Obsah (5)

§ 230§ 436§ 174§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-420 Tsiviilasi M. M. ) hagi M. M. ) vastu

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

5.

1. Hageja nõue põhineb asjaolul, et ta on käendajana täitnud kostja kui põhivõlgniku kohustuse. Sellise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 esimene lause, mille kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sama sätte teise lause järgi võib põhivõlgnik nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. 5.
2. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid kostja ja võlausaldaja
3. detsembril 2016 laenu- ja tagatisomandamise lepingu (tl 20-23), mille alusel võlausaldaja andis kostjale laenu 1050 eurot. Kõnealuse lepinguga kohustus kostja laenu tagastama 56 igakuise osamaksega. Esimese laenumakse tasumise tähtpäev oli
4. jaanuar
5. 5.
6. Võlausaldaja sõlmis
7. detsembril 2016 hagejaga ka käenduslepingu (tl 18-19), millega hageja kohustus käendama eelnimetatud laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevaid kohustusi. Käendaja vastutuse piirmäär oli käenduslepingu p 2.1 järgi 2309 eurot 44 senti. 2 2-20-420 5.
8. Hageja esitatud asjaolude kohaselt, millele kostja ei ole vastu vaielnud, ei tasunud kostja võlausaldajale võlga ja seejärel ütles võlausaldaja lepingu üles ning nõudis võla tasumist hagejalt. Hageja ja võlausaldaja sõlmisid
9. novembril 2017 võla tasumise kohta ka kokkuleppe (tl 5-6) ja hageja kohustus tasuma võlausaldajale 1051 euro 14 sendi suuruse võla. Hageja esitatud maksekorraldustest (tl 33-65) nähtuvalt on ta võla tasunud (algselt võlausaldajale ja seejärel nõude omandanud inkassofirmale). 5.
10. Seega on asjas tõendatud, et hageja on käendajana täitnud kostja kui põhivõlgniku kohustuse ja sellest tulenevalt peab kostja tasutud summa hagejale hüvitama. Nõude suurusele ja sellele, et hageja on vaidlusalused summad võlausaldajale tasunud, kostja vastu vaielnud ei ole.
11. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja väide, et auto hävimises oli süüdi keegi teine. Nimelt ei nõua hageja kostjalt kahjuhüvitist, vaid laenusummat, mille hageja on kostja asemel põhivõlgnikule tasunud. 7.
12. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et hageja on oma nõude maksmapanekuga liigselt viivitanud. Põhimõtteliselt võib selline vastuväide tähendada seda, et kostja arvates on hageja nõue tema vastu aegunud. VÕS § 152 lg 1 kolmas lause näeb ette, et käendaja tagasinõudele kohaldatakse VÕS § 70 lg-t
13. Viidatud sätte kohaselt lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. See tähendab, et kostja kohustuse täitnud hagejal oli aega esitada hagi kostja vastu kohtusse sama kaua, kui võlausaldajal oleks olnud aega nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui põhivõlgnikult. 7.
14. Praegusel juhul on tegu laenulepingust (täpsemalt selle ülesütlemisest) tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja selle kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Laenulepingu ülesütlemise korral laenusumma tagastamise nõude aegumise algusele kohalduvad TsÜS § 147 lg 1 esimene lause ja § 147 lg 2, mille kohaselt algab tehingust tuleneva nõude aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 7.
15. Hageja on kohtu poole pöördunud
16. jaanuaril
17. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli laenulepingu p 7 järgi
18. jaanuar
19. Järelikult sai võlausaldaja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelda millalgi pärast esimese osamakse tasumise tähtaja möödumist ja seega ei saanud hagi esitamise ajaks ehk
20. jaanuariks 2020 nõude kolmeaastane aegumistähtaeg olla möödunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Sellisel juhul lähtub kohus toimikus olevatest dokumentidest ja neist nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel 200 euro 3 2-20-420 suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid hageja toimiku materjalidest nähtuvalt kandnud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 200 euro suurune riigilõiv. 10.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 4