Obsah (9)

§ 113§ 198§ 218§ 222§ 1§ 108§ 209§ 217§ 220

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui viivis võrdsustub põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis 3 kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 720 eurot (sh riigilõiv 100 eurot) ning lisanduva viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus tuvastas, et kostjal on müügilepingu alusel tasumata kolmas osamakse 336 eurot. Kostja põhjendab arve tasumata jätmist asjaoluga, et tellitud veeplekid olid puudustega ja ei sobinud mõõtude tõttu tellitud akendele. Kostja on avaldanud, et soovib kohtu poolt tasaarveldamist kostja poolt tehtud kulutustega. Kostja on jätnud arve tasumata ilma müüjale hinna alandamise avaldust esitamata ning ei ole esitanud vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja ei kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit korrektselt ning kohtule jääb arusaamatuks, millisele õiguskaitsevahendile kostja soovib tugineda. Kuni poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv, ei ole kostjal alust keelduda lepingu alusel väljastatud arve tasumisest. Kostja on viidanud, et kui hageja loobub kostja vastu esitatud nõuetest, loobub kostja ka oma nõuetest hageja vastu. Kostja ei ole vastunõudeid esitatud.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Hageja nõude aluseks olev arve on esitatud akende paigaldamise ja transpordi eest 336 eurot. Kostja tasaarvestusavalduse aluseks oleva arve sisuks on tasu aknaplekkide, nende paigalduse, aknaaluse villa ja tuuletõkke vahetuse eest kokku 429 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingus ettenähtud siseviimistlustööde teostamist kostja ei soovinud ning selle eest talle arvet ei esitatud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas kostjale müüdud veeplekid olid kokkulepitud mõõtudes. Pooled ei vaielnud, et veeplekkide mõõdud määratakse tellitud akende mõõtude alusel ja et lõpptulemusena võisid veeplekid olla ebaõigete mõõtudega. Kostja väitel oli ta algusest peale soovinud teatud kindla mõõduga aknaid, hageja muutis akende (A1) mõõte ilma kokkuleppeta. Kohus oleks pidanud välja selgitama nelja veepleki mittevastavuse põhjused, milleks oli asjaolu, et hageja müüs kostjale neli ebaõigete mõõtudega akent. Seega juhul, kui akende mõõdud ei vastanud kokkuleppele, ei vastanud kokkuleppele ka veeplekid. Hageja väidab, et mõõtmised tegi hageja töötaja, kuid kostjat ei ole mõõtmistulemustest teavitatud. Hagejal tuli lepingu p-de 1.5 ja 1.6 kohaselt koostada mõõtmisleht. Kostja ei ole mõõtmislehti näinud ega neid allkirjastanud. Hageja muutis nelja akna mõõte ühepoolselt ega juhtinud lepingu allkirjastamisel sellele kostja tähelepanu. Kostjal ei jätkunud raha nelja uue akna tellimiseks ning telliti vaid kaks. Kostja paigaldas elamule kaks uut akent ja kaks ebaõigete mõõtudega akent, mille paigaldamiseks tuli aknaava väiksemaks ehitada. Kostja pidi kandma täiendavaid kulutusi: kahe uue akna hind 791,80 eurot ja makse OÜ-le Puukamber 429 eurot. Lepingu X maksetingimused olid selged: lepiti kokku ühes hinnas, mis tuli tasuda kolmes osas. Kostjal ei olnud kohustust tasuda arveid iga ostetud kauba ja tellitud teenuse eest eraldi. Ei ole õige siduda vaidlusalust arvet üksnes paigalduse ja transpordiga. Maksetingimuse ebaõige käsitluse tõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et võimaliku tasaarvestamise korral ei langeks hageja paigalduse ja transpordi arve sisu kokku kostja tasaarvestuse aluseks oleva OÜ Puukamber arve sisuga. 4 Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagejapoolse lepingu rikkumise kohta. Hageja rikkus lepingu punkte 1.5, 1.6, 2.3, 4.3, 4.4, lepingu tähtaegu ja p 2.7 (koostas üleandmisevastuvõtmise akti tagantjärgi). Kohus jättis üleandmise-vastuvõtmise aktiga seotud väited tähelepanuta. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas akti puudumisel sai hageja lepingu kohaselt üldse arvet nr 1528 esitada. Tegemist on hageja koostatud tüüptingimustel tarbijaga sõlmitud lepinguga. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas kostja
2. oktoobri 2019 e-kirjaga esitatud pretensioon vastab vormilt lepingu p-s 4.2 kokkulepitule ja kas see on esitatud õigel ajal. Kohus jättis lepingu p-de 4.1 ja 4.2 osas kohaldamata

§-i 237, mille kohaselt on tarbijalemüügi puhul ostja kahjuks võlaõigusseaduse müügilepingu jaos sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Maakohus jättis arvestamata väited, et tellimuse täitmise käigus vahetusid pidevalt hageja töötajad. Kuigi maakohus ei saanud aru, millist õiguskaitsevahendit soovis kostja kasutada, jättis maakohus kostjale selgitamata

§-s 222 sätestatu (lepingu täitmise nõue). Kostja nõudis hagejalt korduvalt e-kirjadega lepingu täitmist, st veeplekkide parandamist või asendamist. Kuivõrd hageja seda ei teinud, pidi kostja tellima ja paigaldama uued veeplekid. Kostjal tekkisid liigsed kulud, mida ta ei oleks pidanud kandma, kui hageja oleks kostjale vajalikus mõõdus veeplekid üle andnud. Vaidlustatud kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus ei arutanud pooltega kohalduvat õigust ja tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohtule jäid kostja vastuväited ebaselgeks, kuid kohus ei võtnud nende selgitamiseks midagi ette. Vaatamata asjaolude ebaselgusele tegi kohus ettepaneku lahendada vaidlus kirjalikus menetluses. Kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulud on hageja nõuet arvestades ebamõistlikult suured ja ebaõiglased.

1. Hageja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja esitatud asjaolusid. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja müüs talle aknad, mille mõõdud ei vastanud kokkuleppele. Müüdud aknad vastasid lepingus toodud mõõtudele. Muud kaebuses väljatoodud hageja lepingurikkumised on käesolevas asjas ebaolulised ega oleks saanud tuua kaasa teistsugust lahendit. Maakohus ei jätnud kostja vastuväiteid ja tõendeid tähelepanuta. Kostja on mõõtmislehte näinud ja ka selle allkirjastanud. Lepingus tegi akende mõõtude muudatused kostja ainuisikuliselt. Hageja lepingus akende mõõte muutnud ei ole. Kostja on ise tunnistanud (
2. augusti 2020 dokumendis), et pidi omapoolse vea tõttu tellima kaks lisaakent ja paigaldama kaks plaanitust väiksemat akent. Hageja pole kunagi kostjale kinnitanud, et
3. juulil 2019 selgus nelja akna mõõtude sobimatus. Ei ole usutav, et kui neli akent ei vasta mõõtudele, siis vaidlustatakse üksnes aknaplekkide sobimatust. Kostja tunnistas oma viga lepingu allkirjastamisel ning möönab, et ta teadis või pidi teadma, et tellis neli lepingus toodud mõõtudega akent (

§ 218lg 4).

Lepingu maksetingimused nägid ette, et kolmanda osamaksega pidi kostja tasuma paigalduse ja transpordi eest (arve nr 1528). Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõuab kostjalt üksnes paigalduse ja transpordi kulude kandmist. 5 Mõõtmisleht on lepingu osaks ning kostja tellitud nelja akna mõõdud on toodud selgelt ja ülevaatlikult ühel lehel. Samuti on lehel märge, et mõõdud on kinnitanud kostja. Kostja allkiri kinnitab kostja tahet osta aknad lepingus märgitud mõõtudes. Üleandmise-vastuvõtmise akti kuupäev ei oma sisulist tähendust. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et hageja ei ole seda ise allkirjastanud. Akt puudutas paigaldamistöid, kostja pretensioon aga veeplekke. Seega puudus kostjal alus akti allkirjastamata jätmiseks. Hageja ei andnud müüdud tooteid arve-saatelehtedega üle põhjusel, et leping sisaldas ka akende paigaldust. Lepingu p-i 2.3 kohaldatakse juhul, kui lepingu järgi hageja paigaldusteenust ei osuta. Kostja ei vaidle, et on lepinguga tellitud tooted kätte saanud. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ning täitis selgitamiskohustust. Kostja pidi ise otsustama, kas ja millistele õiguskaitsevahenditele ta soovib tugineda. Kohus andis kostjale piisavalt võimalusi oma seisukohtade selgitamiseks.

§ 222

lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna kostjale müüdud asjad vastasid lepingu tingimustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu
2. oktoobri 2020 otsus ja
3. oktoobri 2020 täiendav otsus (maakohtu otsuse päises on täiendava otsuse kuupäevaks ekslikult märgitud
4. oktoober 2020, kuigi see on allkirjastatud
5. oktoobril 2020), millega maakohus hagi rahuldas, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 720 eurot on lõppjärelduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja jätnud võlaõigusseaduse müügilepingu sätted kohaldamata. Maakohus jättis hindamata kostja väited lepingu nr X hagejapoolse rikkumise osas, samuti ei nähtu otsusest tõendid, millele maakohus on otsust tehes tuginenud. Kuigi maakohus võimaldas pooltel pärast hagi ja hagivastuse esitamist kokku kolmel korral kirjalike seisukohti vahetada, ei asendanud see maakohtu poolset selgitamiskohustuse täitmist (TsMS § 392 lg 1). Kui maakohtule jäid kostja vastuväited hagile ebaselgeks, oleks kohus saanud pooli küsitleda. Lihtmenetluses ei pea kohus poole küsitlemiseks korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolsed minetused ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist ja apellatsioonimenetluses on nimetatud puudused ka kõrvaldatud. Ringkonnakohus esitas pooltele täpsustavad küsimused, millele pooled on vastanud. Kostjat esindab apellatsioonimenetluses advokaat, mistõttu on kostja õigused ka seeläbi paremini tagatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.
6. Asjas ei ole vaidlust, et kostja sõlmis hagejaga akende ostmiseks kaks müügilepingut. Lepingu nr X alusel akende kostjale üleandmise järgselt selgus, et neli üleantud akent ei sobinud mõõtudelt hoonega, kuhu kostja soovis nad paigaldada. Kostja sõlmis hagejaga
7. juulil 2019 lepingu nr X ja tellis kaks uut akent mõõtudega 1050x1640 (dl 71-73), mille eest on kostja ka tasunud. Kostja väidab, et akende valede mõõtude eest vastutab hageja. Kostja on ise omakäeliselt akende mõõdud mõõtelehel kinnitanud, kuid kostja väitel oli ta kooskõlastust andes eksituses ja hageja töötajad teostasid mõõtmistööd ebaõigesti. Lepinguga nr X tellis kostja hagejalt ka kuus aknaplekki, mille mõõdud lepingus puuduvad. Pooled ei vaidle selles, et aknaplekid pidid mõõtmetelt vastama akende mõõtmetele (dl 217, 6 221). Seega pidid lepingu nr X alusel tellitud aknaplekkide mõõdud vastama eelduslikult lepingu nr X alusel tellitud akende mõõtudele. Kui kostja tellis kaks uut akent, siis ta (uusi) aknaplekke ei tellinud. Hageja väidab, et ta andis kõik aknaplekid kostjale üle koos akendega juulis 2019 (dl 98). Kostja väidab ringkonnakohtu menetluses, et ta ei tea, millal aknaplekid tarniti, sest hageja ei koostanud kauba üleandmisel lepingu p-s 2.3 ettenähtud arve-saatelehte. Lepingu p 2.4 kohaselt tuli kaup (sh aknaplekid) toimetada kostja (ostja) asukohta X. Kostja väidab, et osa aknaplekke toodi kohale
8. juulil 2019, osa võidi tuua
9. aasta oktoobri alguses (dl 225). Pooltel ei ole vaidlust, et hageja lõpetas kostja objektil akende paigaldustööd
10. oktoobril 2019 ja esitas arve paigaldus- ja transporditööde eest summas 336 eurot (III osamakse). Kostja väitel esitas ta hagejale pretensiooni e-kirjaga
11. oktoobril 2019 ja nõudis aknaplekkide välja vahetamist (dl 52). Hageja edastas kostjale tööde üleandmise- vastuvõtmise akti
12. novembril
14. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et asja lahendamiseks pidi maakohus hindama ka kostja väiteid selles, et ta eksis lepingu X sõlmimisel akende mõõtude kinnitamisel hageja hooletuse tõttu. Asjas ei ole vaidlust, et hageja tellis
15. juulil 2019 kaks uut akent, kuna kõikide lepingu nr X alusel tarnitud akende mõõdud talle ei sobinud. Kostja on korduvalt selgitanud (näiteks
16. mai 2020 menetlusdokumendis), et ta oli nõus tasuma hagejale viimase arve, kui hageja oleks vahetanud vales mõõdus olevad veeplekid.
17. augusti 2019 menetlusdokumendis avaldas kostja, et muudatus akende mõõtudes toimus kokkuleppel. Käesolevas vaidluses ei ole vaja seega võtta seisukohta, kas hageja rikkus lepingut akende mõõtude võtmisel.
18. Käesolevas vaidluses kohalduvad võlaõigusseaduse müügilepingu sätted. Tegemist on tarbijalepinguga (

§ 1lg 5).

Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja

§ 222

lg-st 1 tulenevale õigusele nõuda asja asendamist ja selle mittetoimumisel nõuda müüjalt sama paragrahvi lõige 5 alusel selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 11.

§ 209

lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud asja ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusesse.

§ 217lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Kostja väidab, et talle (hiljemalt

1. oktoobriks 2019) üle antud neli veeplekki ei vastanud lepingu tingimustele, nad ei sobinud paigaldatud akende mõõtudega. Kohtumenetluses tugineb kostja kahe veepleki väljavahetamise vajalikkusele. Lepingu nr X p 4.2 kohaselt pidi ostja kauba lepingule mittevastavusest, mida ei olnud võimalik avastada kauba ülevaatuse käigus kauba üleandmisel, teavitama müüjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul ajast, mil ostja puudused avastas või oleks pidanud avastama. Pretensioon puuduste kohta edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selles näidatakse võimalikult täpselt kauba lepingule mittevastavuse asjaolud. Lepingu p 4.3 kohaselt on müüja kohustatud lepingule mittevastavuse kõrvaldama lepingule mittevastava kauba akti koostamise päevast arvates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et kostja
2. oktoobri 2019 e-kirja on võimalik käsitleda pretensioonina veeplekkide mittevastavuse osas. Pretensioon on esitatud kooskõlas lepingu p-s 4.2 kokkulepitud tähtajaga. Kostja sai mõistlikult avastada veeplekkide mittevastavuse pärast
3. oktoobrit 2019, mil hageja lõpetas akende paigaldamise. Kostja teatas hagejale
4. oktoobri 2019 e-kirjas (pretensioonis): „kahjuks selgus paigalduse käigus, et 4 veeplekki ei ole sobivas mõõdus, 2 on laiemad kui aknad ja 2 on kitsamad kui tarnitud aknad. Lisainfo minu ehitaja A.A.lt, palun vahetage vales mõõdus veeplekid õiges mõõdus olevate vastu ja ma kannan raha üle“ (dtl 52).
5. Kostja ei ole pretensioonis kooskõlas lepingu p-s 4.2 sätestatuga avaldanud mittevastavate ja/või soovitud veeplekkide ega akende mõõtmeid. Ringkonnakohus nõustub kostja 7 apellatsioonkaebuse väitega, et lepingu nr X sätete kohaldamisel tuleb arvestada tarbijale müügi sätetega. Tarbija ei pea asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel selle asjaolusid ülitäpselt kirjeldama (

§ 220lg 1).

Hageja küsis järgnevates e-kirjades (

1. oktoobril,
2. novembril,
3. novembril,
4. novembril ja
5. novembril 2019) korduvalt kostjalt veeplekkide mõõte, kostja hagejale veeplekkide mõõte ei edastanud, nõudes samal ajal puuduse kõrvaldamist
6. novembril 2019 kella 14-ks ja seejärel
7. novembri 2019 hommikuks.
8. novembril 2019 teatas kostja hagejale, et ta tellis uued plekid ise ja need on ka paigaldatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevus veeplekkide mittevastavusest teavitamisel ei olnud kooskõlas lepingu ega

§ 220lg-s 1 sätestatuga.

Mõistlikult ja heas usus käituv ostja oleks pidanud hagejale teatama akende mõõdud, millele veeplekid ei sobinud ning arvestama mittevastavuse kõrvaldamiseks lepingu p-s 4.3 kokkulepitud tähtajaga. Poolte e-kirjadest nähtub, et hageja ei keeldunud veeplekke asendamast, vaid üksnes soovis kostja kinnitust õigete mõõtude osas. Ka kohtumenetluses ei ole kostja veeplekkide mittevastavust täpsemalt kirjeldanud (ei ole esitanud mõõte) ja on vastuseks ringkonnakohtu küsimustele avaldanud

1. veebruari 2021 menetlusdokumendis, et „talle ei ole teada, milliste mõõtudega kavatses hageja veeplekid valmistada, tavapäraselt valmistatakse veeplekid akende mõõtude alusel“ (selle üle pooled ka ei vaidle). Kostja seisukoht asendamist vajavate veeplekkide arvu osas on olnud muutuv. Pretensioonis hagejale nõudis kostja nelja veepleki väljavahetamist. Puukamber OÜ arvega on tõendatud kolme veepleki ost.
2. juuli 2020 vastuses hagile märkis kostja, et vahetada oli vaja kaks veeplekki (dl 108). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et veeplekkide mittesobivuse võis kaasa tuua asjaolu, et lepingu nr X alusel tekkitud veeplekid ei sobinud hiljem tellitud akendega. Eeltoodu tõttu ei saa kostja veeplekkide lepingule mittevastavusele tugineda (

§ 220

lg 3 esimene lause) ja ta ei saa kasutada omapoolset lepingu täitmise nõuet õiguskaitsevahendina

§ 222lg 1 alusel.

1. Ringkonnakohus märgib, et Puukamber OÜ
2. novembri 2019 arve kohaselt oli kolme veepleki maksumus 54 eurot (dl 82). Kahe veepleki maksumus moodustab sellest summast 2/3 ja ei saaks ka muude eelduste olemasolul olla aluseks jätta hageja nõue 336 eurot tervikuna rahuldamata.
3. veebruari 2021 menetlusdokumendis avaldas kostja ringkonnakohtule esmakordselt, et hageja tekitas lepingutingimuste rikkumisega kostjale kahju. Sobivate veeplekkide puudumise tõttu pääses niiskus hoone vooderduse vahele ja Puukamber OÜ töö hõlmas ka tekkinud niiskuskahjustuste kõrvaldamise. Tegemist on uute asjaoludega, millele kostja ei ole varasemalt tuginenud, mistõttu jätab ringkonnakohus need asjaolud ja väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
4. Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingu punkte 1.5 ja 1.6 (ei esitanud kostjale mõõtmislehti allakirjutamiseks), p 2.3 (ei andnud kostjale müüdud asju arve-saatelehega üle), p 2.7 (ei koostanud paigaldustööde teostamisel kahepoolselt allkirjastatud akti) ja punkte 4.3 ja 4.4 ( ei koostanud pretensiooni saamisel puuduste akti). Samuti rikkus hageja lepingu tähtaegu. Ringkonnakohus märgib, et p 2.7 regulatsioon kohaldub üksnes akende paigaldustöödele, mille lõpetamise osas
5. oktoobril 2019 ei ole pooltel vaidlust. P 2.7 on kooskõlas

§-s 638 sätestatud töö vastuvõtmise kohustusega, mis kohaldub ka tarbijale. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Mõõtmislehed on kostja allkirjastanud (dl 34). Asjas ei ole vaidlust, et hageja edastas kostjale

1. novembril 2019 allkirjastamata akti nii avatäidete kui ka teenuste vastuvõtmiseks, mis 8 asendab seega ka p-s 2.3 märgitud arve-saatelehte. Kumbki pool ei ole akti allkirjastanud. Veeplekkide pretensiooni osas on ringkonnakohus seisukoha võtnud. Muus osas puudub pooltel lepingu täitmise osas vaidlus. Kostja poolt esitatud etteheited lepinguga seotud dokumentatsiooni vormistamisel, millel on eelkõige tõenduslik tähendus, ei ole aluseks jätta hageja lepingu täitmise nõue rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et aknad on kostjale üle antud ning paigaldustööd on teostatud ja kostja on kohustatud hagejale lepingu järgse III makse tasuma.
2. Ringkonnakohus märgib, et lepingu kohaselt peab kolmas makse katma akende paigalduse ja transpordi kulud. Põhjendatud on kostja seisukoht, et vaatamata sellele on tal õigus käesolevas asjas esitada ka muid lepingust tulenevaid vastuväiteid, mis ei seondu üksnes paigalduse ja transpordiga. Maakohtu seisukoht otsuse p-s 17 tasaarveldamise võimalikkuse osas ei ole arusaadav ega põhjendatud.
3. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise alates
4. novembrist 2019 kuni kohase täitmiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud (seadusjärgses) määras ning on piiranud viivisenõuet põhinõude suurusega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsust viivise arvestamise algusaja ega suuruse osas vaidlustanud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse ka selles osas muutmata.

1. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja menetluskuluna hageja kasuks 720 eurot (sh riigilõiv 100 eurot). Ringkonnakohus möönab, et kostja menetluskulud on võrreldes hagihinnaga suured, kuid kulude suurust on mõjutanud kostja vastuväidete ulatus. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutamise tunni hind 100 eurot/h, hageja on esitanud kohtule hagiavalduse ja veel neli kirjalikku menetlusdokumenti, mille esitamist on maakohus temalt nõudnud (maakohtu 15.mai,
2. juuni,
3. juuli ja
4. septembri 2019 korraldused). Arvestades menetluses koostatud dokumentide sisu ja mahtu on maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurus TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud.
5. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu 600 eurot (6 h x 100). Summale ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestab ringkonnakohus ka hagihinda.
6. märtsi 2021 seisukohas on hageja korranud põhiliselt oma varasemaid seisukohti. Lõppseisukohtade esitamine oli hageja õigus, aga mitte kohustus, mistõttu ei pea ringkonnakohus lõppseisukoha koostamisega seotud kulu käesolevas asjas vajalikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 9 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks