Obsah (5)

§ 167§ 29§ 164§ 170§ 169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7023 Tsiviilasi Themis Õi

) § 167 lg-le 1, mille kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused üldjuhul nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Kolleegium selgitab, et nõudega seotud tagatiseks on ka käendus. Nõudega seotud tagatised lähevad nõude loovutamisel automaatselt üle uuele võlausaldajale ning pärast nõude loovutamist saab uus võlausaldaja nõudele vastava kohustuse rikkumise korral kasutada talle üle läinud tagatist nõude rahuldamiseks. Põhikohustuse täitmisele suunatud nõude loovutamisel loetakse loovutatuks ka sellega seotud kõrvalkohustused, sh kõrvalkohustused, mille täitmise tähtaeg on saabunud enne nõude loovutamist (vt ka Riigikohtu 9. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-07, p 14). 3

§ 167

lg 4 järgi läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. TsMS §-st 460 tulenevalt kehtib jõustunud kohtotsus ka õigusjärglase suhtes. Täitemenetluse seadustiku § 18 kohaselt on täitedokumendi üleandmiseks loovutamise teel nõude omandanud isikule vajalik õigusjärgluse tõendamine notariaalselt tõestatud lepingu abil. Seega

§ 167

lg-s 4 sätestatud võimaluse realiseerimiseks piisab, kui nõude loovutamise leping on notariaalselt tõestatud. 8.4. Kolleegium selgitab, et vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle, samuti juhul, kui lepingutingimuste vahel esineb vasturääkivusi või vastuolu lepingu kui terviku olemusega, tuleb lepingut tõlgendada. Tõlgendamist võib vajada ka notariaalselt tõestatud leping. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud

§-s 29.

§ 29

lg-tes 1–3 on sätestatud tõlgendamisreeglid, mille eesmärk on tagada lepingu tõlgendamine poolte tegelikust tahtest lähtudes. Kui nimetatud reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tahet kindlaks teha, siis tuleb lepingut tõlgendada

§ 29

lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada

§ 29lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4).

Riigikohus on leidnud, et nõude loovutamine võib olla tuvastatud ka lepingu tõlgendamise kaudu, arvestades lepingu olemust ja eesmärki (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 15). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel ei tohi seda lugeda kontekstiväliselt ja iseseisvalt, vaid arvestada tuleb ka teistes lepingutingimustes sisalduvat (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-10, p 11). 8.
5. Krediidimenetluse Keskus OÜ loovutas notariaalselt tõestatud
6. oktoobri
7. a nõude loovutamise lepingu p 1.24 kohaselt avaldajale solidaarse nõude QQ ja võlgniku vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu
8. juuni
9. a tagaseljaotsusest ning mis on OÜ Kagu Invest poolt müüdud
10. oktoobri
11. a lepingu alusel (tl 11). Võlgniku hinnangul ei selgu
12. oktoobri
13. a nõude loovutamise lepingust, millised tagaseljaotsuse resolutsioonis nimetatud nõuetest avaldajale loovutati. Kolleegium selgitab, et nõude loovutamise puhul kehtib nn spetsialiteedipõhimõte, mis tähendab, et käsutus on kehtiv üksnes juhul, kui käsutuse esemeks olevad õigused on piisavalt määratletavad. Seadus ei näe sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise kehtivuse eeldusena ette loovutamise lepingus nõude õigusliku aluse sätestamist, nõude jagamist täpsete osade kaupa ega konkreetsete summade väljatoomist. Siinjuures märgib kolleegium sedagi, et loovutatavate nõuete piisav määratletus on loovutamislepingus saavutatav ka loovutatavate nõuete üldise määratlemise abil ilma üksikuid loovutatavaid nõudeid individuaalselt loetlemata, eeldusel, et vastava üldise määratluse põhjal on üheselt selge, millised nõuded on loovutatud. Piisava määratletuse nõude täitmiseks on sellisel juhul tavaliselt vajalik määratleda loovutatavad nõuded teatava liigitunnuse abil koos kokkuleppega, et loovutatakse kõik sellisele liigitunnusele vastavad nõuded, nt kõik loovutaja ja tema klientide vahel sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest tulenevad nõuded (vt Käerdi, M.

§ 164, komm 4.2.1.

– Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). 8.6. Võlgnik tugineb ka sellele, et nõude loovutamist ei ole toimunud seetõttu, et nõude loovutamisest ei ole võlgnikku teavitatud. Kolleegium selgitab, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (

§ 164lg 1). Senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama 4

§ 170

).

§ 169

reguleerib tagajärgi, mis kaasnevad võlgnikule nõude loovutamisest teatamata jätmisega. 8.

1. Maakohus jättis ebaõigesti eelnimetatud õigusnormid kohaldamata, kuigi neid oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama ning sellest võis praegusel juhul sõltuda asja lahendus. Seetõttu jättis maakohus ka ekslikult hinnangu andmata, kas ülejäänud ajutise halduri nimetamise eeldused on täidetud. Maakohtul tuleb seetõttu neid õigusnorme kohaldades uuesti hinnata, kas nõue võlgniku vastu on loovutatud või mitte.
2. Kui maakohus tuvastab, et avaldajal on nõue võlgniku vastu, siis tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kolleegium selgitab, et PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust. Nõuet ei saa lugeda selgeks siis, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt nt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
5. Lisaks tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku maksejõuetus on piisavalt põhistatud. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on vaidluse all ajutise halduri nimetamise küsimus ning sel juhul ei pea võlausaldaja tõendama võlgniku maksejõuetust, vaid seda põhistama ja tegema usutavaks, et võlgnik võib olla maksejõuetu (PankrS § 10 lg 1). PankrS § 10 lg 2 sätestab mitteammendava loetelu eeldustest, mille esinemine viitab võlgniku maksejõuetusele. Avaldaja on tuginenud võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks PankrS § 10 lg 2 p-le 2, mistõttu tuleb maakohtul asjas esile toodut arvestades hinnata, kas täidetud on tingimus, mille kohaselt ei ole võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või on täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
6. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata ajutise halduri nimetamise eeldusi, arvestades käesoleva määruse seisukohtadega.
7. Määruse peale ei saa PankrS § 15 lg 5 järgi koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust esitada.
8. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi määrab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel lahendamisel. Avaldaja on palunud määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa riigilõivu tagastada, sest menetlus jätkub. (allkirjastatud digitaalselt) 5