744 viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
6. Sissenõutavaks muutunud viivise osas ei saa kohus väljuda hagi piiridest ja mõistab selle välja hageja nõutud summas s.o 55,27 senti, kuid jooksva viivise nõude osas leiab kohus, et lähtuma peab põhivõla summast 3637,82 eurot ning jooksev viivis tuleb välja mõista kuni nimetatud summa tasumiseni.
7. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude ning mõistab kostjalt välja viivise 55,27 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt välja jooksev viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (3637,82 eurolt) alates 25.07.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
8. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, kuid mitte sellises määras, mis võiks muuta menetluskulude hüvitamise osakaalu, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5/5