2-20-119104/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-119104 Kohtuasi QQ ja XX hagi CC vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.02.2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik CC apellatsioonkaebus Kaebuse hind ringkonnakohtus QQ hagi osas 1098 eurot ja XX hagi osas 760 eurot 50 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hagejad QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja DD Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Reimo Mets Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.02.2021 otsus muutmata.
2. Jätta kostja CC apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja CC kanda. Hagejatel hüvitatavad apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
4. QQ (hageja I/tütar) ja XX (hageja II/poeg) esitasid 19.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse CC (kostja/isa) vastu elatise nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja kohus andis avalduse hagimenetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Hagejad esitasid hagi 16.06.2020 (täpsustatud 25.06, 26.06 ja 11.08), mille kohus võttis 14.08.2020 menetlusse. Hagejad palusid: − kohustada kostjat tasuma hagejale I 292 eurot elatist alates 19.05.2020 igakuiselt
5. kuupäevaks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja I täisealiseks saamiseni; − kohustada kostjat tasuma hagejale II 292 eurot elatist alates 19.05.2020 igakuiselt
6. kuupäevaks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja II täisealiseks saamiseni; − elatis tuleb tasuda DD (Luik, ema) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
7. Hageja I igakuised kulud olid järgmised: eluasemekulud 100 eurot; toit 120 eurot; transport 50 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot; koolikohustus 74 eurot; muud kulud (eelkool, ujumistrenn, meelelahutus) 200 eurot (kokku 664 eurot). Hageja II igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 100 eurot; toit 120 eurot; transport 50 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot; koolikohustus 74 eurot; muud kulud 75 eurot (kokku 539 eurot). Vanemate kooselust sündisid tütar ja poeg. Hagejad ja nende ema elasid kostjast eraldi alates 09.02.
8. Kostja ei täitnud hagejate ülalpidamiskohustust kohaselt. Kostja ei osalenud laste vahetus ülalpidamises ega panustanud arvestataval määral jooksvate kulude katmisega. Kümne kuu jooksul polnud isa vahetult hagejate ülalpidamisel osalenud. Lastele tehtavaid kingitusi ei saanud arvestada elatisena. Isa kandis lastele elatist 50 eurot nädalas ehk 200 eurot kuus. Selline summa ei katnud laste vajadusi. Kostja tasus lasteaia kohatasusid 143,77 eurot. Lapsed käisid lasteaias alates 2019 augustikuust ja lasteaiatasud augustist 2019 septembrini 2020 moodustasid kokku 1710,21 eurot. Hagejad käisid ka huviringides, mille eest tasus ema. Ema sissetulek oli töötasu 860 eurot (+ boonused sõltuvalt kuust) ja 120 eurot lastetoetus. Vanematel oli Eestisse kolides kolm sõidukit, millest ema müüs kostja nõusolekul kaks ja kandis pool müügist saadud raha kostjale. Lapsed ei pidanud käima teise ringi riietega, kuigi teatud riided tulid taaskasutusest. See ei saanud olla alus elatise vähendamiseks. Talveks oli lastele vaja uusi talvekombesid (peaaegu 100 eurot tükk), kaks paari sooje saapaid, kindaid (10-20 eurot paar, mida lapsed kaotavad lasteaias üle päeva). Igapäevaseid oste isaga kooskõlastada pole reaalne. Hagejad on 4-aastane poiss ja 6-aastane tüdruk, mistõttu ei saanud rääkida riiete, jalatsite ja kottide jagamisest sh mastaabisäästust. Tütar läheb sügisest kooli ja poeg käib lasteaias, mis asuvad erinevates kohtades, seega tekivad transpordikulud mõlema lapse osas. Hagejad elasid koos ema ja tema elukaaslasega ridaelamus. Eluasemekulusid jagati ühtselt neljaga. Eluaseme laenumakse oli 540 eurot kuus. Ema polnud laenulepingu pool. Samuti polnud ema lastega ametlikult üürnikud. Eluaseme kõrvalkulud olid keskmiselt 200 eurot (talvel rohkem, suvel vähem). Kostja vastuväited 2
9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohtul jätta see rahuldamata. Kostja soovis laste elus osaleda, nendega suhelda ning neid vahetult ülal pidada nii palju kui see sõltuvalt elukorraldusest oli võimalik. Selle tõttu maksis kostja hagejate ülalpidamiseks 50 eurot nädalas. Samuti tasus isa lasteaedade kohatasusid 143,77 eurot. Isa oli nõus edaspidi tasuma lasteaia tasusid, kui talle selleks võimalus antakse. Ema esitas sotsiaalkindlustusametile taotluse kohtumenetlusaegse elatisabi maksmiseks. Taotlus rahuldati 09.06.2020 ja anti menetlusaegset elatisabi 100 eurot kuus hageja kohta. Kostja täitis ülalpidamiskohustust määras, mis vastas hagejate vajadustele. Hagejate kulud olid ülepaisutatud ja tõendamata. Hagejate vajadused olid kaetud lapsetoetustega. Riiklik lapsetoetus ühe lapse kohta oli 60 eurot kuus. Kostja pidas lapsi vahetult üleval juunis 2020 – otsis neile üle 200 euro väärtuses riideid. Polnud eluliselt usutav, et iga kuu kulub 50 eurot riiete peale. Alati polnud vaja osta uusi riideid. Arvestades, et lapsed olid kasvufaasis (nad kasvavad oma riietest välja loetud kuudega) ja ema sissetulekuid, oli mõistlik osta kasutatud riideid, mis on taskukohased ja odavad. Mõistlikud kulutused riietele oleksid 20 eurot kuus. Hagejate kulude alla ei saanud paigutada elamiskulusid, kuivõrd hagejad neid ei kandnud (hagejad ega ema polnud üüri- ega eluasemelaenulepingu pooled). Kulud eluasemele olid ka ebamõistlikult kõrged arvestades ema sissetulekuid. Eelarvesse tuli arvestada tarbekulusid (elekter, prügi, vesi). Kostja ei pidanud kinni maksma ema elukaaslase pangalaenu. 2020 avaldatud RAKE uuringu järgi oli 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud Tallinnas suurusjärgus 318 eurot. Seega hageja kulude katmiseks piisaks ka 151,5 euro suurusest elatisest (303:2 = 151,5), kuna hagejate elukoht oli Sauel. Hagejad elasid koos ning nad jagasid nii toidukulusid kui ka elamis- ja transpordikulusid. Seetõttu tuli kahe lapse igakuiste kulutuste hindamisel lähtuda mastaabisäästust - lapsed said omavahel teatud asju jagada ja taaskasutada. Uuringus toodi välja, et 3-6 aastase lapse mastaabisäästu kordaja oli 0,
10. Seega noorema lapse ülalpidamiskulud olid eelduslikult 270,30 eurot (303 x 0,85 = 257,55). Mastaabisääst puudutas mänguasju, koolitarbeid, värve, kotte, kommunaalkulusid, transpordikulusid jms. Tulenevalt kostja elukohast Ühendkuningriigis, ei olnud tal võimalik osaleda aastaringselt hagejate vahetus ülalpidamises. Seetõttu oli kostja nõus perioodi eest, mil ta hagejate vahetul ülalpidamisel ei osalenud, elatist maksma, kuid üksnes summas, mis kattis hagejate vahetuid ja mõistlikku kulusid ning mis olid riigitoetuste poolt katmata. Tasumisele kuuluva elatise arvestamisel tuli võtta arvesse ka päevi, mil hagejad viibivad kostja vahetul ülalpidamisel. Ühe kuu elatise päevamäär oli hageja I puhul 4,05 eurot (121,5:30 = 4,05) ja hageja II puhul 3,5 eurot (98,76:30 = 3,29). Hagiavaldus oli esitatud üksnes eesmärgiga rikastada hagejate seaduslikku esindajat ennast, mitte kindlustada hagejate heaolu. Elatise küsimine lapse kohta eeldas, et ka ema isiklikult panustab iga kuu laste peale kokku 584 eurot. Arvestades aga asjaolu, et ema teadaolev sissetulek oli kokku 883,23 eurot (töötasu ja lastetoetused), jääks emale kätte ligikaudu 299 eurot kuus, millest ta tasub väidetavalt veel muid kulusid. Järelikult oli emal isiklik motiiv esitada kohtusse hagiavaldus. Lisaks tuli emal kooskõlastada kulutusi. Ema märkis hagis, et tal puudus isiklik vara. Emal ja kostjal oli ühisvara Suurbritannias (maja väärtusega 275 000 inglise naela). Veel kuulus emale sõiduauto turuväärtusega 4 000 eurot. Sellise auto müügist saaks ema lapsi ülal pidada mitu kuud. Muud ühisvarasse kuulunud ühised sõidukid ema võõrandas ja saadust kandis kostjale üksnes 1 000 eurot. Maakohtu otsus
11. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.05.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks välja 3 igakuise elatise 254,50 eurot alates 19.05.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kostja oli kohustatud maksma elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu
12. kuupäeval ema pangakontole nr EE937700771003428507 selgitusega: „elatis“. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hagejatel menetluskulud puudusid. Kohus juhindus hagiavalduse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97, § 99, § 100 lgte-st 1 ja 4, § 101 lg-test 1-3 ja § 102 lg-st
13. Kohus leidis, et lähtuda tuli eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt tuli otsustada elatisraha suuruse üle. Kohus leidis, et − hageja I põhjendatud kulutused olid 634 eurot järgmiselt: 120 eurot toit, 20 eurot hügieen, 15 eurot tervishoid, 74 eurot koolikohusuts, 50 eurot riided ja jalanõud, 50 eurot transport, 100 eurot eluase ja 200 eurot meelelahutus sh eelkool ja ujumine. − hageja II põhjendatud kulutused olid 509 eurot järgmiselt: 120 eurot toit, 20 eurot hügieen, 15 eurot tervishoid, 74 eurot koolikohusuts, 50 eurot riided ja jalanõud, 50 eurot transport, 100 eurot eluase ja 75 eurot meelelahutus. Kumbki vanem pidi kandma hageja I kulutusi 317 eurot kuus (634 / 2) ja hageja II kulutusi 254,50 eurot kuus (509 / 2). Kuivõrd hageja I nõue oli väiksem eelmärgitud summast ja hageja II nõue oli suurem, siis kuulus hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus leidis, et toidu- ja hügieenikulud ning kulutused meelelahutusele ja koolikohustuse täitmisele olid põhjendatud arvestades laste vanust, elukorraldust ja hagejate selgitusi. Kostja kulude suurust ei vaidlustanud. Kohus vähendas laste tervishoiukulusid 15 euroni. Riiete ja jalanõude osas leidis kohus, et hagejad olid kasvavad lapsed ning arvestades lasteriiete (sh trennivarustuse ja talveriiete) tavapärast maksumust, sai lugeda 50 eurot kuus põhjendatuks kuluks. Nimetatu võimaldab tagada lastele piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures laste vanusest ja huvidest tulenevaid iseärasusi. Transpordikulu oli samuti põhjendatud. Laste vanusest tulenevalt oli mõistetav, et nad ei liigu ringi omapead ega kasuta iseseisvalt ühistransporti. Olukorras, kus lapsed käisid lasteaias/koolis ca 20 päeval kalendrikuus, polnud 2,5-eurone päevakulu kütuse jm sõiduki alalhoidmise tavapäraseid jooksvaid kulusid arvestades ülemäärane. Hagejate elukoha puhul oli tegemist nende ema elukaaslasele kuuluva majaga. Majas elas neli inimest. Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust keskmise suurusega majas ning ka asjaolu, et seal elas neli pereliiget, polnud kommunaalkulud keskmiselt 200 eurot kuus ülemäärased. Kummagi hageja osa kommunaalkuludest oleks 50 eurot (200/4). Nimetatud kuluga tuli arvestada, seda ei olnud vaidlustanud ka kostja. Ülejäänud 50 euro ulatuses said hagejad seega kasutuseeliseid (vt RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 17-21), kuna neil oli võimalik nende ema kasutuses olevat eluruumi elukohana kasutada. Arvestades majade tavapärast üürihinda Tallinnas (alates 700 eurot), ei olnud selline kasutuseelis ühe lapse kohta ülemäärane. Laste kulude suurus ja sellest johtuvalt elatise suurus tuli kindlaks teha juhtumipõhiselt, mitte võtta aluseks vaid justiitsministeeriumi tellitud uuringut. Hagejate vanust ja sugu arvestades ei olnud mastaabisääst võimalik või oli see sedavõrd väike, et sellega arvestamine polnud põhjendatud. Lastele riiklike toetuste maksmise fakt ei olnud pelgalt aluseks elatise vähendamiseks. Kostja väide, et hagi esitati eesmärgiga kostja arvelt rikastuda, oli asjassepuutumatu. Ema nõudis elatist laste ülalpidamiseks ja sai elatist kasutada vaid laste huvides. Ema ei olnud kohustatud isaga laste kulusid kooskõlastama. Kostja oli kohustatud lastele mõeldud elatise tasuma laste emale, kes omakorda otsustab, mil viisil ta selle arvelt laste vajalike kulusid kannab. Hagejate seadusliku esindaja rahaline seisund ei mõjutanud käesoleval juhul kostjalt väljamõistetava elatise suurust, kuna ema tõi esile ja tõendas, millest koosnesid tema igakuised sissetulekud ja ta sissetulek oli piisav hagis väljatoodud ulatuses lastele 4 ülalpidamist anda. Suurbritannias asuv kinnistu ei mõjutanud kostja kohustusi anda lastele ülalpidamist. Kostja polnud täitnud piisaval määral ülalpidamiskohustust (rahas, lasteaiatasude maksmise näol, kingitustena, riideid ostes). Kostja tasus elatist üksnes 50 eurot nädalas kahe lapse peale kokku ning 31.07.2020 lasteaiatasu 143,77 eurot. Perioodil 25.05.2020 – 21.10.2020 said kumbki hageja riigilt elatisabi 100 eurot kuus. Elatisabi nõuab riik hagi rahuldamise korral kostjalt sisse. Seega ei saanud hetkel lugeda hagejatele riigi poolt antud elatisabi kostja poolseks kohustuse täitmiseks. Riiete saatmist ja kingituste tegemist ei olnud võimalik ülalpidamisena käsitada, kuivõrd kostja ei toonud esile riiete ja kingituste rahalist väärtust ega tõendanud kokkuleppe olemasolu vanemate vahel, mille kohaselt oli kostjal võimalus elatist tasuda muul viisil kui raha maksmise teel. Kostja kinnitas, et tema majanduslik seisukord võimaldas nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kostja märkis, et ta asub tulevikus täitma hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil lapsed on tema hoole all, mistõttu tuleb sellega arvestada. Pooled kinnitasid, et lapsed kostjaga elatisenõude perioodil koos aega ei veetnud. Elatise väljamõistmisel sai lapse viibimist kostjaga arvestada üksnes juhul, kui kostja toob välja ja tõendab, milliseid kulusid ta nimetatud perioodil vahetult hagejatega seoses kannab. Kuna kostja polnud lastega aega veetnud ja sellega seonduvalt vahetult nende kulusid kandnud, jäid kostja sellekohased väited tähelepanuta. Kohus ei saanud elatise suurust sõltuma panna määramatus tulevikus potentsiaalselt tekkivatest asjaoludest. Juhul, kui tulevikus nimetatud elatise suurust mõjutavad olulised muutused tekivad, on kostjal võimalik pöörduda kohtu poole elatise muutmise hagiga. Apellatsioonkaebus
14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega mõista kummagi hageja jaoks välja elatis 170 eurot kuus. Kostja palus menetluskulud jätta ema ja/või laste või poolte endi kanda. Isa sissetulekud ei võimalda tal kanda elatise maksmise kohustust ulatuses, mida kohus talle peale pani. Polnud põhjendatud elatist mõista välja summas, mida isik täita ei suuda või mis ei ole jätkusuutlik. Elatise suuruse arvestamisel tuli lähtuda RAKE uuringust. Lisaks tuli lähtuda kulude hindamisel mastaabisäästu põhimõttest. Riigikohus oli viimastes lahendites viidanud, et pragune elatise suurus ei pruugi olla kooskõlas tegelike laste kulutuste vajadusega. Kohus jättis hagejate kulutused sisuliselt analüüsimata. Kostja peab hakkama tulevikus järjest enam käima lastel Eestis külas, millega kaasnevad omakorda kulutused lendudele, majutustele, transpordile jne. Kohus oleks pidanud isa täiendavate kuludega arvestama. Arvestades, et isa elas Ühendkuningriikides, tuli arvestada Ühendkuningriikides väljatöötatud elatise kalkulaatoriga. See arvestab isiku sissetulekute põhjal võimaliku elatise suuruse. Kostja 2018-2020 sissetulekute juures oli tema elatise maksmise võimelisus ühe lapse kohta 170 eurot kuus (isa sissetulek aastas 21 030 naela). Vastustaja seisukoht
15. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus mõistis mõlema hageja kasuks välja igakuise elatise suurusega 170 eurot alates 19.05.2020 kuni nende täisealiseks saamiseni. 5
17. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti välja igakuine elatis hageja I kasuks 122 eurot ja hageja II kasuks 84,50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid.
19. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta väljamõistetud elatise suurust ja vähendada elatist kaebuses märgitud ulatuse võrra.
21. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 19, 21 ja 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
22. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea laps tõendama. Maakohus mõistis vanema lapse (hageja I) ülalpidamiseks kostjalt välja elatise hagiavalduses nõutud suuruses, s.o 292 eurot kuus. Noorema lapse (hageja II) hagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis kostjalt välja 254 eurot 50 senti igakuiselt, s.o vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
23. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et tema sissetulekud ei võimalda täita tal elatise maksmise kohustust kohtuotsusega väljamõistetud määras. Ringkonnakohus selgitab, et erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatise maksmiseks kohustatud vanem. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla