← Eesti

2-20-2899/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. märts 2021 Tsiviilasja number 2-20-2899 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1251 eurot 9 senti apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja) B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. RESOLUTSIOON
  4. Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda. B.B.le hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. A.A. (hageja) esitas
  10. veebruaril 2020 maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole ta võimeline elatist tasuma. Hageja töötab vanglas, teeb majandustöid ja tema keskmine sissetulek on igakuiselt X eurot, millest tuleb maha arvestada maksud. Hageja peab vanglas maksma elektri eest 5 eurot 10 senti kuus, et saaks kasutada veekeedukannu ja vaadata televiisorit, selleks annab raha õde. Hageja maksab kostjale 25 eurot, mis läheb tema arvelt maha. Elatise võlg on umbes 10 000 eurot. Vabaduses olles oli hagejal töövõime kaotus 60%. Hageja sõnul oli tal X. Vanglas olles puudetoetust hageja ei saa. Hageja tahab, et elatise nõudmine peatataks seni, kuni ta viibib kinnipidamisasutuses. Kostja käib ise tööl. Välja on kuulutatud hageja pankrot.
  11. Kostja ema kinnitusel kostja esindaja mitte ei tööta, vaid otsib tööd. Kostja emal on lisaks kostjale hagejaga ühine X-aastane poeg, kelle isa kohta kanne puudub. Kostja emal on neli ülalpeetavat. Kui hageja oli vabaduses, sai kostja elatist umbes 17 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  12. Tartu Maakohus jättis
  13. detsembri
  14. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, jättes menetluskulude puudumise tõttu need rahaliselt kindlaks määramata. Tartu Maakohus mõistis
  15. märtsi
  16. a tagaseljaotsusega hagejalt välja kostja ülalpidamiseks elatise 2175 krooni kuus (139 eurot 1 sent), mis vastas kohtulahendi tegemise ajal kehtinud elatise miinimummäärale. Hageja taotleb elatise vähendamist, kuna viibib vanglas ning tema sissetulek ei võimalda väljamõistetud ulatuses elatist maksta. Alates
  17. jaanuarist 2020 on täistööajaga töötamise korral kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimumäär 292 eurot. Hagejalt tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis on kehtivast elatise miinimummäärast oluliselt väiksem. Kuigi vanglas viibimine on objektiivne asjaolu, mille tõttu on hagejal lapsele ülalpidamise andmine eelduslikult raskendatud, kuna vanglas viibides on sissetuleku teenimise võimalused piiratud, tuleb arvestada, et hageja viibib vanglas oma tegude tõttu ning on kuni vabanemiseni riiklikul ülalpidamisel. Hageja töötab vanglas majandustöödel ning on esitanud ka avalduse puidutsehhis töötamiseks. Maksejõuetus, mis on tekkinud seoses vangistusega, on ajutine ja ei ole elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja ei ole maakohtu otsusega nõus. Hagejalt mõisteti
  19. märtsi
  20. a otsusega elatis hagejaga asjaolusid arutamata. Kuni
  21. märtsini 2012 elas pere koos, s.t kostja elas nii ema kui ka isaga. Hageja soovib kostjat toetada võimaluste piires. Hageja soovib saada selgitust, kas tal tuleb tagantjärgi elatise võlgnevus tasuda. Asjaolu, et kinnipidamisasutuses viibimine ei muuda elatise tasumise kohustust, on hageja hinnangul ebaõiglane.
  22. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  24. Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et otsus, mille muutmist taotleti, ei olnud tehtud mitte kostja kasuks, vaid hagejalt oli elatis välja mõistetud kostja ema kasuks, kes oli eelnevas asjas hageja. Seega pooled praeguse menetlusega formaalselt ei kattu. Vaatamata sellele tuleb lahendid lugeda seotuks ning hagi esitamist lubatuks (Riigikohtu
  25. märtsi
  26. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 14). Eelmine kohtuotsus, millega hagejalt elatis välja mõisteti, on tehtud
  27. märtsil
  28. Enne
  29. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist varem kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 3 järgi. Alates
  30. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab
  31. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (Riigikohtu
  32. oktoobri
  33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Riigikohus on selgitanud kõnealuse seadusmuudatuse tähendust, märkides, et hagi esitama õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust (Riigikohtu
  34. mai
  35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 11-15). Viidatud otsuse p-s 15 on Riigikohus leidnud pärast
  36. juulit 2010 esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. Eespoolöeldust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja võib nõuda kostja ema ja hageja vahelises vaidluses kostja ülalpidamise kohta tehtud otsuse muutmist. Eelmises asjas mõisteti elatis välja küll kostja ema kasuks, kuid otsuse resolutsiooni järgi selgelt kostja ülalpidamiseks. Seega saab kostja ema ja hageja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendit erandlikult muuta ka hageja hagi alusel kostja vastu.
  37. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 3 suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  38. oktoobri
  39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Praeguses vaidluses mõistis maakohus
  40. märtsi
  41. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-08-77769 hagejalt elatise kostja ülalpidamiseks. Tagaseljaotsus ei sisalda asjaolusid, mis olid otsuse tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  42. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.
  43. Hagejalt mõisteti
  44. märtsi
  45. a tagaseljaotsusega igakuine elatis 2175 krooni, s.o 139 eurot 1 senti. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis) ning miinimummääras elatise nõude puhul ei pea elatist nõudev pool oma vajadusi tõendama. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist eelkõige põhjusel, et ta viibib praegu kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, selline mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis ainuüksi õigustaks elatise vähendamist alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige hageja enda käitumisest ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Kuigi ülalpidamiskohustuse täitmine vanglas on raskendatud, ei ole see välistatud. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Vanglas olles on sellel eesmärgil võimalik kasutada oma vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid ning täiendavalt vanglavälist vara. Hageja maakohtu menetluses esitatud väited selle kohta, et kostja teenib ise sissetulekut, on tõendamata. Hageja ei ole nimetatud muid asjaolusid, millele tuginedes tulnuks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist vähendada. Sellest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et alus varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks puudub. Ringkonnakohus võtab seejuures arvesse nii varasema lahendiga väljamõistetud summa suurust (139 eurot 1 sent, mis on oluliselt väiksem käesoleval ajal kehtiva elatise miinimummäärast) ning asjaolu, et kostja saab juba
  46. mail 2021 täisealiseks, seega Tartu Maakohtu
  47. märtsi
  48. a otsusega väljamõistetud elatise kohustuse igakuine täitmine lõppeb. See ei vabasta siiski hagejat kuni
  49. maini 2021 tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest.
  50. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, seega puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud. 4 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.