Obsah (6)

§ 197§ 1027§ 620§ 1044§ 6§ 127

2-19-8482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 2-19-8482 Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks 16. juuli 2020, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus K

§-le 76 lg 1, 101 lg 1 p 3, 115, 127 lg 1, 128 lg 1 ja palub kotjalt välja mõista 11 060, 21 eurot (õigusliku aluseta saadud töötasu 8277, 86 eurot, välja maksed isikliku sõiduauto kasutamise eest tööalasteks sõitudeks 2595 eurot ja mootorikütuse maksumus 187, 35 eurot). Menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 197lg 1 ja Ts

MS § 445 lg 1 teine lause järgi esitab hageja tasaarveldusavalduse. Kostja vastus ja seisukohad 2.

1. Kostja ei tunnista tööandja nõuded ja palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Kuna tööandaja juhatus on kohustatud raamatupidamise korraldamiseks, siis eeldatakse, et korraldused raamatupidajale annab juhatus, mitte töötaja. Kostjal puudus juurdepääs tööandaja kontole. Seega ei saanud töötaja teostada omavoliliselt makseid endale ja ei ole tõendatud, et väljamaksed on teostatud töötaja korraldusel ja töötaja korraldas nende 4 2-19-8482 väljamaksete teostamist omavoliliselt. Tööandja ei tõendanud, et kahju on tekitatud töötaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu ja lähtudes sellest on nõue põhjendamata. Isegi kui preemia ja hüvitis olid väljamakstud töötaja käsundil, siis sellega ei ole töötaja rikkunud oma töökohustusi. Töötaja ametijuhendi II ja III peatükist lähtudes on töötaja volitatud otsustama preemia määramist. Ametijuhendis puudub selle volituse piirang, 2.
2. Esitatud ametijuhendist ja volitusest tulenevalt volitas tööandaja töötajat tööandaja ettevõtte igapäevast elu korraldama. Esitatud dokumentides puudub viide sellele, et töötajale on keelatud nt anda korraldusi endale preemia väljamaksmiseks. tööandjana, Pole aru saada millise konkreetse kohustuse täitmisel või mittetäitmisel tegutses töötaja hooletult. Puuduvad igasugused dokumendid ja tõendid selle kohta, et töötaja andis korralduse maksta preemiat või tasuda sõidukulusid. Seoses sellega ei ole selge, millise kohustuse rikkumisest on juttu. Tööandja poolt konstrueeritud deliktkooseis ei vasta kahju deliktkooseisu tunnustele. Isegi kui eeldada, et töötaja sai alusetult preemia, hüvitise sõidukile ja kasutas motoorkütust, siis antud koosseis vastab alusetu rikastumise tunnustele (

§ 1027

). Sellel juhul peab tööandaja tõendama, et kohustust ei ole olemas, kohustus ei teki või seda, et kohustus langeb hiljem ära. III KOHTU PÕHJENDUSED 3.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tööandja, Narva GEM OÜ (pankrotis) on esitanud kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtus töötaja rahuldatud nõuete osas ja tööandja nõuete osas. Kohus ei nõustu töötaja seisukohaga, et kuna kohtusse pöördus tööandja, siis algab vaidlus algusest peale ja töötajal on õigus esitada samad nõuded, mis olid esitatud TVK-le. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 3 ja 4 tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st. et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Selline käsitlus on ära toodud ka Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-187-15 p
2. 3.
3. Kuna TVK rahuldas töötaja rahalised nõuded osaliselt, oleks töötaja pidanud TVK otsusega mittenõustumise korral esitama TvLS § 58 lg 3 esimese lause järgi taotluse/hagi selleks, et tema rahalised nõuded rahuldataks täielikult. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega välja mõistmata jäetud töötasu ja hüvitiste saamiseks. Järelikult on TVK otsus jõustunud TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõuded rahuldamata (TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise, haigushüvitise, puhkusehüvitise ja saamata töötasu rahuldamata jäänud osas). Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus TVK poolt rahuldatud töötaja rahalisi nõudeid, töölepingu tühisuse tuvastamise ja lõpetamise nõudeid ning tööandaja hüvitise nõuet. 3.
4. Pooled vaidlevad töölepingu ülesütlemise üle. Tööandja väitel on ta töölepingu üles öelnud 15.02.2019 alates 06.03.2019 või alternatiivselt 07.03.
5. Töötaja on seisukohal et tööleping on tema poolt üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 08.03.2019 ja tööandja ülesütlemine on tühine. Kohus nõustub kostja seisukohaga. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 2-19-8482 ülesütlemis avaldusega. Töölepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mille kehtivaks muutumine sõltub TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi adressaadi poolt kättesaamisest. Kohus nõustub töötaja seisukohaga, et juhatuse koosoleku protokolli, kus otsustati tööleping üles öelda ülesütlemis avaldusena käsitleda ei saa. Protokollis on kirjas, et edastada protokoll ja ülesütlemis avaldus töötajale, kuid tõendeid selle kohta, et töötaja on avalduse kätte saanud, toimikus ei ole. Toimiku materjalides on töötaja ülesütlemis avaldus, mis on edastatud tööandjale ja mille kätte saamist 07.03.2019 on tööandja kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt on töötaja avalduse alusel ülesütlemine kehtiv alates 08.03.
6. 3.
7. Töötaja, V K hagi varalised nõuded 3.4.
8. Tööandja on oma vastuses hagile tunnistanud töötaja saamata jäänud töötasu nõuet 286, 82 eurot ja haigushüvitise nõuet 202, 62 eurot, st. samas ulatuses kui TVK töötaja nõuded rahuldas. Seega saab lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Kuna hageja ei ole TVK otsust rahuldamata jäetud ulatuses vaidlustanud, tuleb hagi rahuldada eeltoodud ulatuses. Kasutamata puhkuse eest hüvitise osas on pooled eri meelt. Hageja on nõustunud TVK poolt välja mõistetud puhkusehüvitise suurusega 1852, 48 eurot ja arvestuskäiguga. Kostja tunnistab hüvitist summas 804, 54 eurot. Tulenevalt TLS §-st 70 lg 1 ja 71 on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale“, § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. 3.4.
9. Tuvastatud on, et töölepingu kohaselt oli hageja töötasuks 900 eurot kuus. Kohus lähtub keskmise kalendripäevatasu arvestamisel tööandja poolt ajavahemikus september 2018 kuni veebruar 2019 esitatud kalendripäevade arvust 109 (30+12+30+8+0+29) ning selle aja eest arvestatud töötasust 2657, 80 eurot (900+360+860,87+245,45+0+291,48). Seega keskmine kalendripäeva tasu on 24, 38 eurot (2657,80 : 109) ja puhkusehüvitis 780, 16 eurot (32 x 24,38), mis tuleb tööandjalt välja mõista. Arvestades töötaja TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõude lubatavuse ulatust (900 eurot) ja tööandja vastuväidet, leiab kohus, et hüvitise vähendamiseks alust ei ole. Hüvitise suuruseks on töötaja ühe kuu töötasu, mis on alla TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise keskmise määra. Kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks alust veelgi hüvitist vähendada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus töötaja hagi osaliselt. 3.
10. Tööandja, Narva GEM OÜ (pankrotis) varaline nõue 3.5.
11. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta on saanud tööandja kirjeldatud ulatuses väljamakseid (enammakstud töötasu 8277, 86 eurot, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest 2595 eurot, kütus 187, 35 eurot). Kostja vastuväiteks on asjaolu, et pole tõendeid selle kohta, et väljamaksed on teostatud kostja korraldusel ning ametijuhendist ja volitusest tulenevalt oli kostjal õigus korraldusi väljamaksete teostamiseks anda. Kostja viidatud alusetu rikastumise (

§ 1027

) sätted antud juhul ei kohaldu, kuna hageja ei ole väitnud, et kostja on temalt saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Riigikohus on sarnases asjas selgitanud, et kütuse krediitkaartide kuritarvitamine sel ajal, kui isik valdas kütusekaarte töötajana oma tööülesannete täitmiseks, on käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (eeskätt

§ 620ja TLS § 16 lg 1) tahtliku rikkumisena.

Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab

§ 1044

lg 2 üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist 6 2-19-8482 võlaõigusseaduse

1. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel (RKKKo 3-1-1-41-16 p 16). 3.5.
2. Õige on hageja seisukoht, et tööandja kahjuks on antud juhul (töötaja poolt alusetult saadud töötasu 8277, 86 eurot, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest 2595 eurot ja kütuse maksumus 187, 35 eurot. Ekslik on kostja seisukoht, et volituse ja ametijuhend andsid kostjale õiguse tööandjana ettevõtte igapäevast elu korraldada ning järelikult oli kostjal õigus ka korraldada vaidlusaluste väljamaksete teostamist endale. Volitusest ega ametijuhendist sellist õigust kostjale ei tulene. Volitusest ja ka ametijuhendist nähtub selgelt, et see on antud majandustegevusele suunatud lepingutega seonduvaks tegevuseks. Kostja väitel pole aru saada millise konkreetse kohustuse täitmisel või mittetäitmisel tegutses töötaja hooletult. Kohus leiab, et töötaja on rikkunud lojaalsus/hoolsuskohustust (TLS §-d 15 lg 1, 16 lg 1 ja

§ 620

) ja laiemalt hea usu põhimõtet (

§ 6, Ts

ÜS § 138). Tööandja ja töötaja omavahelised töösuhted peavad olema läbipaistvad, usalduslikud ja üksteise huve arvestavad. 3.5.3. Töötaja poolt tööandja teadmata iseendale tasude ja hüvitiste maksmise korraldamist suuremas ulatuses kui kokku lepitud, saab käsitleda õiguste teostamise kuritarvitamisena. Eeltoodud paragrahvides sätestatud töötaja lojaalsus/hoolsuskohustuse eesmärgiks on ära hoida kahju tekkimine tööandjale läbi töötaja kuritarvituste. Tööandja raha saamine ilma õigusliku aluseta ja viimase teadmata on tahtlik tegevus ning sellisel juhul ei oma tähtsust, kas töötajale oli rikkumise võimaliku tagajärjena tekkiv kahju ettenähtav. Antud juhul on töötaja tegevuse ja kahju vahel olemas otsene põhjuslik seos (

§ 127

lg 4), sest juhul kui töötaja ei ole endale tööandja rahaliste vahendite ülekandmist organiseerinud, oleks tööandjale raha alles jäänud. Seega on kahju hüvitamise eeldused täidetud ja töötajalt tuleb tööandja kasuks välja mõista 11 060, 21 eurot. 3.6. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuna töötaja hagi rahuldatakse 2193, 98 euro ulatuses ja tööandja hagi 11 060, 21 euro ulatuses, siis tuleb tasa arvestuse tulemusena mõista V K-ilt Narva GEM OÜ (pankrotis) kasuks välja 8863, 23 eurot. Hagi hind V K hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 900 eurot, töövõimetuse hüvitis 220 eurot, hüvitis 5190 eurot ja puhkusehüvitis 1888 eurot. Seega on hagi hinnaks 8198 eurot. Narva GEM OÜ (pankrotis) hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt õigusliku aluseta saadud töötasu summas 8277,86 eurot, väljamaksed isikliku sõiduauto kasutamise eest summas 2595 eurot ja kasutatud mootorikütuse maksumus summas 187,35 eurot. Seega on hagi hinnaks 11 060, 21 eurot. MENETLUSKULUD Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). 7 2-19-8482 TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab mõlemad hagid osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Viru Maakohtu 17.09.2019 määrusega rahuldati Narva GEM OÜ (pankrotis) menetlusabi taotlus ja vabastati hageja riigilõivu tasumisest osaliselt, so. 300 euro ulatuses. Kuna hageja vabastati menetlusabi korras riigilõivu 300 euro tasumisest ja hageja varaline nõue rahuldatakse täies ulatuses, tuleb kostjalt TMS §-de 179 lg 1 ja 190 lg 3 alusel välja mõista riigi tuludesse menetluskulu 300 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel peab tasumiseks kohustatud isik ahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ja TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2021 otsusega 8