2-20-138630/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-138630 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 885 eurot 40 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond. Hageja esindaja: T. I. e-post XXX Kostja: A. M., isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. (M.) vastu võla väljamõistmiseks.
3. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
4. 653 eurot 80 senti (sealhulgas põhivõlg 500 eurot, intress 12 eurot 40 senti ja viivis alates
5. märtsist 2020 kuni
6. detsembrini 2020 summas 141 eurot 40 senti). 2.
7. viivis põhivõlalt 500 eurolt alates
8. detsembrist 2020 kuni põhivõla 500 euro tasumiseni määras 0,110466% päevas.
9. Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. vastu rahuldamata võla sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmise osas.
10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Jätta menetluskuludest 97% A. M. ja 3% aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
13. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 309 eurot 43 senti.
14. Mõista A. M. (M.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud
15. veebruaril
16. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E. A. ja kostja
17. mail 2019 lepingu nr XXX, mille kohaselt E. A. võimaldas kostjale arvelduskrediidi limiidi 500 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma 15 kuupäevaks. Intressimäär oli 40,32% aastas. Kostja asus krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressi kasutatud krediidisummalt järgmise kuu
18. kuupäevaks. Kostja ei maksnud kasutatud krediidisummalt intressi. E. A. teatas kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise tõttu
19. märtsil 2020 kostjale võlgnevusest ning andis talle täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei pidanud tähtpäevast kinni, kuulutas E. A. krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks
20. märtsil
21. E. A. loovutas
22. aprillil 2020 nõuded hagejale. Hageja võib lepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, § 108 lg 1, § 416 lg 1 ja 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt põhivõla 500 euro tagastamist ja intressi 12 euro 40 sendi tasumist. Hageja võib lepingu ja VÕS § 415 lg 1 ja 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivist ajavahemiku
23. märts 2020 kuni
24. detsember 2020 eest summas 141 eurot 40 senti (vt ka Riigikohtu
25. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Need nõuded tuleb seega rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks lepingu alusel välja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks saavad VÕS § 128 lg 3 järgi mh olla ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda siiski juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või kandnud võla sissenõudmise tõttu muid kulusid. Hageja nõue lepingu alusel võla sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 ja 1132 lg 1 ja 2 alusel seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hagi ligikaudu 97% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 175 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 595 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole menetluses toiminguid teinud. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulud on seega põhjendatud ja vajalikud 144 euro ulatuses (sh käibemaks). Kuna kohus jättis 97% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 309 eurot 43 senti [(175 + 144) * 0,97]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik