lg 1 ja 3 alusel asendada Almar Liiviku täitmisele pööratud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 330 (kolmsada kolmkümmend) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi.
lg 4 ja
lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel alates käesoleva kohtumääruse jõustumist kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi tarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsi. Olukorras, kus varem süüdimõistetu poolt antud alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtud laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires (väiksem kui 1,3%), peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereanalüüsi tulemused peab süüdimõistetu esitama kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Liivik ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
Liivikut registreerima ennast kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele ning tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereproovide näidud tuleb esitada kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.06.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 27.06.
Kohus tuvastas, et süüdimõistetu ilmus alkoholi tarvitanuna registreerimisele 16.12.2020, rikkudes sellega registreerimiskohustust ning rikkus 11.12.2020 vereanalüüsi tegemist kohustust. Määrus jõustus 9.02.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 8.07.2021 Tartu Maakohtule esitanud A. Liiviku suhtes kolmanda erakorralise ettekande (tl 2-4), milles taotletakse A. Liiviku karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on A. Liiviku 25.06.2021 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ning 28.05.2021 kontrollile mitteallumine. Kuigi nii kriminaalhooldusametnik kui ka kohus on süüdimõistetule korduvalt vastu tulnud ja lasknud tal karistust kanda vabaduses, on A. Liivik jätkanud rikkumiste toimepanemist. Seega ei ole A. Liivik mõistnud kriminaalhoolduse olemust kui alternatiivi vangistusele. Järelikult ei ole kriminaalhoolduse raames A. Liivikut enam võimalik mõjutada ning karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu A. Liivik palub jätta vangistuse täitmisele pööramata, asendades selle üldkasuliku tööga.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Liivikule ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 25.06.2021. 25.06.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 18) kohaselt tuvastati A. Liivikul 25.06.2021 kell 13.14 kriminaalhoolduse ruumides alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,319 mg/l, alkoholilõhna esinemine suust, silmade punetus, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, värisemine). Protokolli kirjutas hooldusalune, et jõi hommikul ühe õlle (tl 18 pöördel). Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta 25.06.2021 registreerimisele eelnenud ajal alkoholi ( jõi vanaisaks saamise puhul rummi). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, kriminaalhooldusaluse kirjalik seletus kogumis kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et A. Liivik tarvitas 25.06.2021 alkoholi. A.Liivik on alkoholi tarvitamist kinnitanud. Kuigi tema kriminaalhooldusametnikule ja kohtule avaldatu lahkneb asjaolu osas, millist konkreetset alkohoolset jooki ta tarbis, ei oma see määravat tähendust. A. Liivik oli alkoholi tarvitamise 3
Registreerimislehe (tl 41) kohaselt leidis 25.06.2021 aset ka järjekordne registreerimine. Kuigi võib eeldada, et alkoholi tarvitamise tunnustega registreerimisele ilmumine raskendab registreerimisega kaasnevate toimingute läbiviimist, siis kriminaalhooldusametnik ei ole A. Liivikule registreerimiskohustuse rikkumist ette heitnud. Seega ei heida seda süüdimõistetule ette ka kohus. Samas iseloomustab eelnevalt alkoholi tarvitanuna registreerimisele ilmumine A. Liivikut negatiivselt, osutades, et ta suhtub kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmisesse ükskõikselt. Ettekandes on viidatud ka A. Liiviku varasematele alkoholijoobes registreerimistele ilmumistele (2.10.2020, 5.10.2020 ja 16.12.2020). Nagu kohus juba eespool tuvastas, pole Tartu Maakohtu 6.11.2020 määrusega 2.10.2020, 5.10.2020 juhtumeid rikkumisteks loetud. 16.12.2021 registreerimisele alkoholi tarvitanuna ilmumist on kohus oma 14.01.2021 määruses lugenud registreerimiskohustuse rikkumiseks, mille tõttu on süüdimõistetule määratud täiendav kohustus. Seega Tartu Maakohtu 14.01.2021 määruses tuvastatu kohaselt on A. Liivik ka varem ilmunud registreerimisele alkoholi tarvitanuna ning 25.06.2021 juhtunu näol pole tegemist esmakordse sellise käitumisega. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Liivikule ette kontrollile mitteallumist 28.05.2021. Ettekande kohaselt ei olnud A. Liivik 28.05.2021 kriminaalhooldusametnikule alkoholi tarvitamise keelu kontrolliks kättesaadav - ta ei vastanud ametniku telefonikõnele ega helistanud hiljem kriminaalhooldajale tagasi. Oma käitumisega muutis süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keelu kontrolli läbiviimise võimatuks. 28.05.2021 kirjalikus seletuses (tl 37 pöördel) selgitas hooldusalune, et oli Antslas välitöödel, telefoni ei kuulnud ning ei oska öelda, miks tagasi ei helistanud. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta tegi 28.05.2021 väljas tööd, telefoni kaasas ei olnud ning kriminaalhooldusametniku kõnet märkas alles õhtul 7-8 ajal. Süüdimõistetu poolt 15.02.2021 allkirjastanud kohustust selgitav lisa sisaldab kontrolli läbiviimise läbi viimise korda. Muuhulgas on märgitud, et süüdimõistetu peab alluma oma elukohas kriminaalhooldusametnike kontrollile ja kodust eemal viibides tuleb süüdimõistetul kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni, et kriminaalhooldusametnikel oleks võimalik ühendust võtta ning kõned tuleb vastu võtta. Ka on selgitatud, et kui kõnet ei ole võimalik vastu võtta, tuleb hiljemalt kahe tunni jooksul tagasi helistada. Telefonile mittevastamist ja tagasi helistamata jätmist käsitletakse kontrollile mitteallumisena. Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil selgitas, et kuna kontrolle tehakse ka töövälisel ajal, võib süüdimõistetu ka tagasi helistada mistahes ajal sh töövälisel ajal. Kriminaalhooldusaluse kirjalik seletus kogumis kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et A. Liivik ei olnud 28.05.2021 kriminaalhooldusametnikule alkoholi tarvitamise keelu kontrolliks kättesaadav, sest ei vastanud telefonikõnele ning ka ei helistanud tagasi. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 esimene lause sätestab muuhulgas, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine. Et ametnik saaks kontrolli läbi viia, peab hooldusalune olema muuhulgas telefoni teel kättesaadav või hiljem tagasi helistama. Vastasel korral ei oleks kriminaalhoolduse 4
lg 1 p 3 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist või enda asukoha mitteavaldamist. Kohtu arvates pani A. Liivik rikkumise toime tahtlikult, kuna ta pidi olema teadlik, et kõnedele vastamata jätmist ning tagasi mitte helistamist käsitletakse kontrollile mitteallumisena. Samuti ei vabanda telefonile mittevastamist väljas töötamine. Süüdimõistetul on kohustus oma elu (sh koduste tööde tegemine) selliselt korraldada, et kohtuotsusega määratud kohustused saaksid korrektselt täidetud. Järelikult rikkus A. Liivik tahtlikult
A. Liivikut iseloomustab positiivselt, et Synlab Eesti OÜ vereanalüüside tulemuste kohaselt on A. Liiviku poolt seitsmel korral (s.o 28.08., 28.10., 17.12.2020, 1.02.2021, 31.03.2021, 20.05.2021 ja 28.06.2021, tl 33-36) antud vereanalüüside CDT näidud olnud normi piires, s.o alla 1,3%. A. Liivik on läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise 11.11.2020 (Lõuna-Eesti Haigla tõend, tl 37). Raviprogrammis edasi osaleda hooldusalune ei soovinud. Et ta ei soovinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ jätkata, kuna ei pidanud seda vajalikuks, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Samuti on A. Liivik kriminaalhooldusametniku kinnitusel läbinud liiklusohutusprogrammi. Ka iseloomustab süüdimõistetut positiivselt tööga hõivatus. A. Liivikule on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. A. Liivik neid tingimusi ei ole täitnud. A. Liivikul on võimaldatud karistust korduvalt kanda vabaduses ka katseajal kestel. Eestist kriminaalhooldusametniku loata lahkumise eest on kriminaalhooldusametnik teda 10.07.2020 hoiatanud ( tl 39). Tartu Maakohtu 6.11.2020 määrusega pikendati tema katseaega ja 14.01.2021 määrusega määrati lisakohustus, kuid süüdimõistetu on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kuigi süüdimõistetu CDT näidud on olnud normi piires, on ta siiski korduvalt alkoholi tarvitanuna ilmunud registreerimisele. Järelikult ei suuda A. Liivik alkoholist hoiduda ja on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka peale alkoholi tarvitamise keelu määramist. Kuigi esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (muude kontrollnõuete ja kohustuste täitmine), peab kohus vajalikuks A. Liivikule mõistetud karistuse täitmisele pöörata. A. Liivikut on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud süüteo eest. Nimetatud asjaolu ja A. Liiviku käitumine katseaja kestel (alkoholi tarvitanuna korduvalt registreerimisele ilmumine, alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) annab alust järeldusele, et alkoholi tarvitamine ongi süüdimõistetule omane käitumismuster. Alkoholi tarvitamisest ei hoidnud A. Liivikut eemal ka lühiajaline šokivangistus ning alkoholi tarvitamise keeld. Samuti ei soovinud süüdimõistetu jätkata sõltuvusravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pidades seda mittevajalikuks. Kohtu hinnangul ei ole A. Liivik mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning oma kohustustesse on hooldusalune senise katseaja vältel suhtunud ükskõikselt. Kuna varasemalt kohaldatud abinõud (hoiatus, katseaja pikendamine, alkoholi tarvitamise keeld, programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenus, liiklusohutusprogrammis osalemine ) ei ole täitnud oma eesmärki, ei annaks mõne uue 5
lg 4 alusel täitmisele.
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
A.Liivik kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Nagu kohus eespool tuvastas, esineb rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu katseajal uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. Seetõttu peab maakohus võimalikuks anda A.Liivikule veel viimase võimaluse vanglast pääsemiseks, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega A.Liivikule mõistetud vangistusest on kandmata 11 kuud.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb A.Liiviku vangistus 11 kuud asendada üldkasuliku tööga 330 tundi.
lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Arvestades töötundide arvu, süüdimõistetul alalise töökoha olemasolu, peab maakohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud. See teeb umbes 18 tundi kuus, mis ei tohiks kuidagi olla süüdimõistetule üle jõu käiv.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Seega tuleb A.Liivikul jätkata kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Nagu kohus eespool tuvastas, kaldub süüdimõistetu alkoholi tarbima, mis võib saada takistuseks ka üldkasuliku töö tegemisel. Maandamaks alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske on põhjendatud määrata A.Liivikule ka edaspidi kohustusi, mis survestaks teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Selleks on
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kohtule on teada praktikast ja seda on tunnustanud ka Riigikohus, et
lg-le 4 tuginedes rakendatakse isiku kohustamist enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist. Kohustuse täitmise kohta peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule uuringu tulemused (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.03.2019 määrus asjas 1-09-14104, p 25). Käesoleval juhul on süüdimõistetu kohtule avaldanud, et on nõus võtma endale sellise kohustuse. Süüdimõistetu nõusolekul ja
lg 4 alusel määrab kohus temale kohustuseks teha regulaarselt CDT analüüse, mille vastused tuleb esitada kriminaalhooldusametnikule. Kuna tegemist on juba korduvate analüüsidega, ei tohi need olla normist (väiksem kui 1,3%) suuremad. Kui A.Liivik hoiab kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid ja kohustust, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata tema vangistuse täitmisele (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.