lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 27.12.2019 otsusega tunnistati Kristjan Haak süüdi
lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg-te 1-3 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust (mis
– 1.11.2019, s.o 2 kuu raames kantuks). Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 2 aastat 4 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Haak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
Haaki tegema alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad CDT ehk süsikvesikdefitsiitse transferriini analüüsist. Süüdistatav on kohustatud uuringute vastused esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.12.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 14.01.2020. Katseaja kestus on 27.12.2019 – 27.12.2022. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 31.05.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esimese erakorralise ettekande, milles taotleti kohtult määrata K. Haakile käitumiskontrolli ajaks
lg 4 alusel täiendav kohustus osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, sest K. Haak tarvitas 17.05.2021 alkoholi. Tartu Maakohtu 4.06.2021 määrusega jäeti taotlus rahuldamata, sest
lg 4 kohaselt ei saa süüdimõistetule määrata
Kohtumäärus jõustus 22.06.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 6.07.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale teise erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult määrata K. Haakile katseajaks täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi, sest süüdimõistetu rikkus 17.05.2021 ja 19.06.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele, et K. Haak on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, hooldusalune tunnistab oma viga, kahetseb tehtut ning on ilmutanud motivatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks. K. Haak on andnud nõusoleku osaleda alkoholivastases võõrutusravis. Kriminaalhooldusametnik leiab, et edaspidiste rikkumiste vältimiseks ja hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks on lisakohustuse määramine otstarbekas. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Haakile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 17.05.2021 ja 19.06.2021. 17.05.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 17.05.2021 kell 15.34 süüdimõistetu elukohas K. Haaki joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,633 mg/l) ning alkoholi tarvitamisele viitava tunnusena on protokollis välja toodud silmade punetus. 27.05.2021 seletuses kirjutas hooldusalune, et tarvitas 17.05.2021 koduste probleemide ja tagasilanguse tõttu alkoholi. 2
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tagasilangus on inimlikult mõistetav, kuid ei muuda alkoholi tarvitamist katseaja jooksul lubatavaks. Ettekande kohaselt on K. Haak alkoholi tarbimise keeldu rikkunud ka 23.02.2020 (mida tõendavad alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ja hooldusaluse kirjalikud seletused), mille eest on kriminaalhooldusametnik koostanud 27.02.2020 kirjaliku hoiatuse. Kuna K. Haaki on 23.02.2020 rikkumise eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam selle rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud
§s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et K. Haak on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. Samuti ei olnud K. Haak 17.10.2020 – 18.10.2020 kriminaalhooldusametnikule kohustuse kontrolliks kättesaadav väidetavalt katkise telefoni tõttu (mida tõendavad hooldusaluse kirjalikud seletused), mille eest on teda 19.10.2020 kirjalikult hoiatatud. Seega ka selle rikkumise eest ei saa kohus enam teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine aga iseloomustab K. Haaki negatiivselt. Ettekande ja 25.01.2021 karistusregistri väljatrüki kohaselt on K. Haaki kriminaalhoolduse jooksul karistatud ühel korral, s.o 23.01.2021 NPALS § 151 lg 1 järgi narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest (otsus jõustus 9.02.2021). Narkootiliste ainete tarvitamist süüdimõistetu poolt tõendab ka 23.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Kuna K. Haakile ei ole Tartu Maakohtu 27.12.2019 otsusega määratud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ning tegemist ei ole ka tema karistamise aluseks olnud kuritegudega samalaadse väärteoga, siis ei võta kohus lisakohustuse määramisel narkootiliste ainete tarvitamist arvesse. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine on juba seaduse tasandil keelatud tegevus ning see on ühiskonnas laialt levinud teadmine. K. Haaki iseloomustab positiivselt, et ta on perioodil 14.09.2020 - 2.11.2020 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning võttis programmist aktiivselt osa. Samuti on seitsmel korral tehtud vereanalüüside CDT näidud olnud normi piires ning süüdimõistetu on ka registreerimiskohustust täitnud korrektselt. K. Haaki senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Hooldusalusel on tuvastatud kolmel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Samuti on süüdimõistetu tema karistamise aluseks olnud liikluskuriteod toime pannud alkoholijoobe seisundis. Sellise käitumisega aga rikub K. Haak kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Sellise tendentsiga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. K. Haaki isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustus 3
Haakile
Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.