← Eesti

2-20-14503/5

Obsah (10)§ 468§187§ 407§ 340§ 444§ 448§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021.a, Tallinn Tsiviilasja numb

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Staffrent Subcontracting OÜ (hageja) esitas 05.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Nalvog OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse summas 12 228,40 eurot ja viiviste summas 50,71 eurot väljamõistmiseks. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud tööjõu rendilepingust, mille kohaselt hageja võimaldas kostjal kasutada oma majandustegevuses hageja töötajaid. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. 14.08.2020 sõlmisid hageja ja kostja maksegraafiku, kuid kostja ei täitnud ka maksegraafikut, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kostjale olid menetlusdokumendid kätte toimetatud 01.12.2020, mil kostja kinnitas dokumentide kättesaamist. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva hagimaterjalide 2/4 kättetoimetamisest. Seega tuli kostjal esitada hagile vastus hiljemalt 21.12.
  2. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kostja küll taotles 01.12.2020 saadetud kirjas maksegraafiku ennistamist, kuid sisulist vastust hagile ei esitanud. 18.01.2021 määrusega jättis kohus kostja vastuse käiguta ning andis pooltele tähtaja kuni 26.01.2021 kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kohtule esitamiseks. Lisaks andis kohus sama määrusega kostjale tähtaja kostja vastuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 04.02.
  3. Pooled kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei saavutanud, samuti ei kõrvaldanud kostja tähtaegselt oma vastuse puudusi.

§ 340

¹ lg 3 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Kuivõrd kostja vastus ei vastanud

§-de 338 lg 1 ja 394 lg 2 nõuetele ning kuna kostja ei kõrvaldanud tähtaegselt vastuse puudusi, võis kohus jätta kostja vastuväited tähelepanuta. Kohus lisab, et sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

4. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7. Hageja on kohtule esitanud 17.06.2012 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on märgitud 100 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud hagi koostamisega ning seisukohtade esitamisega seotud toiminguteks kokku 3 tundi. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas asjas tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses. Hageja on tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu 650 eurot. Tegu on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 300 + 650 = 950 eurot. 8.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude 3/4 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.