Obsah (14)

§ 208§ 29§ 209§ 82§ 119§ 1037§ 1039§ 218§ 77§ 217§ 220§ 115§ 128§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2021.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-10531 Tsiviilasi Alpaks O

§ 208

mõistes.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lisaks

§ 208

lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad asja väärtust.

1. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis, mis seisneb lepingulisele esindajale makstud õigusabikuludes summas 850 eurot, müügiobjekti (kioski) lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 1297,99 eurot, müügiobjekti (kioski) pahauskse valduse ajal 10.06.2019.a. kuni 02.07.2019.a. kostja poolt asjast saadud kasu ehk vilja väljaandmise nõue summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata jäänud tulu nõue summas 282,1 eurot.
2. Esmalt analüüsib kohus kasutuseelise ja saamata jäänud tulu nõuet.
3. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2019 mai alguses suulise kioski ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale ostuhinna 3700 eurot. Pooltel on erinev arusaam kioski omandi üleminekust kostjalt hagejale.

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et nii ostja kui müüja mõistsid müügilepingut selliselt, et 7 Tallinna linna poolt 10.06.2019 korralduse andmisega, mille järgselt sai hageja Tallinna linnalt kasutusse maatüki (millel asus kiosk ning mis oli kioski ülemineku omandi eelduseks), läks omand kioskile üle müüjalt ostjale, s.o. kostjalt hagejale. Nimelt on hageja seaduslik esindaja I. S. 25.06.2019 kostja seaduslikule esindajale G. Z.le saadetud e-kirjas nimetanud hagejat kioski omanikuks alates 10.06.2019 ja oma e-kirjas kostja esindaja sellele vastu ei vaidle ja kostja esindaja pakub ise hagejale esitada kostjale arve ruumi kasutamise eest perioodil 10.06.2019 kuni 22.06.

1. Lisaks lubab kostja esindaja kioski valduse üle anda hagejale 26.06.2019 (tlk 20-21 pöördel ja tõlge 19). Seega läks kioski omand kostjalt hagejale üle 10.06.
3. Pooled vaidlevad, millal pidi kostja kioski valduse hagejale üle andma. Hageja väidab, et kostja valdas kioskit omavoliliselt ja pahauskselt perioodil 10.06.2019-01.07.
4. Kostja selle seisukohaga ei nõustu.
5. Seega järgnevalt tuleb käsitleda kas ja mis ulatuses on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat asja üleandmise ja kohustust.
6. Üks peamisi müüja kohustusi on

§ 209

sätestatud asja üleandmise kohustus.

§ 209

sätestatud asja üleandmise kohustus on müüja põhikohustus, mida tuleb eristada omandi üleandmise kohustusest. Asja üleandmise kohustuse all mõeldakse müügileping puhul müüjapoolsete toimingute tegemist, mis on vajalik selleks, et tagada müügilepingu objektiks oleva asja valduse ostjale üleandmine. Üleandmisekohustuse sisu sõltub eelkõige sellest, millised müüja toimingud on vajalikud müüdud asja valduse ostjale üleandmise võimaldamiseks ja kus tuleb müüdud asja valdus ostjale üle anda. 47. Asja üleandmise kohustuse täitmise juures on esmaseks kohustuseks täitmise aja, koha ja viisi määramine. Müüdud asja üleandmise aeg ja koht määratakse üldjuhul lepingupoolte kokkuleppega.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja ning lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

1. Hagiavalduse kohaselt 03.06.2019.a. leppisid pooled kokku, et müümata kaup võetakse hageja poolt müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab endale. Hageja väitel vastavalt poolte kokkuleppele pidi ta üle võtma ka kioskis olevad kostja müüjad. Segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel, s.t. kostja nimelt ja arvelt. Nii kestis 10.06.2019.a. kuni 24.06.2019.a., s.t. ajani, kui hageja seaduslik esindaja sai aru, et kostja teda petab. Hagejal kadus kauba realiseerimise üle kontroll ning hageja enda nimel ei ostetud sisse ega müüdud ikka mingisugust kaupa. Ning kasumit sai üksnes kostja. Samal ajal olid õiguslikult kostjalt hagejale üle läinud kõik üürniku kohustused ja õigused Tallinna Linna ees, sealhulgas ka kohustus maksta üüri ja muid kõrvalkulusid.
2. Kostja väitel ei olnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, et kostja annab hagejale kioski valduse üle 10.06.
3. Müügiesemeks oli kiosk, mitte kostjale kuuluv ettevõte. Tõele ei vasta hageja väide, et müügieseme (so kioski) hinna sees on tingimus, et hageja ja kostja selle kioskiga seonduva ettevõtluse oa üle võtta ilma vaheviivituseta, jätkata kostja senist tööd ja saada kostja poolt saadavat kasumit. Kostja pakkus hagejal võtta kostjale kuuluv ja kioskis asuv müümata kaup realiseerimisele omahinna eest ja kauba korrapäraseks üleandmiseks pakkus kostja hageja seaduslikule esindajale mitu korda teha kauba inventuur. Hageja ise ei ilmunud inventuuri tegema. Kostjale kuuluv kaup maksumusega ca 6000 eurot asus kioskis, kuid hageja kaldus kõrvale selle vastuvõtmisest. Seega oli tekkinud olukord, et hageja oli tasunud kioski müügihinna 8 ning kostja ei saanud kioskit mõjuvalt põhjusel üle anda, kuna seal oli tema kaup, mille vastuvõtmisest hageja esindaja kaldus kõrvale ning samal ajal takistas kauba välja viimist.
4. Tuginedes poolte poolt esiletoodule ja poolte poolt kohtule esitatud kirjavahetusele (tlk 19-29) asub kohus seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja annab hagejale kioski valduse üle 10.06.
5. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et hageja võib omahinna eest võtta üle kostjale kuuluva kioskis asuva kauba. Samas ei olnud pooled enne müügilepingu sõlmimist konkreetselt kokku leppinud kioskis asuva kauba väärtuses ja millal toimub kauba üleandmine kostjalt hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt pidid pooled koostama kauba üleandmiseks kioskis asuva kauba inventariseemise akti ning kostja on pakkunud hagejale korduvalt kauba üleandmiseks inventariseerimise akt vormistamist, kuid hageja ei olnud sellega erinevatel põhjustel nõus, mistõttu jäid kaubad hagejale üle andmata. Kuna valitses segadus kostja poolt kaupade hagejale üleandmisega ja kostja kaubad olid jätkuvalt kostja poolt hagejale müüdud kioskis, siis sellest tulenevalt viibis kostja poolt hagejale kioski üleandmine.

§ 119

lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus leiab, et hageja ei teinud kostjaga koostööd kaupade ülendamise osas ning seega oli hageja ise vastuvõtuviivituses.

1. Vaidlust pole selle üle, et pärast poolte kohtumisi ja poolte vahelist kirjavahetust kostja viis oma kaubad ja seadusliku esindaja isiklikud asjad kioskist välja 28.06.2019 ning andis valduse (koos võtmete ja signalisatsiooni juurdepääsu koodidega) hagejale üle 01.07.
2. Kohus leiab, et kostja viis oma kaubad kioskist välja mõistliku aja jooksul pärast kioski omandi hagejale üleminekut ja pärast seda kui selgus, et hageja siiski ei soovi kostja omandis olevad kioskis asuvaid kaupu müügiks üle võtta. Eeltoodust tulenevalt asub kohu seisukohale, et kostja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise kohustust.
3. Hageja on esitanud kostja vastu pahauskse valdajana asjast saadud kasu väljaandmise nõude summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata jäänud tulu hüvitamise nõude summas 282,1 eurot. Hageja väidab, et kostja on algusest peale olnud teadlik, et tema valdus ja selle piiramine hageja eest on õigustamatu. Kostja valdus on pahauskne ning kostja puhul on tegemist pahauskse rikkujaga, kes on kohustatud asjast saadud kasu välja andma. Kostja väitel ei olnud kostja poolt kioski valdus ajavahemikus 10.06.2019-02.07.2019 pahauskne, kuna hageja ise kaldus kõrvale kioski vastuvõtmisest ning tegi takistusi müügieseme valduse üleandmisele, mistõttu hageja saamata jäänud tulu nõue on põhjendamatu.
4. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040.

§ 1037

lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 62 l õige 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

§ 1039

sätestab, et rikkujat, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadud harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega teada sai. 54. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas kioski ruume ajavahemikus 10.06.201902.07.2019, st kostja oli kioski otseseks valdajaks. Samas on kohus eelnevalt asunud seisukohale, et hageja ei ole rikkunud kostjale müügilepingu (kioski) üleandmise kohustust, vaid kioski üleandmine on viibinud ka hagejast endast tulenevatel põhjustel (

§ 119lg 1).

Kuna kostja ei ole rikkunud kohtu hinnangul kioski üleandmise kohustust, siis ei vallanud kostja nimetatud kioskit õigusliku aluseta. Kuna kostja ei vallanud kioskit õigusliku aluseta, siis on välistatud, et kostja valdus oleks olnud pahauskne. 9 55. Seega puudub hagejal kostja vastu

§ 1037

lg 1 alusel kasutususeelise ja

§ 1039

sätestatud rikkumisega saadud tulu nõue, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas ja millises summas kostja 10.06.2019-01.07.2019 kioskit kasutades kasutuseeliseid või tulu sai.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata saadud kasu summas 604,5 eurot ja saamata jäänud tulu summas 282,1 eurot nõudes.
2. Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt kostja vastu esitatud müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuet
3. Müügilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus on müüjapoolne lepingu rikkumine. VÕ S § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕ S §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt välja selgitada, kas kostja (müüja) on rikkunud poolte vahelist müügilepingut sellega, et andis hagejale (ostjale) üle lepingutingimustele mittevastava asja, nagu hagejad väidavad.
4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ostis kostjalt kioski ja omand kioskile läks üle 10.06.
5. Vaidlust pole selle üle, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele tingimustele pidi vastama müüdud kiosk. 60.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kioski lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis lasub hagejatel. Kui kostjale saab lepingu rikkumist ette heita, siis kostja müüjana ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ta omakorda tõendab, et hageja ostjana lepingu sõlmimisel asja mittevastavusest teadsid või pidi teadma (

§ 218lg 4).

61. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12 tehtud otsuses avaldanud, et müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu enese ning

§-de 77 ja 217 alusel.

§ 77

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 217

lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas ja lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Seega, seadusest tuleneb, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). 62. Kuna kiosk osteti hageja poolt selles müügitegevuse teostamiseks, peavad seetõttu

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema tagatud

§ 217lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi elementaarsed tingimused müügitegevuse teostamiseks.

1. Hageja heidab kostjale ette, et kioskis ei saa teostada müügitegevust selle antisanitaarse seisukorra tõttu. Täpsemalt heidab hageja kostjale ette, et kiosk oli antisanitaarses seisukorras seal elutsevate rottide ja hiirte tõttu, katuse ja lae all levib hallitus, kioski lagi ja põrand on kahjustatud. Kostja vaidleb nimetatud väidetele vastu.
2. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidud tõendamist, et kostja on müünud hagejale puudustega kioski. Hageja poolt kohtule esitatud fotodest nähtuvalt põranda all ja lae peal lebasid rottide laibad, kioski katuse all levib hallitus, kahjurite tegevuse tagajärjena põrandakatte- ja lae soojustusmaterjal oli hävinenud (tlk 86, 97, 103 -111). Kohus nõustub hagejaga, et kuna antud kioskis müüdi toidukaupa, siis kioski seisukord pidi olema 10 sanitaarhügieenilistele nõuetele vastav. Asjakohatu on kostja väide, et kostjal ei olnud ühtegi kehtivat hoiatust või ettekirjutus Veterinaar-ja Toiduametilt, seega vastas kiosk toiduainete müügil kehtivatele sanitaarnõuetele.
3. Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas tegemist oli varjatud puudustega. Kohtupraktikas on varjatud puuduseks peetud puuduseid, mida ei oleks saanud avastada asja eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Puuduste iseloom on selline, et puuduseid ei saa märgata tavapärase ülevaatamise käigus.
4. Kostja väidab, et hageja oli teadlik sellest, et ostetud kiosk oli enne ostmist mitu aastat kasutusel. Hageja on selgitanud, et need puudused tulid ilmsiks alles pärast seda kui kostja oli kauba kioskit välja viinud ning pärast laen ja põranda avamist. Hagejal puudus kuni 01.07.2019 kioski üle otsene valdus.
5. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades hageja poolt välja toodud puuduste iseloomu on tegemist varjatud puudustega, sest hagejal ei olnud võimalik neid puuduseid tuvastada kioski müügilepingu sõlmimise eelse ülevaatuse raames. Kohus leiab, et kuna kostja katuse alune on suletud konstruktsioon, siis kioski lae peal ja katuse all lebavad surnud rotid, katuse all leviv hallitus ja kahjurite tegevuse tagajärjena lae soojustusmaterjali hävinemine oli võimalik avastada alles pärast hageja poolt lae konstruktsiooni avamist. Samuti oli hagejal võimalik tuvastada põrandakattes kahjustused alles pärast kostja poolt kauba väljaviimist kioskist, sest enne seda oli kiosk kaupa täis ja kioskis asuv kaup varjas puudused kioski põrandas. 68.

§ 218

lg 1 sätestab, et müüja vastutab, et asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus langeb hiljem ära. Kuna hageja avastas need puudused kohe pärast kioski valduse vastuvõtmist kostjalt, siis vaidlust pole selle üle, et need puudused olid olemas 01.07.2019 kioski valduse hagejale ülemineku ajal. 69. Kohus leiab, et hageja on täitnud kostjale puudustest teatamise kohustust

§ 220

lg 1 kohaselt, millest tulenevalt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavuses teada sai või pidi teada saama. Hageja sai kioski otsese valduse 01.07.2019 ja on saatnud 02.07.2019 kostjale pretensiooni ja 09.07.2019 nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks (tlk 3035). 70. Hageja leiab, et seoses kostja poolt müügilepingu rikkumisega on tekkinud hagejale otsene varaline kahju seoses lae- ja põranda remondiga seotud ehitustöödega summas 1297,99 eurot. 71.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 115

lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole 02.07.2019 pretensiooniga, milles hageja juhib kostja tähelepanu sellele, et kioskis elavad rotid ning kioski katuse all levib hallitus, mis on tekitanud tõsiseid kahjustusi kioskile ning hagejal tuleb teha kioski sanitaarhügieeniliselt ja eesmärgipäraselt vastuvõetavatele tingimustele viimisel teha kulutusi ca 1000 eurot ja hageja on kostjale teinud ettepaneku maksta valurahaks kokku 3200 eurot (summa sisaldab ka muid hageja nõudeid kostja vastu) (tlk 30-33, 122). 09.07.2019 on hageja esitanud kostjale nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks, milles andis kostjale tähtaja hiljemalt 10.07.2019 teatada hagejal mõistlik tähtaeg, mille jooksul kostja viib asja lepingutingimustele vastavusse (tlk 34-35). Kostja sellele nõudekirjale vastanud ei ole. Seega on hageja andnud kostjale müüdud kioski lepingutingimuste mittevastavusest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. 11 72.

§ 128

lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 sätte kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävitatud vara vääruse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui kostja poolt hagejale müüdud kioskil ei oleks esinenud eelnevalt tuvastatud puuduseid, siis ei oleks hagejale tekkinud kahju puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulude näol. Seega on esineb põhjuslik seoses hagejatele tekkinud kahju ja kostja tegevuse näol.

1. Poolte vahel on vaidlus hageja kahjunõude rahalise suuruse osas, mis tuleb kohtu järgnevalt lahendada.
2. Hageja nõuab kostjalt kulutusi, mis seisneb kioski lae ja põranda lepingutingimustele vastavusse viimisele ja kioski desinfitseerimisele. Hagiavaldusele on lisatud 12.07.2019 koostatud kalkulatsiooni ruumipõrandate ja kahjustuste likvideerimises summas 1000 (tlk 121). Kuna remonditöid polnud asutud veel teostama, siis on tegemist esialgse kalkulatsiooniga. Hageja nõuab kostjalt remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide maksumust ja on esitanud 4 kulutšekki materjali eest kogusummas 1297,99 eurot (tlk 83-85, 96). Kostja väidab, et nimetatud arved ei tõenda asjaolu, et hageja tegelikult maksis need arve ära. Samuti kostja arvates puuduvad tõendid, et hagejal faktiliselt tekkisid kulud seoses esitatud arvetega. Hageja on esitanud kohtule pangkonto väljavõtted, millest nähtuvad nimetatud maksed 07.08.2019 ja 28.08.2019 (tlk178-180). Kohus leiab, et kohtule esitatud remonditööde kalulatsiooniga ja remonditööde teostamiseks ostetud vajalike materjalide soetamiseks esitatud arvetega on leidnud tõendamist, et hageja on kandnud kulusid ehitusmaterjalide soetamiseks summas 1297,99 eurot. Kohtul pole alust kahelda selles, et nimetatud kulud on kantud kioski lae ja põrandatööde teostamisega. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et nimetatud remonditööde maksumus oleks võinud olla väiksem.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju nõue seoses kioski lae ja põranda remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide soetamiseks tehtud kulutustega on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 101

3 p 3 ja

§ 115lg 3 alusel välja mõista kahju hüvitis summas 1 297,99 eurot.

1. Viimasena lahendab kohus kostja poolt esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 850 eurot.
2. Hageja on esitanud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude summas 850 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on tellinud õigusabi Indecor OÜ-lt kokku summas 850 eurot (tlk 37-40). Hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit on koostanud kostjale kaks märgukirja (28.06.2209 ja 29.06.2019), ühe pretensiooni (02.07.2019) ja ühe nõudekirja (09.07.2019) ning on viibinud 28.06.2019 kell 18.00-19.00 vahetult koos hageja esindaja kostjaga läbirääkimistel.
3. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) (RKTKo 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-2-1-5-13, p 50). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo 3-2-1-79-08, 18).

1. Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Kuivõrd kohus 12 asus eelnevalt seisukohale, et hageja müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue summas 1297,99 eurot kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad rahuldamisele ka hageja kohtueelsed õigusabikulud, mis on tekkinud seoses müügilepingu rikkumisega seotud nõude kohtueelse esitamisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuval on hageja poolt kostjale 02.07.2019 esitatud pretensioonis ja 07.09.2019 esitatud nõudekirjas välja toodud teiste etteheidete seas ka müügilepingu eseme mittevastavust lepingutingimustele ja esitatud on nõue nende kõrvaldamiseks. Seega peab kohus lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 50% 02.07.2019 pretensiooni ja 07.09.2019 nõudekirja koostamise ja esitamisega seotud õigusabikulusid. Hageja on tasunud 02.07.2019 pretensiooni eest 200 eurot, seega on põhjendatud kohtueelne õigusabikulu 100 eurot. Hageja on tasunud 09.07.2019 nõudekirja eest 150 eurot, seega on põhjendatud kohtueelne õigusabi kulu 75 eurot. Hageja esindaja poolt 28.06.2019 ja 29.06.2019 kostjale esitatud märgukiri on koostatud seoses kioski valduse üleandmisega, mille osas on kohus eelnevalt leidnud, et kostja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise kohustust. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kohtueelse õigusabikuluga.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab osaliselt hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude summas 175 eurot ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude summas 700 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaotu menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi umbes 50% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 13