← Eesti

2-15-2606/47

Obsah (4)§ 175§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-2606 Tsiviilasi D. K. kohustustest vabastamise m

) § 175 lg-le

  1. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) poolt kohtule edastatud seisukohast nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud, kuid võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad kohtutäitur K. F. ja V. L. ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. 10.03.2021 esitas usaldusisik võlgniku nimel kohtule taotluse vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 15.04.2021 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku D. K. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas, et ta on xxxx ja elab sotsiaalmajas. Võlausaldaja V. L. osas selgitas võlgnik, et tegemist on isikuga, kes pettis temalt kelmusega raha välja ja kellega ta suhtles viimati
  2. aastal toimunud kohtumenetluse käigus. 15.04.2021 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku D. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 15.04.2021 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 15.04.2021 andis võlgnik D. K. kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) on avaldanud, et tal puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas vastuväited. Võlausaldajad kohtutäitur K. F. ja V. L. ei ole kohtule võlgniku kohustustest vabastamise osas omapoolset seisukohta esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on xxxx, kes elab sotsiaalmajas. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võlgnikul olnud võimalust oma nõudeid vähendada. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku D. K. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku D. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb D. K. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate D.

K. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.