Obsah (8)

§ 657§ 415§ 416§ 407§ 321§ 472§ 171§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler ja Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-135813 Vaidlustatud

) § 472 lg 1 p 1 alusel lahendi täitmine tagatiseta.

1. Kostja hinnangul kadusid esindajad ära. Kostjale jääb arusaamatuks QQ suhtlemine hagejaga. Kostjaga pole ta kunagi ühendust võtnud vaatamata kostja korduvatele püüetele leida kontakti. Kostja saatis viimase e-kirja
2. jaanuaril 2021 nii QQ-le kui ZZ’ile nende poolt avaldatud meiliaadressitele, kuid pole vastust saanud. Tegemist on olukorraga, kus kostja õiguseid ja ka kohustusi polnud võimalik realiseerida seoses voliniku surmaga. Saades hagejalt väite kostja voliniku surma kohta, tekkis kohtul selgitamiskohustus. Kohus pidi tuvastama, kas esindaja surm oli varasema haigestumise tagajärg. Kostja jäeti ilma õigusest esitada tõendid ja vastuväited. Kostja on veendunud sisulise õigusliku vaidluse puhul oma edus.
3. Kohtu hinnang selle kohta, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud, on kostja hinnangul väär. Lepingus pole mainitud ei haakekonksu ega talverehve. Hageja abikaasa arusaam lepingust pole veel kirjalikult fikseeritud leping, millest tegelikult tuleb lähtuda. Puuduvad lepingulised kohustused, mille alusel VÕS sätted rakenduksid. Hageja on meelevaldselt tõlgendanud fakte nõude esitamisel lähtudes müügikuulutusest, mis avaldati kuu aega enne ostu-müügilepingu ja Swedbank Liising AS-iga liisinglepingu sõlmimist
4. augustil
5. Swedbank Liising AS poolt toodud lisavarustuse loetelus, mis on nii auto müügilepingu kui liisinglepingu lahutamatu osa, ning on hageja poolt allkirjastatud, on haakekonksu puhul märgitud, et see puudub. Samuti pole lisavarustuse osas ühtegi märget selle kohta, et lisanduma peaksid talverehvid. Kui varasem müügikuulutus on vastuolus kirjaliku lepinguga kostja ja hageja vahel, kus hageja kinnitab oma nõusolekut lähtuda kirjalikult kokkulepitud lisavarustuse loetelust, siis tuleb kohaldamisele poolte vaheline kirjalik leping mitte kunagi varem avaldatud müügikuulutus. Hageja ei kasutanud õigust lepingust taganeda, vaid püüab alusetult rikastuda. Hagejale pole kahju tekkinud. Menetluse edasine käik
6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele vastab kolleegium järgmist. 18. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajal.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 416

lg 1 p 3 sätestab, et kajas tuleb põhistada asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 4 2-20-135813 19. Kostja on menetluses tuginenud mitmele asjaolule, mis kostja hinnangul on käsitatavad mõjuva põhjusena

§ 415lg 1 mõttes.

Esmalt (

1. detsembri 2020 menetlusdokumendis) tugines kostja väitele, et kostja ise on QQ-le ja ZZ-le antud volitused tühistanud. Kui maakohus palus kostjal oma väiteid põhistada või tõendada, väitis kostja
2. märtsi 2021 menetlusdokumendis, et esindajad ise loobusid kostja esindamisest ja seda pärast volikirja allkirjastamist. Kostja väitis, et püüdis ühendust saada nii QQ-ga kui ka ZZ’iga, kuid kostja pingutused polnud edukad. Määruskaebuses tugineb kostja mõjuva põhjusena asjaolule, et kostja endine lepinguline esindaja (ZZ) suri ja kostja ei olnud sellest teadlik.
3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väited on menetluses olnud vastuolulised. Kuna kostja pole oma väiteid põhistanud, pole need kokkuvõttes ka veenvad. Vaidlus puudub, et kostja volitas end selles tsiviilasjas esindama QQ ja ZZ (kostja
4. märtsi 2021 e-kiri kohtule). Seega oli kostja tsiviilasjast teadlik. Samuti ei vaidlusta kostja maakohtu järeldust, et hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättesaamise ajal
5. novembril 2020 oli ZZ kostja lepinguliseks esindajaks. Õige on maakohtu selgitus, et kostjal tuli kohut informeerida lepingulise esindaja volituste lõppemisest. Kostja pole põhistanud oma väiteid sellest, et ta proovis esindajatega korduvalt ühendust saada. Vastavat asjaolu on eelduslikult võimalik põhistada, kasutades selleks seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud.
6. Pooled ei vaidle, et ZZ suri
7. detsembril 2020 ning et hagile vastamise tähtaeg oli
8. detsember
9. Seega ei olnud hagile vastamata jätmine tingitud lepingulise esindaja surmast, nagu väidab kostja määruskaebuses.
10. Kostja etteheide maakohtule selgitamiskohustuse rikkumisest ei ole põhjendatud. Mõjuva põhjuse esile toomise ja põhistamise kohustus lasub

§ 416lg 1 p 3 järgi kostjal.

Vastavat asjaolu selgitas maakohus kostjale korduvalt. Selgitamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul menetlusosalistele selgitada, milliseid faktilisi asjaolusid peavad pooled oma nõudele tuginemiseks tõendama või põhistama. Praegusel juhul on maakohus selgitanud kostjale, et tal tuli põhistada neid faktilisi asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Kui kostja soovis tugineda väitele, et hagile õigeaegne vastamine oli tingitud esindaja haigestumisest, tulnuks kostjal vastav asjaolu tuua kohtu ette. Kostja seda teinud ei ole. 23. Eespool märgitud põhjendustel nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, kostja pole esile toonud ega põhistanud

§ 415lg 1 mõttes mõjuvat põhjust, mis takistas kostjal hagile õigeaegselt vastamast.

24.

§ 415

lg 1 teise lause p 3 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kostja hinnangul polnud hagi õiguslikult veenev. Ringkonnakohus ei pea kostja vastuväidet põhjendatuks ja nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata. Kostja esitab määruskaebuses vastuväiteid, millele on võimalik vastata vaid tõendeid sisuliselt hinnates. Tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata ning lähtutakse sellest, et kostja on hageja väited omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause).

1. Eespool märgitud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
2. Hageja vastuväitele kaja hilise esitamise kohta vastab kolleegium järgmist. Õige on hageja tähelepanek, et XX avas
3. detsembril 2020 e-toimikus Harju Maakohtu
4. detsembri 2020 otsuse (tagaseljaotsuse). Samas ei vaielda määruskaebusmenetluses selle üle, et ZZ suri
5. detsembril 2020 ning et selle ajani oli ZZ kostja lepinguliseks esindajaks.

§ 321

lg 1 5 2-20-135813 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Seega asjaolu, et kostja avas maakohtu otsuse etoimikus 23. detsembril 2020, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka kaja esitamise tähtaega (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16390, p 10). 27. Kostja on määruskaebuses esitanud taotluse, millega kostja palus peatada

§ 472lg 1 p 1 alusel lahendi täitmine tagatiseta.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on kostja vastava taotluse lahendanud

1. mai 2021 kirjaga, jättes taotluse rahuldamata. Kohtu
2. mai 2021 kirjas puuduvad taotluse rahuldamata jätmise põhjendused. Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse järgnevalt.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab

§ 472lg-s 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus.

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Täitmise peatamiseks tuleb esitada põhistatud avaldus ning avalduses tuleb põhjendada viivitamatu täitmise peatamise vajadust. Kostja ei ole välja toonud, kas tagaseljaotsuse täitmiseks on alustatud täitemenetlus. Samuti ei ole kostja tasunud tagatist. Seetõttu on taotlus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 28. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 29. Tulenevalt

§ 417lg-st 4 võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 6