Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 69KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-9271 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu V
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud.
§ 68lg 1 alusel arvati I.
Kase eelvangistuses viibitud aeg 3.06.-5.06.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja I. Kasele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.
§ 74lg-te 1-3 alusel kuulus I.
Kasel koheselt ära kandmisele 1 kuu 27 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta vangistust jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui I. Kask ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.12.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 5.01.
- Katseaja kestus on 16.12.2020 – 16.12.
- Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise ajaks. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 31.05.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande (tl 2-3), milles taotletakse kohtult I. Kasele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt süüdimõistetu rikkus 20.05.2021, 21.05.2021 ja 26.05.2021 registreerimiskohustust. 21.05.2021 ja 26.05.2021 ilmus süüdimõistetu registreerimisele joobeseisundis, mistõttu oli ametnikul vajalike toimingute läbiviimine takistatud. I. Kase alkoholiprobleem on tõsine, kuid seda kahjuks isik ise ei mõista või arvab ekslikult, et suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Samuti ei näi I. Kask mõistvat joobes juhtimisega kaasnevaid tagajärgi. Seetõttu on I. Kask kriminaalhoolduse jaoks sobimatu ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, paludes erakorralise ettekande esitamise aluseks oleva rikkumisena arvestada ka I. Kase poolt katseajal uue süüteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitanuna 13.04.
- Süüdimõistetu I. Kask palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja alluma alkoholismivastasele ravile.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab I. Kasele ette registreerimiskohustuse rikkumist 20.05.2021, 21.05.2021 ja 26.05.2021, sh 21.05.2021 ja 26.05.2021 registreerimisele ilmumist eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Registreerimislehe (tl 26) kohaselt pidi I. Kask ilmuma registreerimisele muuhulgas 20.05.2021, 21.05.2021 ja 26.05.2021, kuid 20.05.2021 ei ilmunud (teavitas, et ei saa tulla, 2
(7)kuid viibis kodus joobes) ning 21.05.2021 ja 26.05.2021 ilmus registreerimisele alkoholijoobes. 20.05.2021 kodukülastuse lehe kohaselt (tl 20) toimus kodukülastus põhjusel, et süüdimõistetu I. Kask teatas vastuvõtule ilmumata jäämisest. Kella 11.20 paiku selgus I. Kase elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et I. Kask viibis kodus alkoholijoobes ja kurtis halva enesetunnet, kuid kiirabi ei soovinud. Indikaatorvahendiga fikseeriti I. Kasel joove. 20.05.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 9) tõendab, et 20.05.2021 kell 11.24 tuvastati hooldusaluse elukohas I. Kasel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 1,045 mg/l, lisaks tuvastati alkoholilõhna esinemine suust, väga aeglane reaktsioon, aja mittetajumine (arvas, et kuupäev on 26.05.2021), väga häiritud tasakaal ja koordinatsioon (tuigerdab), värisemine). 21.05.2021 seletuses kriminaalhooldusametnikule (tl 21) on I. Kask avaldanud, et tal ei olnud 20.05.2021 millegagi Võrru tulla ja ta oli alkoholijoobes. Seletus on kirjutatud süüdimõistetu sõnade järgi ja selle on I. Kask allkirjastanud. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis ta 20.05.2021 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel. Alkoholi tarvitamise jääknähud võisid olla, kuid kodus mingit joobe tuvastamist ei toimunud. Kriminaalhooldusametnikule antud seletust ei ole ta oma käega kirjutanud. Võib-olla küll seletuse allkirjastas, kuid seda läbi ei lugenud. Kuupäevi ta täpselt ei mäleta, kuid on kindel, et kodus mingit alkoholi tarvitamise testi pole teinud. Registreerimislehte, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, kodukülastuse lehte, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antut seletust ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et I. Kask jättis 20.05.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemata. Süüdimõistetu oli registreerimiskohustusest 20.05.2021 teadlik, kuna on eelmisel registreerimisel andnud selle kohta allkirja. Süüdimõistetu istungil esitatud väide 20.05.2021 registreerimas käimisest on vastuolus kõigi muude tõenditega ning seetõttu ebausaldusväärne ja mittearvestatav. Süüdimõistetu istungil avaldatu usaldusväärsuses äratab kahtlust asjaolu, et kriminaalhooldusametnikule antud seletuses on I. Kask 20.05.2021 registreerimisele ilmumata jäämist sisuliselt tunnistanud. Süüdimõistetu pole veenvalt selgitanud kohtus antud ütluste ja kriminaalhooldusametnikule antud seletuse vahelist erinevust. Nii kodukülastusaktist kui alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist tuleneb, et need toimingud on läbi viidud süüdimõistetu elukohas. Puudub mõistlik seletus, miks 20.05.2021 registreerimisele ilmumise korral (nagu väidab süüdimõistetu) oleks kriminaalhooldusametnik pidanud süüdimõistetut minema koju otsima ja seal tema alkoholijoobes olekut kindlaks tegema. Kuna süüdimõistetu oli 20.05.2021 alkoholi tarvitanud, ei pruugi ta 20.05.2021 juhtunut enam täpselt mäletada. Süüdimõistetu ka istungil ise möönis, et kuupäevi ei mäleta. Ka asjaolu, et süüdimõistetu ei pruugi 20.05.2021 juhtunut täpselt mäletada, teeb kaheldavaks tema istungil avaldatu 20.05.2021 registreerimas käimisest. 21.05.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 10) tõendab, et 21.05.2021 kell 10.25 tuvastati kriminaalhooldusosakonna esinduses I. Kasel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,595 mg/l, lisaks tuvastati alkoholilõhna esinemine suust, silmade punetus, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired, värisemine). Protokolli koostamisel kriminaalhooldusametnikule antud seletuses on I. Kask avaldanud, et tarvitas pärast kriminaalhooldajate lahkumist 20.05.2021 kella 11.30 paiku alkoholi edasi (tl 10 pöördel). Seletuse on I. Kask allkirjastanud. 3
(7)Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta teadlik, et peab registreerimisele ilmuma 21.05.2021 ja seda ta ka tegi. Eelmisel õhtul I. Kask jõi viina, kuid 21.05.2021 oli ta registreerimiseks sobivas seisundis. Aparaat võis küll midagi näidata, kuid muud protokolli kantud joobetunnused pole õiged. Tasakaaluhäired on tingitud puudest. 26.05.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 11) tõendab, et 26.05.2021 kell 11.00 tuvastati kriminaalhoolduse esinduses I. Kasel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,329 mg/l, lisaks tuvastati alkoholilõhna esinemine suust, häiritud reaktsioon, aeglane kõne, värisemine). Protokolli kirjutas I. Kask, et jõi eile saunas õlut. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta 26.05.2021 registreerimas käimist ei mäleta. Kui käimine on kirjas, ju siis käis. Seda ei mäleta, kas oli registreerimas käies alkoholi tarvitanud. Registreerimislehte, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolle, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antut seletusi ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et I. Kask ilmus 21.05.2021 ja 26.05.2021 registreerimisele eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Asjaolu, et ta registreerimisele alkoholi tarvitanuna ilmus, pole süüdimõistetu eitanud, kuid tema arvates ei takistanud see registreerimiskohustuse täitmist. I. Kasele ei ole Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega alkoholi tarvitamist süüdimõistetu poolt rikkumiseks lugeda ei saa. Ent erinevalt süüdimõistetust on kohus seisukohal, et kui hooldusalune ilmub alkoholi tarvitamise tunnustega registreerimisele ning temaga ei ole kriminaalhooldusametnikul võimalik vajalikke toiminguid läbi viia, siis on tegemist
§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustuse rikkumisega.
Registreerimiskohustuse täitmine peab aset leidma sisuliselt ning sisulist ja tulemuslikku vestlust on võimalik läbi viia vaid alkoholi eelnevalt mitte tarvitanud isikuga. Registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kohtu hinnangul lihtsalt kriminaalhooldusosakonda kohale ilmumisest. Jättes 20.05.2021 registreerimisele tulemata ning ilmudes 21.05.2021 ja 26.05.2021 registreerimisele alkoholi tarvitanuna, rikkus I. Kask
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Tegemist on tahtlike rikkumistega. 20.05.2021 ilmumata jäämiseks peale eelnenud alkoholitarvitamise süüdimõistetul mõjuvad põhjused puudusid. Tarvitades ka 21.05.2021 ja 26.05.2021 registreerimistele eelneval ajal alkoholi koguses, mis avaldusid silmnähtavate alkoholi tarvitamise tunnustena veel ka registreerimise toimumise ajal, viis süüdimõistetu ennast tahtlikult seisundisse, kus polnud võimalik registreerimist läbi viia. I. Kasele on teada, et ta ei tohi ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes. 26.02.2021 on süüdimõistetu allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi, milles nimetatud kohustus kajastub (tl 20 pöördel). Ettekande kohaselt on I. Kask rikkunud registreerimiskohustust ka 17.02.2021 ning 25.02.2021 (mida tõendavad registreerimisleht, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte (tl 12-13) ja hooldusaluse kirjalikud seletused (tl 21, 23)). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik I. Kaske 12.03.2021 kirjalikult hoiatanud (tl 22, 23 pöördel). Kuna I. Kaske on 17.02.2021 ja 25.02.2021 rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et I. Kask on ka varasemalt jätnud registreerimisele mõjuva põhjuseta ilmumata ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. 4
(7)Kriminaalhooldusametnik heidab I. Kasele ette, et ta on katseajal toime pannud uue süüteo, s.o 13.04.2021 alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise. 6.05.2021 Politsei- ja Piirivalveameti vastuses kriminaalhooldusosakonna päringule (tl 14) on muuhulgas viidatud 13.04.2021 juhtumile, kus juhtimiselt kõrvaldati alkoholijoobes I. Kask. 13.04.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 27) kohaselt on I. Kask kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle piirmäära või et ta on joobeseisundis. Karistusregistri 31.05.2021 väljavõttest (tl 16-16 pöördel) nähtub, et süüdimõistetut on 11.05.2021 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (jõustus 29.05.2021) karistatud LS § 224 lg 2 järgi (s.o mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis) 13.04.2021 toimepandud süüteo eest. 26.05.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses (tl 24) on I. Kask avaldanud, et ta tarvitas 13.04.2021 alkoholi ning soovis sõita sõbra juurde. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema 13.04.2021 mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna ei juhtinud. Kuigi politsei otsus meilile tuli, ta seda ei vaidlustanud. Hinnates kogumis Politsei- ja Piirivalveameti 6.05.2021 vastuses ja 13.04.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses toodut, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletust ja kohtuistungil antud ütlusi ning karistusregistri teatist, loeb kohus tõendatuks, et I. Kask pani 13.04.2021 toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Väärteo toimepanemine on tuvastatud kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega. Kuna I. Kask seda ei vaidlustanud, on asjakohatu tema käesolevas menetluses esitatud väide sellest, et ta tegu tegelikult toime ei pannud. Mootorsõiduki juhtimisega 13.04.2021 lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis on I. Kask toime pannud tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Mõlemad (nii kuritegu kui väärtegu) seisnevad alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimises. Kohtule on Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel teada ja seda kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, et I. Kask on uue kuriteokahtlusega (mootorsõiduki joobes juhtimine) käesoleval ajal vahistatud. I. Kase kriminaalasi süüdistuses
§ 424lg 2 järgi on Tartu Maakohtu menetluses (asja nr 1-21-4810).
Seega on süüdimõistetut olnud alus süüdistada katseajal uue kuriteo toimepanemises. Samas süüdistuse esitamist ei saa võrdsustada isiku süüdimõistmisega. I. Kase kinnitusel ei ole ta esitatud süüdistuses ennast süüdi tunnistanud. Seega käesoleva asja lahendamisel ei saa I. Kasele ette heita, et ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. Süüdimõistetu kinnitusel tarvitab ta alkoholi paar korda nädalas. Nagu kohus eespool tuvastas, on I. Kask korduvalt rikkunud registreerimiskohustust alkoholi kuritarvitamise tõttu. I. Kaske on korduvalt karistatud alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodu viitab süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Peale selle nähtub PPA 6.05.2021 ja 10.05.2021 vastustest kriminaalhooldusosakonna päringutele (tl 14, 24 pöördel), et süüdimõistetu suhtes on tehtud ka korduvalt politseile väljakutseid seoses sellega, et I. Kask on alkoholijoobes olnud agressiivne (ähvardab, laamendab, on ebastabiilne ja ohustab teisi). 26.05.2021 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule (tl 25) on I. Kask mitmete sündmuste toimumist eitanud või vähendab enda osa nendes. Sama („kõik pole nii, nagu kirjas on“) avaldas I. Kask ka kohtuistungil. Samas alkoholi tarvitamist tõendavad ka 5.03.2021, 24.04.2021 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollid ja 7.05.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 17-19). Asjaolu, et I. Kaske on korduvalt tema elukohast tulnud toimetada kainenema, annab alust järelduseks, et I. Kask on alkoholi kuritarvitaja ning alkoholi tarvitanuna on talle omane käituda teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Kuigi I. 5
(7)Kasele ei ole määratud alkoholi tarvitamise keeldu, siis nimetatud asjaolud iseloomustavad süüdimõistetut negatiivselt, osutades, et isik ei ole tegelikult soovinud oma seniseid alkoholi tarvitamisega seonduvaid käitumisharjumusi muuta. Ka erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu soovinud tegelda enda alkoholiprobleemiga. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt motiveerinud süüdimõistetut osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid I. Kask on jätkuvalt seisukohal, et alkoholi tarvitamine ei sega tema elukorraldust selliselt, et ta peaks meditsiinilist abi saama. Ka kohtuistungil I. Kask kinnitas, et mingi abi järele vahepeal ta vajadust ei tundnud. Samas on ta nüüd nõus raviga jätkama, mis peale šokivangistuse kandmist katkes. Istungil avaldatu viitab muutustele I. Kase hoiakutes ja see iseloomustab teda positiivselt. Samas tuleb nentida, et selline muutus on ilmselt tingitud I. Kase vahistamisest ja karistuse täitmisele pööramise kartusest. Süüdimõistetu ütluste kohaselt tegeles ta raviga ka enne šokivangistust, kuid vanglast vabanedes seda ei jätkanud. Ravi katkemist põhjendas süüdimõistetu Covid-19 levikust tingitud raskustega tervishoiuasutustega suhtlemisel (temaga ei võetud enam ühendust). Üldiselt teadaolevalt käesoleval aastal tervishoiuteenuse osutajad plaanilist ravi Covid-19 leviku tõttu olulisel määral ei katkestanud. Seetõttu kohus leiab, et süüdimõistetu pole veenvalt põhjendanud, miks ta alkoholi tarvitamise probleemidega peale šokivangistuse kandmiselt vabanemist edasi ei tegelenud. I. Kasele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. I. Kask neid tingimusi ei ole täitnud. Nagu kohus eespool tuvastas, on I. Kask katseaja jooksul kokku viiel korral rikkunud registreerimiskohustust, sh korduvalt alkoholi tarvitamise tõttu. Ka vaatamata kriminaalhooldusametniku poolt tehtud kahele hoiatusele I. Kask jätkas rikkumiste toimepanemist. Lisaks on I. Kask toime pannud tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo (mis samuti on seotud alkoholi tarvitamisega). Nagu kohus eespool leidis, on süüdimõistetu näol tegemist isikuga, kellel ongi kalduvus alkoholiga liialdada. I. Kasele täiendava lisakohustusena alkoholi tarvitamise keelu, sotsiaalprogrammis või sõltuvusravil osalemise ja ravile allumise kohustuse määramine ei ole otstarbekas, kuna süüdimõistetu ei ole varem näidanud üles tahet muuta oma sõltuvuskäitumist. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et sotsiaalprogrammi või ravile saades ja seal osaledes I. Kase poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu hinnangul võib programmidest ja sõltuvusravist ainult siis loota tulemusi, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. I. Kase senisele käitumisele tuginedes kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei tähelda, kuna ta on jätkanud alkoholi kuritarvitamist ning pannud toime uue süüteo (sõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise). Kuna I. Kask väga suure tõenäosusega jätkab ka edaspidiselt alkoholi kuritarvitamist ja registreerimiskohustuse (ning teiste kohustuste) rikkumist, ei ole ka katseaja pikendamine õigustatud. Senise katseaja kulg näitab kohtu hinnangul selgelt, et I. Kask ei ole võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Rikkumistest ei motiveerinud süüdimõistetut hoiduma ka lühiajaline šokivangistus. I. Kask on ilmselgelt jätkanud ka peale kohtuotsuse jõustumist alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimist ning seetõttu ei ole otsusega mõistetud karistus (sh šokivangistus) ega kriminaalhooldus hoidnud ära uute samaliigiliste süütegude toimepanemist süüdimõistetu poolt. I. Kask ei ole mõistnud, et joobes juhtimisega seab ta ohtu nii iseenda elu, tervise ja vara, kuid mis on veelgi taunimisväärsem, kas kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohus peab vajalikuks I. Kasele mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid I. Kase rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus
§ 74lg 4 alusel täitmisele. 6
(7)Süüdimõistetu kohtuistungil esile toodud asjaolud (soov hoolitseda lapse ja perekonna majandusliku toimetuleku eest) on küll inimlikult mõistetavad, kuid ei välista vangistuse täitmisele pööramist. Lapse olemasolu ja vajadus perekonna eest hoolitseda ei ole I. Kasel takistanud alkoholi liigtarvitamist, uute süütegude ega korduvate käitumiskontrolli nõuete rikkumiste toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et samad asjaolud mõjutaks I. Kaske õiguskuulekalt käituma ka edaspidi.
§ 69
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
§ 69lg 1 ls 3).
I. Kask kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et vaatamata osalisele töövõimele tal tervisest või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Samas ka üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu
§-st 69 lg 4 tulenevalt järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Nagu kohus eespool leidis, annab senise katseaja kulg alust järeldusele, et I. Kask seda võimeline tegema ei ole. Kohus leiab, et oma kalduvuse tõttu alkoholi liigtarvitada ei ole I. Kask üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik, mistõttu kohus ei pea võimalikuks täitmisele pööratavat vangistust asendada üldkasuliku tööga. Juhul kui I. Kask on kriminaalasjas nr 1-21-4810 käesoleva määruse jõustumise ajal veel vahi all, peab kohus otstarbekaks lugeda karistuse kandmise algust alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus tugineb siinkohal kohtupraktikas omaksvõetud põhimõttele, mille kohaselt vahistamismääruse ja täitmisele pööratud kohtuotsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutustel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtuotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile vangistusseaduses sätestatud tingimustel (RKKKo 3-1-1-55-05, p 12). Juhul kui I. Kask on käesoleva määruse jõustumise ajal vabaduses, tuleb määrus täitmisele pöörata KrMS §-s 414 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)