Obsah (6)
§ 184§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-17-10994 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat ning
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning R.
Haamerile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati R.
Haameri eelvangistuses viibitud aeg 6.06.-8.06.2017 ja 27.11.2017, s.o 4 päeva karistusaja hulka ning R. Haamerile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et R.
Haamerile mõistetavast karistusest 4 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud osa, s.o 4 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui R. Haamer 5 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.09.2018 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 26.09.
- Katseaja kestus on 10.09.2018 – 10.09.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 8.06.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande (tl 140-141), milles taotletakse kohtult R. Haamerile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu ei ilmunud 20.04.2021 ja 2.06.2021 registreerimiskohustust täitma ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. Samuti fikseeris Politsei- ja Piirivalveamet R. Haameril 11.01.2021 amfetamiini omamise ja tarvitamise tunnused. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on hooldusaluse suhtumine talle määratud kohustuste täitmisesse olnud ükskõikne ning ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka peale kirjalikke hoiatusi. Samuti on R. Haamer jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ka peale sotsiaalprogrammi läbimist. Kuigi süüdimõistetu on andnud nõusoleku alluda sõltuvusravile, ei pea kriminaalhooldusametnik kohaseks meetmeks isikule ravikohustuse seadmist, sest tema teised rikkumised pole seotud narkootikumidega. Samuti on R. Haamerile juba määratud maksimaalne võimalik katseaeg, s.o viis aastat. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Täiendavalt palub ta R. Haameri rikkumistena arvestada ka registreerimisele mitteilmumist 15.06.2021 ja 28.06.
- Süüdimõistetu R. Haamer palub jätta vangistuse täitmisele pööramata.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Haamerile ette registreerimiskohustuse mittetäitmist 20.04.2021, 2.06.2021, 15.06.2021 ja 28.06.2021. Ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik saatis süüdimõistetule 21.04.2021 e-kirja palvega ühendust võtta. R. Haamer helistas ametnikule 26.04.2021, sest olevat alles sellel kuupäeval märganud e-kirja ja oli meenunud, et pidi registreerimisele tulema. Hooldusaluse sõnul on tal ka telefoniga probleemid ja ta ei saa oma meilikontole sisse. 7.06.2021 saatis ametnik isikule e-kirjaga meeldetuletuse. R. Haamer võttis ametnikuga 8.06.2021 telefoni teel ühendust ja teavitas, et enne järgmist nädalat tal pole võimalik kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulla, sest töötab xxxxx lähedal xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja töölt pole võimalik vabaks saada. Kriminaalhooldusametniku väitel 15.06.2021 registreerimiseaeg tehti süüdimõistetule teatavaks meili teel ja 28.06.2021 aeg suuliselt. Registreerimislehe (tl 152-152 pöördel) kohaselt pidi R. Haamer muuhulgas ilmuma registreerimisele 20.04.2021 ja 2.06.2021, kuid registreerimas ei käinud. Nimetatud kohustusest oli hooldusalune teadlik, sest andis eelnevatel registreerimistel uue aja teatavakstegemise kohta allkirja. Et ta oli registreerimiskohustusest 20.04.2021 ja 2.06.2021 teadlik, kuid registreerimas ei käinud, kinnitas süüdimõistetu ka 8.07.2021 kohtuistungil. 2
(6)5.05.2021 kirjalikus seletuses (tl 154) selgitas R. Haamer 20.04.2021 puudumise kohta, et ajas märkmikusse kirjutamisel kuupäevad segi ja ei saanud kohe tulla, kuna oli töölähetusel. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte (tl 155 pöördel) kohaselt R. Haamer põhjendas telefonivestluses 2.06.2021 vastuvõtule mitteilmumist sellega, et töötab kopplaaduril raudtee ehitusel xxxxx lähedal xxxxxxxx ja ei saa töölt vabaks. Samade põhjenduste juurde jäi R. Haamer ka 8.07.2021 kohtuistungil. Registreerimislehte, kriminaalhooldusametnikule antud seletusi ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks R. Haameri registreerimiskohustuse rikkumise 20.04.2021 ja 2.06.2021. R. Haamerile on teada, et ta peab eelnevalt kokkulepitud ajal ilmuma registreerimisele. Kohtu hinnangul süüdimõistetu selgitused registreerimisele mitteilmumise kohta pole arvestatavad ja tema mitteilmumine 20.04.2021 ja 2.06.2021 registreerimisele tuleb lugeda põhjendamatuks. Süüdimõistetu on kohustatud oma igapäevase elu (sh töökohustuste täitmise) sellisel moel korraldama, et kohtuotsusega määratud kontrollnõuded ja kohustused saaksid korrektselt (s.o õigel ajal) täidetud. Kohtu hinnangul R. Haamer registreerimistele 20.04.2021 ja 2.06.2021 tulemata jätmisel rikkus tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu 8.07.2021 istungil antud ütluste kohaselt oli ta teadlik registreerimiskohustusest 15.06.2021, kuid mitte 28.06.2021. Registreerimas ta 15.06.2021 ei käinud, kuna oli haige. Kriminaalhooldusosakonnas käis ta 21.06.2021, kuid siis uut aega 28.06.2021 kuupäevaks ei antud. Et süüdimõistetu pidi ilmuma registreerimisele ja kriminaalhooldusametnik oli süüdimõistetut teavitanud 15.06.2021 registreerimisest, tõendavad kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtted (tl 185-189) ja kriminaalhooldusametniku 8.06.2021 ekiri ( tl 190). Päeviku kannete kohaselt hooldusalune 15.06.2021 päeva jooksul ametnikule helistas ja selgitas enda tervislikku olukorda, kuid tegi ta seda ägestunult, ülbelt ja irooniliselt ning katkestas märkuste peale kõne. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt oli registreerimine kokku lepitud ka 28.06.2021, sh oli see kokku lepitud 17.06.2021 helistamise käigus ja veel 21.06.2021, kui süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldusosakonda. Tõendeid (süüdimõistetu ütlused, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtted, kriminaalhooldusametniku e-kiri) kogumis hinnates leiab kohus, et süüdimõistetu pidi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmuma 15.06.2021, kuid ei ilmunud. Kuigi süüdimõistetu on põhjendanud 15.06.2021 registreerimisele mitteilmumist haigestumisega, pole ta kriminaalhooldusametnikule ega kohtule esitanud oma väite kohta ühtegi tõendit. Seega on paljasõnaline ja tõendamata süüdimõistetu väide, et 15.06.2021 registreerimisele ilmumist takistas haigestumine. Kuna mõjuva põhjuse olemasolu pole tõendatud, tuleb asuda seisukohale, et süüdimõistetu jättis 15.06.2021 registreerimisele ilmumata mõjuva põhjuseta ja rikkus seega tahtlikult
§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.
Tõendeid (süüdimõistetu ütlused, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtted) kogumis hinnates leiab kohus, et pole usaldusväärselt tõendatud, et süüdimõistetu oli teadlik registreerimisele ilmumise kohustusest 28.06.2021 ja ilmumata jäämisel rikkus tahtlikult registreerimiskohustust. Süüdimõistetu pole seda asjaolu õigeks võtnud ja peale kriminaalhoolduspäeviku kannete puuduvad ka muud tõendid ( allkiri, mõni e-kiri vms), et süüdimõistetule oli uus registreerimisaeg teatavaks tehtud. Olemasolevatest tõenditest tuleneb, et süüdimõistetu käis 21.06.2021 kriminaalhooldusosakonnas. Seega oleks saanud uue registreerimisaja lausa allkirja vastu teatavaks teha, ent seda kahetsusväärselt ei tehtud. 3
(6)Kohus ei kahtle iseenesest kriminaalhoolduse elektroonilisse päevikusse tehtud kannete õigsuses, ent lisaks neile peaks kriminaalhooldusosakond vaidluse korral süüdimõistetule registreerimisaja teatavakstegemist suutma tõendama ka muul viisil. Isegi kui asuda seisukohale, et registreerimisajast oli süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku vahel suuliselt juttu, jääb kaheldavaks, kas süüdimõistetu sellest õigesti aru sai. Kahtlused tuleb aga süüteomenetluses tõlgendada süüdimõistetu kasuks. Süüdimõistetu on ka varem korduvalt erinevatel põhjustel registreerimisele jätnud ilmumata. Samas on ta korduvalt ka kokkulepitud aegade väliselt kriminaalhooldusosakonda ilmunud ja seganud ametnike plaanipärast tööd. Ettekande, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtete (tl 156-162) ja registreerimislehe (tl 191) kohaselt ei ole R. Haamer registreerimiskohustust õigeaegselt täitnud ka 30.11.2018 (väidetavalt esinesid probleemid transpordiga), 12.07.2019 (magas sisse). 2.09.2019, 30.10.2019, 27.11.2019 ja 17.12.2019 ilmus hooldusalune registreerimisele varem ette teavitamata, 1.11.2019 olid sõidutunnid, 10.01.2020 ja 12.03.2020 tuli R. Haamer varem telefonikokkuleppe alusel, 11.06.2020 helistas, et ei saa töölt tulema, 18.08.2020 tuli varem telefonikokkuleppe alusel. Kahel korral (s.o 26.11.2020 ja 9.03.2021) on isik teavitanud haigestumisest (26.11.2020 haigestumine on tõendatud kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttega ja 9.03.2021 haigestumine haiguslehtede info väljatrükiga, tl 171-172). 13.02.2020 ei täitnud R. Haamer registreerimiskohustust ja ei teavitanud mitteilmumise põhjustest (hiljem selgitas, et võis kuupäevad segamini ajada). Eeltoodut pole kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule varem rikkumistena ette heitnud ega teda hoiatanud, mistõttu ei saa neid rikkumistena ette heita ka kohus. Samas selline käitumine iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et R. Haamer on ka varasemalt jätnud mitmel korral registreerimisele mõjuva põhjuseta ilmumata ning seega ei ole antud juhul tegemist esmakordsete eksimustega. Süüdimõistetul on kohustus alluda kriminaalhooldusametniku poolt seatud tingimustele, mitte vastupidi. Kriminaalhoolduse mõte ei seisne selles, et hooldusalune saaks endale meelepärasel ajal ja viisil kohustusi täita. Ka mitteilmumisest teavitamine ei muuda registreerimiselt puudumist aprioorselt vabandatavaks. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Haamerile ette narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keelu rikkumist 11.01.2021. PPA Lõuna prefektuuri 16.03.2021 päringu vastuse (tl 153) kohaselt on politsei andmebaasis 11.01.2021 registreeritud juhtum selle kohta, et 11.01.2021 kella 05.30 ajal Tartu linnas sõiduki kontrollimise käigus tuvastati, et R. Haamer omas pulbrilist ainet amfetamiini ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll näitas isikul amfetamiini tarbimist. Algatatud on ka väärteomenetlus. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte (tl 155) kohaselt R. Haamer tunnistas 5.05.2021 vastuvõtul narkootikumide tarvitamist jaanuaris. Kohtuistungil R. Haamer kinnitas, et omas ja tarvitas 2021. aasta jaanuaris amfetamiini. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtet, PPA vastust päringule ja kriminaalhooldusaluse kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et R. Haamer omas ja tarvitas narkootilist ainet (amfetamiini) mingil ajal enne 11.01.2021 toimunud kontrolli. R. Haamerile on teada, et Tartu Maakohtu 10.09.2018 otsuse kohaselt on tal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine katseajal keelatud. Kohtu hinnangul omas ja tarvitas süüdimõistetu 2021.aasta jaanuaris narkootilist ainet teadlikult ja tahtlikult. R. Haamer rikkus seega tahtlikult
§ 75lg 2 p-s 21 sätestatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeldu. 4
(6)Peale eeltoodud juhtumi on PPA Lõuna prefektuuri 16.03.2021 päringu vastuses viidatud ka asjaolule, et R. Haamer kõrvaldati narkojoobe kahtlusega juhtimiselt 9.02.
- Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (tl 163) nähtuvalt narkootilisi aineid süüdimõistetu uriiniproovist ei leitud. Tartu Ülikooli Kliinikumi 9.02.2021 terviseseisundi kirjeldamise aktis (tl 163 pöördel) on muuhulgas märgitud R. Haameri avaldatu, mille kohaselt ta tarvitas amfetamiini kuu aega tagasi. Seega pole tõendatud, et 9.02.2021 juhtumi näol oleks tegemist uue narkootiliste ainete tarvitamise juhtumiga. Ettekande kohaselt R. Haamer ilmus 25.09.2020 registreerimisele narkootikumide tarvitamise tunnustega. 25.09.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 165) tõendab, et 25.09.2020 kell 14.30 tuvastati R. Haameril kriminaalhoolduse ruumides narkootilise aine tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit oli positiivne – reageeris ainele AMP (amfetamiin), lisaks esines kontrollitaval rahutu ja ärrituv käitumine). 25.09.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1496T (tl 166) kohaselt tuvastati R. Haameri xxxxxxxx aine amfetamiini esinemine. Narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keelu rikkumise eest kohaldas kriminaalhooldusametnik 27.10.2020 R. Haameri suhtes kirjalikku hoiatust (tl 167). Kuigi R. Haamerit on 25.09.2020 rikkumise eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud, on hiljem siiski selgunud, et R. Haameri narkootiliste ainete tarvitamine
- aasta septembris pole usaldusväärselt tõendatud. PPA 2.06.2021 vastusest (tl 168) kriminaalhooldajale nähtub, et R. Haamerilt 25.09.2020 uriiniproovi võtmisel meditsiiniasutuses on rikutud kehtestatud korda ja seetõttu isikule karistust narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest väärteomenetluses ei määratud. Narkootiliste ainete tarvitamist
- aasta septembris eitas 8.07.2021 kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Kuna peale alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis toodu puuduvad muud tõendid süüdimõistetu organismis narkootiliste ainete olemasolu kohta, tuleb nentida, et narkootiliste ainete tarvitamine pole usaldusväärselt tõendatud. Seetõttu kohus leiab, et käesolevas asjas ette heidetavat narkootilise aine omamise ja tarvitamise keelu rikkumist tuleb pidada katseajal jooksul siiski esmakordseks selliseks rikkumiseks. R. Haamer sai esimese kirjaliku hoiatuse 13.06.2019 (tl 169), sest lahkus ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ajavahemikuks 25.05.2019-12.06.2019 Eesti Vabariigi territooriumilt. Ettekandest ja kriminaalhoolduse päeviku väljavõtetest nähtub, et R. Haamer on vastuvõttudel korduvalt avaldanud oma negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. Tema suhtlusstiili tõttu vahetati ka kriminaalhooldusametnikku. Ärritunud ja üleolevat suhtumist on R. Haamer ka edaspidiselt väljendanud. Samuti puudub süüdimõistetul koostöötahe. Ka need asjaolud iseloomustavad R. Haameri käitumist negatiivselt. R. Haamerit iseloomustab positiivselt, et ta läbis
- a sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis käsitles sõltuvusainete tarvitamisega seonduvat. Alates 2.06.2020 töötab hooldusalune ametlikult xx-s xxxxx xxxx. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel R. Haameri karistusregistrisse katseajal uusi karistusi lisandunud pole. R. Haamerile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. R. Haamer neid tingimusi ei ole täitnud. R. Haamer on katseaja jooksul kolmel korral rikkunud registreerimiskohustust. Samuti on R. Haamer rikkunud ühel korral narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keeldu. Lisaks on R. Haamer jätnud registreerimisele korduvalt 5
(6)ilmumata ka sellistel põhjustel, mida ei saa nimetada mõjuvateks. Nimetatud rikkumiste etteheitmisest on aga kriminaalhooldusametnik hooldusalusele vastu tulles loobutud. Kuid süüdimõistetu käitumine ei ole sellele vaatamata muutunud korrektsemaks, s.o rikkumised on jätkunud. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli teda hoiatanud. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et R. Haamer suhtub ükskõikselt käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmisesse ning ta ei ole mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele. Süüdimõistetu on kohustatud kogu käitumiskontrolli kestel alluma kohtu poolt seatud nõuetele ja kohustustele. Senise katseaja kulg näitab kohtu hinnangul, et R. Haamer ei ole võimeline korrektselt järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Eelneva käitumise valguses on kaheldav, kas süüdimõistetu järelejäänud katseajal käituks teisiti kui seni. R. Haamer on 5.05.2021 andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravile allumiseks (tl 164) ja kinnitas seda nõusolekut ka 8.07.2021 kohtuistungil. Katseajal esinenud rikkumiste iseloomu arvestades (valdavalt ei ole rikkumised üldse tingitud sõltuvusainete tarvitamisest) ei pea kohus süüdimõistetu ravile allutamist otstarbekaks. Kohus ei näe ka mõnda muud asjakohast kohustust, mida süüdimõistetule lisaks olemasolevatele määrata. R. Haamerile on määratud maksimaalne võimalik katseaeg (5 aastat), mistõttu ei saa ka seda pikendada. Seega jääb üle kaaluda üksnes karistuse täitmisele pööramist. Asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid R. Haameri rikkumised on korduvad, annaks antud juhul alust piisavalt pöörata karistus
§ 74lg 4 alusel täitmisele.
Samas esineb ka mõningaid vangistuse täitmisele pööramise vastu rääkivaid asjaolusid. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt sotsiaalprogrammis osalemine ja töökoha olemasolu. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu katseajal uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. Tegemist on esimese kohtule esitatud erakorralise ettekandega. Katseaja lõpuni on veel pikk aeg ning süüdimõistetul on võimalik oma käitumist parandada. Vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu on katseajal käitumiskontrolli nõudeid korduvalt eiranud, ei pea kohus käesolevas asjas tuvastatud rikkumiste (millest enamik seisneb registreerimiskohustuse rikkumistes) tõttu ligi viie aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramist veel proportsionaalseks meetmeks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohtule
§ 74
lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (15.04.2020 määrus asjas nr 1-06-9135 punkt 17). Kohus peab võimalikuks anda R. Haamerile veel ühe võimaluse oma elu vabaduses jätkata, jättes karistuse praegu täitmisele pööramata. Senise käitumismustri jätkumisel ja mõne uue rikkumise lisandumisel saab kohus kriminaalhooldusosakonna taotlusel kaaluda karistuse täitmisele pööramist veel edaspidigi. Arvestades süüdimõistetu senist probleemset käitumist võib karistuse täitmisele pööramise edaspidi tingida mistahes isegi väikse raskusastmega rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)