Obsah (6)
§ 101§ 96§ 97§ 100§ 102§ 105KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 18.juuni 2021.a. , Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-1540
§ 101
lg 1 sätestatud elatise miinimummääras alaealisele lapsele, mis käesoleval aastal on 292 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei ela kostja lapsega koos alates lapse XXX-ndast eluaastast. Ta ei pea kinni vanemate vahel sõlmitud kokkuleppest elatise maksmiseks. E.L. vajaduste katmiseks kulub igakuuliselt minimaalselt 627 eurot, laps tegeleb sportrühmas iluuisutamisega, millega on seotud tavapärasest suuremad väljaminekud. Kostja vastuväited Kostja on hagile vastanud 5.03.
- a e-kirjaga, milles märgib, et on XXX ulatuses XXX, XXX, XXX ning on hetkel alates
- a maikuust XXX, mistõttu puudub tal majanduslikult võimalus last üleval pidada. Lisaks hagejale on kostjal veel üks XXX aastane laps, kes põeb samuti XXX ja kelle elu sõltub ainult ravimitest ja tugiisikust. Hagejale tegi ta viimase ülekande 2020.a novembris. Kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et E. L. hagi elatise väljamõistmiseks R. L. kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (
) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 105 lg 3. Vastavalt
§ 96
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
§ 97
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
§ 100
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100
lg 4).
§ 102
lg 1 on öeldud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta
§ 102
lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
§ 101lõikes 1 sätestatud määra. 2
(4)
§ 105
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast (alaealise lapse puhul tema vanemad) ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et R. L. on XX.XX.XXX a sündinud E. L. isa ning E. M. on nimetatud lapse ema. Rahvastikurtegistrist nähtub, et lisaks E. L. on R. L. XX.XX.XXXX sündinud tütar E. L. R.L. on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse temal XXX tuvastamise kohta kehtivusega kuni 15.10.
- a ning Eesti Töötukassa otsuse tema XXX hindamise kohta, millega on tuvastatud XXX. XXX kestus on XXX aastat ehk perioodil XXX. a. Kostjal on tegutsemispiirangud erinevates valdkondades, sealhulgas liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Talle on määratud alates 01.12.
- a. XXX päevas. Kostja poolt esitatud andmetel on tema igakuisteks väljaminekuteks üür XXX eurot, toidukulu XXX eurot, sidekulu XXX eurot, kulu ravimitele XXX eurot ja lapse telefoni järelmaks XXX eurot. Nimetatud kulud ületavad kostja poolt avaldatud sissetuleku – XXX eurot. Hageja esindaja on kohtuistungil omaks võtnud, et kostjal esinevad tõepoolest rasked terviseprobleemid – XXX, kuid ta peaks siiski osa võtma ka lapse kulude kandmisest. Kuna kulutused lapse kasvades ja seoses tema huvialaga kogu aeg suurenevad, leppis hageja esindaja kostjaga kokku, et kostja maksab elatist 100 eurot kuus. Kostja täitis seda kokkulepet vaid mõned kuud, viimane ülekanne oli
- a sügisel 50 eurot. Kostja on ostnud lapsele järelmaksuga ka iPhone’i, mida tasuda peaks olema veel mõned kuud. Hageja ema sissetulek on veidi üle XXX euro, lisandub peretoetus XXX eurot. Lisaks hagejale on tema ülalpidamisel täisealine kuid haridust omandav laps. E. tegeleb tippspordiga, millest tulenevalt on suuremad kulutused tervishoiule, riietele ja jalanõudele. Treeningutasu on XXX eurot kuus, lisandub eratundide tasu, võistluste osamaksud – ühe võistluse puhul 75 eurot. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja on jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse ning seetõttu esineb alus elatise väljamõistmiseks. Ainuüksi lapse telefoni eest järelmaksu tasumist ei saa pidada piisavaks kohustuse täitmiseks. Kuid kohus on seisukohal, et kostja puhul esinevad mõjuvad põhjused, mille tõttu tuleb alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla
§ 101lg 1 sätestatud määra.
Kostjal on teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Samuti on kostjal kindlaks tehtud XXX puudumine, mille tõttu ta ei ole võimeline saama sissetulekut ulatuses, et täita laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras, kahjustamata enese toimetulekut. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse määramiseks jagada kostja poolt kohtule avaldatud sissetulek – XXX eurot kostja ja tema kahe ülalpeetava vahel võrdselt, see tähendab, et hageja kasuks tuleb välja mõista elatis 115 eurot kuus. Hageja teise vanema kanda jääb sellisel juhul küll suurem osa hageja ülalpidamiskuludest, kuid kohus 3
(4)arvestab siinjuures, et hageja ema sissetulek on võrreldes kostjaga suurem. Märkida tuleb, et ka hageja ülalpidamiskulud on tavapärasest suuremad ning kui vanematel ei ole neid võimalik sellises ulatuses kanda, tuleb kulusid vähendada. Kulutused lapse ülalpidamiseks peaksid olema kooskõlas vanemate võimalustega neid katta. Eeltoodu põhjendusi aluseks võttes mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 1.jaanuarist 2021. a perioodiliste maksetena 115 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele tuleb elatis kanda E. M. kontole iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning TsMS § 144 p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja esindaja on kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)