Obsah (7)

§ 67§ 663§ 660§ 664§ 172§ 149§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8806 Kohtuasi Marestonia OÜ

) § 480 lg 1 alusel või SanS § 51 alusel. Saneerimisnõustaja kohustus oli edastada võlausaldajale saneerimiskava projekt ja üleskutse selle kohta seisukoha esitamiseks. Saneerimisnõustaja tegevusaruande lisa 18 kohaselt saadeti teade hääletamiseks Seacabinile koos e-kirjaga

1. augustil
2. Seacabin ei saanud
3. augustil 2020 saadetud kirja kätte, sest kiri läks rämpspostkasti. Seacabin oli varem saneerimisnõustajat sellest võimalusest (kirja rämpspostkasti sattumine) hoiatanud ning saneerimisnõustaja oleks pidanud kontrollima, kas Seacabin ka tegelikkuses kirja kätte sai. Isegi kui Seacabin oleks e-kirja kätte saanud, nähtub selle manustest, et lisatud oli üksnes saneerimiskava, kuid teadet hääletamise kohta ei olnud kirjale manusena lisatud. Saneerimiskava oli lisatud .asice formaadis, mida Seacabin ei saa avada. Saneerimisnõustaja ei teavitanud Seacabinit saneerimisteatega saneerimismenetluse algatamisest ning tema nõude suurusest nõuetekohaselt. Saneerimisnõustaja tegevusaruande kohaselt saatis saneerimisnõustaja Ly Müürsoo Seacabinile
4. juulil 2020 ilma kaaskirjata ekirja, millele oli lisatud digidoc formaadis fail nimega „Saneerimisteade Seacabin“. E-kirja pealkiri oli „Reorganization notice“ ehk puudus viide sellele, millega ja millise ühinguga seotud kirjaga on tegemist. Samuti ei olnud lisatud saneerimisnõustaja kontakti. Saneerimisnõustaja eposti aadress oli lõpuga mail.ee. Sellise lõpuga aadress ei seostu ühegi büroo, ettevõtte ega muu asutusega, mille põhjal välismaine äriühing oleks saanud luua seoseid kirja saatjaga. Kirjale lisatud manust ei saanud Seacabin välismaise äriühinguna avada. Kuna Seacabini esindaja ei saanud kirja manust avada ning ei saanud ka pealkirjast järeldada, millega tegemist, kirjutas ta 3 2-20-8806 Ly Müürsoole, paludes kinnitust, et tegemist on saneerimisteatega ning palus ka infot, millisest ettevõttest Ly Müürsoo kirjutab. Ly Müürsoo vastas kirjale üksnes lühidalt, et tegemist on saneerimisteatega. Vastuseks palus Seacabini esindaja saata teade uuesti sellises failiformaadis, mida ta suudaks avada ning koos signatuuriga, et oleks näha, kust saneerimisteade saadetakse. Seacabini esindaja selgitas, et ei võta vastu ega ava faile kirjadel, millel puudub signatuur. Vastuseks sellele palvele vastas saneerimisnõustaja lakooniliselt, et saatis faili digiallkirjaga, muus osas Ly Müürsoo kirjale ei vastanud ega selgitanud, millega seoses ta e-kirja saatis. Samuti ei tutvustanud ta ennast ega edastanud saneerimisteadet Seacabini jaoks sobivas ja avamist võimaldavas formaadis. Kokkuvõttes jäigi Seacabini esindajale teadmata, millise saneerimisega seoses on teade saadetud ning mis on selle sisu. Kuna Seacabinit saneerimismenetluse algatamisest, saneerimiskavast ning võimalusest kava üle hääletada talle arusaadaval viisil ei teavitatud, siis on välistatud saneerimiskava kehtivus Seacabini suhtes SanS §-st 46 tulenevalt. Seacabini hinnangul on määruskaebus esitatud tähtaegselt, kuna määruskaebuse esitaja sai oma lepingulise esindaja vahendusel maakohtu 16.09.2020 määruse ning ülejäänud saneerimismenetlust puudutavad dokumendid avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte
5. novembril
6. Juhul, kui kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödas, palub Seacabin menetlustähtaja

§ 67lg 1 alusel ennistada.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja ning saneerimiskavaga hõlmatud teiste võlausaldajate seisukohad.
2. Avaldaja ja osaühing DeRossi vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Ülejäänud menetlusosalised oma seisukohta ei esitanud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 660lg 3, 664 lg 2 ning San

S § 37 lg 3 alusel koosmõjus SanS § 46 lg-ga 1 läbi vaatamata seoses asjaoluga, et

1. septembri
2. a määrus saneerimiskava kinnitamise kohta ei kehti Seacabini suhtes. Menetluskulud määruskaebusmenetluses jäävad poolte endi kanda.
3. Määruskaebuse esitaja tugines määruskaebuses peamiselt sellele, et saneerimiskava ei kehti tema suhtes, kuna saneerimisteadet ning saneerimiskava ei ole talle nõuetekohaselt kätte toimetatud ning tal ei olnud võimalik nende sisuga tutvuda. Seetõttu hindab kolleegium, kas saneerimismenetluse dokumendid on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning ühtlasi kas sel juhul on Seacabin saneerimiskavaga hõlmatud või mitte. Saneerimiskava kehtivusest Seacabini suhtes sõltub ka see, kas Seacabin sai esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse või mitte.
4. SanS § 46 lg 1 kohaselt saneerimiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või kes muul viisil ei ole saneerimismenetluse toimumisest teadlik. Saneerimisteate ja saneerimiskava kättetoimetamisel ei kohaldata

1. peatükki kohtu menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta, vaid lähtuda tuleb tavapärastest tsiviilkäibe nõuetest. Tõendamiskoormus dokumentide kättetoimetamise osas lasub ettevõtjal. 4 2-20-8806 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14). 11.
4. Määruskaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et
5. juulil 2020 sai Seacabin saneerimisnõustajalt e-kirja pealkirjaga „Reorganization notice“, kuid sellel puudus kaaskiri (dtl 147, tl 110 ja 112). Seacabini esindaja pöördus kirja saatja Ly Müürsoo poole ning palus saneerimisnõustajal selgitada, mis kirjaga on tegemist, ning saata manuse formaadis, mida tal oleks võimalik avada. Ly Müürsoo vastas päringule lakooniliselt, ilma täpsemaid asjaolusid lisamata (nt millise ettevõtte saneerimisteade vms), et tegemist on saneerimisteatega. Seacabini selgitas menetluses, et tal ei olnud võimalik tehniliselt manust avada. 11.
6. Kolleegiumi arvates ei olnud praegusel juhtumil Seacabinil asjaolude kogumis mõistlikku võimalust saneerimisteatega tutvuda. Saneerimisnõustaja saatis saneerimisteate Seacabinile elektroonilises .asice formaadis, mis on mõeldud digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamiseks. Nõustaja ei ole selgitanud, millele tuginedes võis ta eeldada, et .asice formaat on Seacabinile tuttav ja et viimasel on tarkvara, millega seda avada. Seacabin on Taanis resideeruv äriühing ning nõustajal ei olnud põhjust eeldada, et .asice formaat on Taanis võrdustatud tavaallkirjaga ja käibes levinud. 11.
7. Arvestades, et Seacabin vastas saneerimisnõustajale, et ta ei saa saadetud manust avada (dtl 487) ja nõustaja ei saatnud manust teises formaadis ega pakkunud selgitusi, kuidas dokumenti avada, ei olnud Seacabinil mõistlikku võimalust saneerimisteatega tutvuda TsÜS § 69 lg 2 teise lause mõttes. Saneerimisteadet ei saa seetõttu lugeda Seacabinile kätte toimetatuks. 11.
8. Saneerimiskava ning selle poolt hääletamise üleskutse kättesaamise osas selgitas Seacabin, et saneerimisnõustaja aruande kohaselt saadeti saneerimiskava talle
9. augustil 2020, kuid Seacabin ei ole saneerimiskava kätte saanud ning tõenäoliselt läks saneerimiskava manust sisaldav kiri otse rämpsposti nagu Seacabin oli oma varasemas Ly Müürsoole saadetud kirjas hoiatanud (tl 110–111). Maakohtule esitatud saneerimisnõustaja tegevusaruandest nähtub, et Seacabinile saadetud e-kiri ei sisaldanud manusena üleskutset saneerimiskava poolt hääletamiseks (vt saneerimisnõustaja 25.08.2020 esitatud aruande lisad). 11.
10. Kolleegiumi hinnangul tõendab Seacabini väiteid toimikust nähtuv. Ly Müürsoo lisas tegevusaruandele võlausaldajatele
11. augustil 2020 saadetud kirjad saneerimiskava ning hääletamise üleskutsete kohta. Seacabinile
12. augustil 2020 saadetud e-kiri on pealkirjastatud „notice“ ning sisaldab manusena üksnes saneerimiskava ingliskeelset versiooni. Saneerimiskava oli lisatud .asice formaadis. E-kiri ei sisalda ühtegi selgitust manuste kohta ega viidet, mis dokumendiga on tegemist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda e-kirja peakiri „Notice“ järeldada, et tegemist oli üleskutsega hääletada saneerimiskava poolt. 11.
13. Kokkuvõttes järeldub toimiku materjalidest ning määruskaebuse esitaja selgitustest, et Seacabin ei ole saanud kohaselt kätte ei saneerimisteadet ega saneerimiskava koos üleskutsega selle poolt hääletada. Kuna Seacabin ei ole neid dokumente kätte saanud, siis tuleb SanS § 46 lg 2 kohaselt järeldada, et saneerimiskava ei kehti Seacabini kohta. 5 2-20-8806 12.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

§ 660

lg 1 järgi määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 660

lg 3 järgi võib hagita menetluses menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse isik, kelle õigusi on määruskaebusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, ning muu määruse peale üksnes seadusega sätestatud juhul. Kuna saneerimiskava kehtivus on SanS § 46 lg 1 järgi Seacabini suhtes välistatud, siis ei saanud Seacabin esitada ka määruskaebust saneerimiskava kinnitamise määruse peale SanS § 37 lg 3 kohaselt. Seetõttu tuleb esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.

1. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei anna kolleegium hinnangut määruskaebuses esitatud saneermiskava kinnitamisega seotud sisulistele vastuväidetele.
2. Kolleegium selgitab täiendavalt, et kuna praeguses asjas ei ole Seacabin saneerimiskavaga hõlmatud, siis ei kehti tema suhtes ka SanS §-is 47 sätestatud piirangud avaldaja vastu nõuete esitamiseks. Menetluskulud
3. Määruskaebuse menetlemise kulud on praeguse menetluse asjaolusid arvestades (välismaise võlausaldaja nõuetekohaselt menetlusse kaasamata jätmine ning sellega kaasnevad kulud) õiglane jätta

§ 172lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Kolleegium võttis menetluskulude poolte endi kanda jätmisel arvesse välismaise võlausaldaja seisundit menetluses ning tema nõuetekohaselt teavitamata jätmist, mistõttu ta oli sunnitud oma huvide kaitseks määruskaebuse esitama. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata ning määruskaebuse esitamise tähtaega ei ole vaja ennistada, tuleb määruskaebuse esitajale tagastada

§ 149

lg 5 kohaselt tähtaja ennistamise kautsjon 75 eurot ning

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6