Obsah (8)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 174§ 175

Tsiviilasi nr 2-21-8818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2. Kostja on võtnud hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 168

lg-st 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174

lg 1.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on võtnud hagi õigeks, on ta oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 9734,08 eurot tasuda riigilõivu 550 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista hageja tasutud riigilõiv.
3. Lähtudes

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot (1,5 tunni ulatuses) koos käibemaksuga.

1. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 730 eurot (550 + 180).
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2