KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4399 Tsiviilasi ATL OÜ hagi Altmonte Kauban

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega oli hagejal kohustus anda võlgnikule laenulepingu järgi 81 500 eurot ning võlgnikul kohustus see summa koos intressidega tagasi maksta. 7. Kostjad on sularaha üleandmise kohta esitanud vastuväited.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldreegli kohaselt peab laenuandja võla olemasolule tuginedes tõendama raha üleandmise fakti. Hageja esitas sularaha üleandmise tõendamiseks 30.11.2018 kassa väljamineku orderi sularaha 81 500 euro tasumise kohta. Sularaha üleandja ja vastuvõtjana on alla kirjutanud R. P. (tl 16). Kohus leiab kassa väljamineku orderit (tl 16) hinnates, et see käib vaidlusaluse laenulepingu alusel makstava summa kohta. Orderil on viide laenulepingu numbrile, see kannab laenulepinguga sama kuupäeva ning summa kattub laenulepingus nimetatud summaga. Tegemist on kviitungiga raha kättesaamise kohta

§ 95

mõttes, kuid selle saab teiste tõenditega ümber lükata (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-162-13 p 37). Muuhulgas saab võlgnik väita, et laenuandjal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha. Pankrotihaldur O. K. vastuväidete kohaselt puudub tal info selle kohta, et võlgnik oleks laenu saanud. Kohus leiab, et info puudumine iseenesest ei kinnita laenu saamist või 4/7 mittesaamist. Kohus saab seda hinnata kooskõlas teiste tõenditega. Võlgniku juhatuse liige R. P. on vande all kinnitanud, et võlgnikul oli ATL OÜ ees kohustus 93 370,96 eurot (tl 3839). Ka see ei tõenda nõude olemasolu, kuivõrd võlgniku pankrotihaldurile antud dokumentides võlga ei kajastu. Ei ole selge, miks ei ole R. P. laenuandja ning laenuvõtja juhatuse liikmena kajastanud laenu võlgniku raamatupidamises ja andnud selle kohta haldurile üheselt arusaadavat teavet. Samuti ei ole selge, miks erineb R. P. võlgniku esindajana nimetatud summa hageja pankrotimenetluses nõutud summast.

1. Kostjate vastuväite kohaselt ei olnud hagejal raha, mida võlgnikule üle anda. Hageja on esitanud sularaha kassakonto väljavõtte 01.11.2018 kuni 30.11.2018 kohta, millest nähtuvalt alates 15.11.2018 oli kassakonto miinuses summas 8749,30 eurot (tl 118). Väidetavalt anti laenusumma üle 30.11.
2. Hageja on esitanud asjatundja selgituse, mille kohaselt kassaarvestus sai olla negatiivne, kui faktiliselt oli kassas raha või olid sissetulekud kassasse, kuid need jäid õigel ajal raamatupidamisdes kajastamata (tl 131-132). Asjatundja on osundanud kahele maksele, millega pandi panka sularaha olukorras, kus kassakonto ei olnud väljamakse tegemiseks piisav. Asjatundja võttis kokku, et sularaha olemasolu on faktiline asjaolu ega sõltu raamatupidamises kajastatust. Kohus leiab asjatundja arvamusele tuginedes, et hagejal tuleb tõendada temal sularaha olemasolu. Asjaolu, et sularaha olemasolu ei kajastu kassakontol, ei tähenda iseenesest, et kassas sularaha ei olnud. Samas võib see tekitada kahtluseid hageja väidete osas, kui hageja väited sularaha kohta on vastuolus tema enda peetava raamatupidamisega. Hageja selgituse kohaselt andis ta võlgnikule laenu A. A. saadud sularaha arvelt. Hageja esitas 03.01.2018 kuni 17.10.2018 koostatud kassa sissetuleku orderid, mille kohaselt sai hageja A. A. sularaha 105 708,67 eurot (tl 133-143). Kassa sissetuleku orderitele on mõlema poole esindajana alla kirjutanud R. P. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei näita hageja selgitusest hoolimata usaldusväärselt sularaha liikumist. A. A. makstud sularaha kogusummas 105 708,67 eurot kajastub hageja kassakontol 08.12.2018, viimane kassa sissetuleku order on kuupäevaga 17.10.2018 (tl 160). Samas on kassakontol jooksvalt ära toodud näiteks 6,72 euro saamine Tasku apteegist ning 60 euro tasumine Maris Tähemaale. Kohus ei pea tõenäoliseks, et hageja jättis 105 708,67 eurot sularaha kassas jooksvalt arvele võtmata ja ei pannud seda ka pangakontole. Samas kõik muud ülekanded peale vaidlusaluse sularaha kajastati kassakontol viivitamatult pärast tehingu toimumist. Hageja juhatuse liige on vande all antud ütlustega selgitanud, et kanded raamatupidamises tehakse vastavalt raha liikumise järgi, tehingu toimumise hetkel (tl 195). Kohus ei pea usutavaks, et A. A. oli raha, mida hagejale anda. Kostja on osundanud, et A. A. oli alates 10.05.2016 võlg Maksu – ja Tolliametile lõppsummas 184 129,36 eurot (tl 149150). Äriühing on praeguseks registrist kustutatud, äriregistri kohaselt on viimane majandusaasta aruanne esitatud
3. aasta kohta. Seega võib eeldada, et A. A. ei olnud
4. aastal enam majandustegevust, kust oleks saanud sellises koguses sularaha tekkida. Pankrotihaldur on hagejal raha puudumise kohta esitanud hageja
5. majandusaasta aruande, mille kohaselt lõppes hageja majandusaasta kahjumiga 135 000 eurot (tl 40-55). Majandusaasta aruandes on välja toodud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtjatele antud laenud summas 81 500 eurot, kuid selle laenu intressimääraks on märgitud 7% ning lõpptähtajaks 31.12.2019 (tl 51). Seega ei ole selge, et tegemist oleks käesolevas asjas esitatud laenulepingu alusel antud laenuga.
6. majandusaasta aruanne laenu andmist ei tõenda. 5/7 Lisaks eelnevale tuleb kohtul arvestada ka asjaolu, et R. P. ei ole võlgniku esindajana andnud pankrotihaldurile teavet vaidlusaluse laenulepingu järgi sularaha saamise kohta. R. P. ei andnud pankrotihaldurile hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut, mille ta esitas käesolevasse menetlusse. Kohus ei loe eeltoodu alusel 30.11.2018 kassa väljamineku orderiga tõendatuks, et hageja andis võlgnikule sularaha 81 500 eurot. Rohkem tõendeid hageja sularaha üleandmise kohta esitanud ei ole. Olukorras, kus äriühingute vahel sularaha liikumist kinnitavad ainult ühe isiku erinevate äriühingute esindajana antud allkirjad, ei ole kassa väljamineku order piisavaks tõendiks sularaha üleandmise kohta. Ülejäänud tõendid toetavad pigem kostjate seisukohta, et hagejal ei olnud laenu andmiseks piisavalt raha. Seega ei loe kohus piisavalt tõendatuks, et hageja täitis poolte vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva raha üleandmise kohustuse.

§ 396lg 1 järgi ei ole kostjal järelikult kohustust ka laenu tagastada.

Hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida esitada kostja pankrotimenetluses. Kohus jätab hagi rahuldamata.

1. Kostjate vastuväidete kohaselt on laenuleping näilik tehing, kuna pooled ei soovinud laenulepingut sõlmida. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest järelduvalt R. P. mõlema äriühingu esindajana ei soovinud laenulepingust tulenevaid tagajärgi. Asjaolu, et laenusummat ei ole välja makstud, ei tähenda tingimata, et tegemist on näiliku tehinguga. R. P. soovis laenulepingu alusel nõude tekkimist võlgniku vastu.
2. Kohus jätab kõrvale kriminaalasjast tulenevad tõendid, kuna need ei näita käesolevas tsiviilasjas menetluse esemeks oleva laenu andmist või mitteandmist (tl 92-112). Kahtlustuse esitamine ei tähenda tingimata, et isiku ütlused oleksid tavapärasest vähem usaldusväärsed. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) oleks kahtlustuse alusel süüdi mõistetud. R. P. on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 järgi, kuid asjas ei ole tehtud süüdi mõistvat otsust.
3. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur O. K. teatas kohtule, et kostjal menetluskulud puuduvad. Agrochema Eesti OÜ esitas menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 3259,20 eurot, ajakulu 27,16 töötundi, lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasi ei olnud juriidiliselt keskmisest oluliselt keerukam, vaidluse all olid eelkõige laenu andmisega seotud tõendamisküsimused. Agrochema Eesti OÜ on menetluse käigus esitanud järgmised menetlusdokumendid: 08.06.2020 vastus hagile ja menetluslikud taotlused; 19.01.2021 seisukoht hageja esitatud tõendite, asjatundja arvamuse ja tunnistaja ülekuulamise taotluse 6/7 kohta; 01.04.2021 taotlus seoses hageja juhatuse liikmele kirjalikult esitatavate küsimustega; 08.04.2021 küsimused hageja juhatuse liikmele; 27.05.2021 lõplik seisukoht ja menetluskulude nimekiri. Kostja esindaja on osalenud 02.11.2020 ja 30.03.2021 istungil. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt algas 02.11.2020 istung kell 11.00 ning lõppes kell 11.30, 30.03.2021 istung algas kell 11.05 ning lõppes 11.
4. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kohus leiab, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud vastust hagile ning kostja kirjalikke seisukohti ja taotluseid, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada kohtus üle 15 tunni. Istungite kestust ja sisu arvestades loeb kohus istungite ettevalmistamise ja istungitel osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1,75 tundi (sh iga istungi ettevalmistumiseks vajalik kulu 0,5 tundi). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 16,75 tundi ja menetluskulu 2010 eurot (16,75 h x 120 eurot/h). Osundatud summa kuulub hagejalt Agrochema Eesti OÜ kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7/7