S § 183 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi Artur Šustrovi suhtes kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui ta ei pane 10-(kümne)-kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada Artur Šustrovit järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 21, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 1 - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. - Jätkama õpinguid üldhariduse või eriala omandamiseks, või asuma tööle, või võtma ennast arvele Töötukassas 3 nädala jooksul antud kohtuotsuse tegemisest arvates. - Mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt enne luba saamata, v.a. lähisugulased. - Osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riske. Katseaja algus 23.07.2021. Rahuldada kaitsja Lembit Nirgi taotlused kohtulikus menetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 81,60+32,40 eurot, kogusummas 114 eurot, sh tasu 47+27 eurot, sõidukulud 21 eurot ja käibemaks 9,40+4,20+5,40 eurot.
lg 1, 3 alusel mõista Artur Šustrovilt riigituludesse välja kriminaalmenetlusekulud: ekspertiisikulud kogusummas 350 eurot; kaitsjatasu kohtueelses menetluses 179,60 eurot ja kohtumenetluses 89,40+81,60+32,40 eurot; sundraha 876 eurot. Kokku 1609 eurot. Menetluskulud tuleb Artur Šustrovil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700030910 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid 1 CD-R plaat salvestustega, mis asub toimiku juures - jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. 2 ASJAOLUD A. Šustrov, kandes vabadusekaotuslikku karistust Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R-hoone R2 osakonna kambris nr R221, käitles kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, mis jääb ajavahemikku
lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kogusummas 350 eurot: - narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 20E-AN0474) maksumus – 84 eurot (t l 16); - arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 20E-LÕX0073) maksumus – 95 eurot (t l 19); - DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE0410) maksumus – 171 eurot (t l 31). b)
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale (vandeadvokaat Lembit Nirgi) määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses - kokku 179,60 eurot [130,80 eurot (t l 86) + 48,80 eurot (t l 99)], kohtumenetluses [kokkuleppe sõlmimise seisuga] osalemise eest kokku 89,40 eurot ja käesoleva kokkuleppe sõlmimisel osalemise eest – 81,60 eurot. c)
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras s.o 876 eurot. 4 Asitõend - CD-R plaat Viru Vangla R-hoone R2 osakonna turvakaamera salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. Pooled taotlesid kokkulepe protokollilist parandamist katseajaks määratavate kohustuste osas, et A.Šustrov peab jätkama õpinguid üldhariduse või eriala omandamiseks või asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas kolme nädala jooksul antud kohtuotsuse kuulutamisest arvates (kokkuleppes on – vabanemisest arvates, kuid A.Šustrov vabanes vangistusest juba enne kokkuleppe sõlmimist – 11.09.2020). Kohus nõustus selle taotlusega ja tegi vastavad parandused. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Artur Šustrov on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Artur Šustrov süüdi tunnistada KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Menetluskulud mõista Artur Šustrovilt välja vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend – CD plaat, mis asub toimiku juures, jätta toimiku juurde. Kohtu täiendavad selgitused seoses varasemate kohtumenetlustega antud asjas Kohus arvestab antud kohtuotsust tehes, et Viru Maakohtu 23.10.2020 määrusega nr 1-20-7339 ja 18.11.2020 määrusega nr 1-20-8368 keeldus maakohus (teises kooseisus) sisult analoogse kokkuleppe kinnitamast ja tagastas kriminaalasja prokuratuuri. Kohus ei nõustunud süüdistatava tegude kvalifitseerimisega narkootilise aine ebaseadusliku valdamise osas (edasiandmise suhtes ei olnud kohtul etteheiteid). Nimetatud kohtumäärustes viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-72-13, millest tulenevalt isegi juhul, kui patsient jätab arsti poolt välja kirjutatud ravimid manustamata, ei muutu valdus sellest ebaseaduslikuks. Praegune kohtukoosseis leiab, et viidatud Riigikohtu lahendi ja antud asjade tehiolud on oluliselt erinevad. Nii asjas nr 3-1-1-72-13 heideti süüdistatavale ette, et ta ebaseaduslikult omandas ja valdas suures koguses narkootilist ainet. Seejuures narkootikumide edasiandmist ei toimunud, need jäid sama isiku valdusesse ning isikul oli luba sellise narkootilist ainet sisaldava ravimi manustamiseks vastavalt arsti ettekirjutusele. Ehk siis süüdistus seisnes selles, et isik ei manustanud talle retsepti alusel väljastatud ravimi ning on asunud seda aastate vältel koguma. 5 Sellest lahendist tulenevalt retsepti olemasolu korral üksnes ravimi manustamata jätmine ja selle enda valdusesse jätmine ja pikema aja kestel kogumine ei ole ebaseaduslik. Kohtu arvates antud asjas sellist olukorda süüdistatava puhul ei tekkinud. Seda alljärgnevatel põhjustel. 20.07.2021 sõlmitud kokkuleppe p 3 all viitab prokurör õigustatult Viru vangla kodukorra p-le 20.8, mille järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite loetellu kuuluvaid ravimeid annab kinnipeetavale purustatud kujul spetsialist-õde. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt spetsialist-õe juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt.“ Seega, erinevalt vabaduses viibivast patsiendist, kehtivad kinnipeetava suhtes täiendavad tingimused. Kui vabaduses oleval isikul on vaba juurdepääs talle välja kirjutatud ravimile ning ta ise otsustab oma äranägemise järgi, kas manustada talle kirjutatud ravimi või mitte, kas teha seda üksi olles või mõne teise isiku nähes, mis ajal ravimit manustada, kas juua vett peale või mitte jne. Seejuures ravimi välja kirjutanud arst ei kontrolli patsiendi poolt ravimi manustamist ega viibi selle juures. Kinnipeetavaval aga sellised valikuvõimalused puuduvad. Ta peab manustama ravimit spetsialist õe juuresolekul ning juua seejuures vett peale, siis veel avama suud manustamise kontrollimiseks (vajadusel veel liigutama keelt). Vangla kodukorra p 20.11 järgi „tervishoiuteenusest keeldumise (sh ravimite manustamisest keeldumise) korral peab kinnipeetav fikseerima keeldumise kirjalikult ning selle allkirjastama. Kui kinnipeetav on ravist keeldunud, kõrvaldab meditsiiniosakonna töötaja ta ravilt“. Ehk siis kui kinnipeetav keeldub ravimi manustamisest, siis talle seda ravimit kätte ei anta. Seega kinnipeetava valduses ei tohi olla mingisuguseid ravimeid, rääkimata nende suurest kogusest. Juba see asjaolu, et Šustrov ei tohtinud jätta ravimi enda kätte, vaid oli kohustatud seda kohapeal manustama (mida ta jättis tahtlikult tegemata) näitab, et antud asjas ei kohaldu Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-72-13 väljendatud seisukohad, sest erinevalt vabaduses olevast isikust tekib kinnipeetava poolt ravimi manustamata jätmisest ja enda valdusesse jätmisest ebaseaduslikkuse moment (mida vabaduses viibiva isiku puhul ei ole). Samuti peab arvestama, et antud asjas ei piirdunud süüdsitatav Šustrov vaid ravimi manustamata jätmisega. Asja tehiolud ja tõendid osutavad sellele, et süüdistatava tahe ja teoplaan seisneski selles, et jätta ravim manustamata ning hiljem anda see edasi kolmandale isikule, kes ei oma ettekirjutust selle ravimi manustamiseks. Ehk siis ravimi manustamata jätmine on põhjuslikult seotud selle hilisema edasiandmisega ning ravimi endale jätmine ei toimunud selle enda valduses hoidmise eesmärgil, vaid just edasiandmise eesmärgil. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on sisult kahe erineva olukorraga. Kui Riigikohtu viidatud lahendis osutab Riigikohus, et „seadusest … ei nähtu kohustust seaduslikult omandatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimi äratarvitamiseks, tagastamiseks või hävitamiseks.“, siis antud asjas oli süüdistataval Šustrovil selline kohustus olemas ja see tulenes tema kinnipeetava staatusest ja Viru vangla kodukorra viidatud punktidest. Seega kohtu arvates Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-72-13 väljendatud seisukohad antud asjas ei rakendu ning süüdistatava teod on kvalifitseeritud õigesti. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.