Obsah (7)
§ 102§ 97§ 100§ 101§ 108§ 96§ 1052-20-14220 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-14220 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A V hagi M V v
§ 102lg 2 tähenduses ning sel alusel ei saa elatist vähendada.
Hageja on seisukohal, et elatise vähendamiseks riiklikete toetuste võrra on samuti põhjendamatu. Kostja ei esitanud sellist taotlust ning hageja leiab, et kohtu selgitused selles osas ei ole asjakohased. Kohus ei saa ilma kostja taotluseta seda oma äranägemisel teha. Kostja ei esitanud kohtule tõendit, mille alusele oleks võimalik tuvastada, et kostjal on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, millega koostoimes on võimalik vähendada elatist riiklikete toetuste võrra. Hageja leiab samuti, et hageja ei ole kohustatud tõendama oma kulusid, kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Seega hageja ei pea vajalikuks esitada tõendeid kulutuste kohta. Hageja kulusid oleks vajalik hinnata vaid juhul, kui kohus tuvastaks, et on olemas mõjuvad 2
(6)2-20-14220 põhjused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks puuduvad. Hagiavalduses esitatud kulude nimekiri on ligikaudne, hageja esindaja kinnitab, et lapse ülalpidamiseks kulutatakse summa, mis vastab ühe miinimum kuupalga alammäärale, nagu on seadusega ette nähtud. Viimaste uuringute kohaselt moodustavad vältimatud kulud lapsele 408 euro kuus. Hageja kordab oma seisukohta, et uuringuid on võimalik kasutada ainult siis, kui on olemas mõjuvad põhjused elatise suuruse vähendamiseks. Hageja jääb oma nõude juurde ning leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja ei osale lapse kasvatamises ning kulutusi seoses lapsega ei kanna. Kohtuistung Kohtuistungil
- detsembril 2020 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esindaja nõustus, et hageja saab riigilt lapsetoetust. Hageja nõustus, et kostja sissetulek on 260 eurot ning et kokkuleppel võiks kostja maksta hagejale elatist 160 eurot kuus. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja avaldas kohtuistungil, et tema sissetulek on töötukassa makstav toetus ja muu vara kostjal puudub. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on alaealine laps ja nõuab oma vanemalt, isalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates
- juulist
- Hagi on kohtule esitatud
- septembril
- Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu osaliselt. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja vanem, isa ning hagejale ülalpidamist andma kohustatud isikuks (perekonnaseaduse (edaspidi
) § 96). Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma (
§ 97p 1).
Hageja elab kostjast eraldi ning kostja hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras ei täida. Lähtuvalt
§ 100
lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt
§ 101
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 108
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest
- detsembrist 2019 kuni
- detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates
- jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi 3
(6)2-20-14220 kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Samas on hageja esitanud hagiavalduses oma vajaduste loetelu, mille kohaselt vajab hageja ühes kuus eluasemekulude katmiseks 160 eurot, toidule 110 eurot, transpordile 40 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenile 15 eurot, koolikohustuse täimine (lasteaed) 50 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 45 eurot ning muud vältimatud püsikulud 100 eurot, kokku 570 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et koos hagejaga samal aadressil elavad kokku kolm inimest ja eluasemekulud 160 eurot on kogukulu. Samuti ei osanud hageja esindaja täpsemalt selgitada, millised on hageja muud vältimatud püsikulud ühes kalendrikuus. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja kulude kohta. Hageja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kulud kokku 570 eurot kuus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja eluasemekulusid tuleb vähendada kahe kolmandiku võrra, kuna hagejaga samas korteris elab veel kaks inimest peale hageja enda. Hageja eluasemekulud moodustavad 160/3=53 eurot. Hageja muud vältimatud püsikulud ühes kalendrikuus 100 eurot ei leidnud kinnitust, kuna hageja ei osanud neid kohtule mõistlikult selgitada. Hageja selgitas kohtuistungil, et hageja saab riigilt lapsetoetust 60 eurot kuus, mille võrra on hageja vajadused kaetud riiklikest vahenditest. Vähendades hagiavalduses märgitud hageja igakuiseid kulutusi 570 eurot eluasemekulude üleliigse osa, muude vältimatute püsikulude ja riikliku toetuse võrra, järeldab kohus, et hageja kulud on mõistlikud ning vajalikud suuruses kokku 303 eurot kuus. Kohus märgib, et vastavalt
§ 96peavad mõlemad lapse vanemad andma lapsele ülalpidamist.
Seega on hageja emal samuti kohustus hagejat ülal pidada. Kohus selgitab, et kuna käesolevas vaidluses nõuab laps elatist ühelt vanemalt, tuleb vaidluse lahendamisel muuhulgas arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab st, et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKL 3-2-1-165-13 p 16, 3-2-1-119-15 p 11). Kohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kalendrikuus moodustavad 303 eurot ja seega arvestab kohus kostja osaks hageja ülalpidamisega seotud kulude kandmisel igakuiselt 151,50 eurot (303/2). Kostja esitas vastuväite, et kostjal on käe vigastus ning seetõttu ei ole kostja täies ulatuses töövõimeline. Lähtuvalt
§ 102
lg 2 ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
§ 101lõikes 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja ei ole tõendanud, et seoses vigastusega oleks kostjal tuvastatud töövõime vähenemine. Kostja esitatud tõenditest (t.l.-29-31) selgub, et kostja on viibinud haiglaravil alates 23. jaanuarist 2019 kokku kolm voodipäeva. Kostja on haiglast välja 4
(6)2-20-14220 kirjutatud ja suunatud ambulatoorsele ravile. Töövõime vähenemist kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid. Kohus võib lugeda mõjuvaks põhjuseks ka muu asjaolu, mille tõttu vanem võib vabaneda osaliselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole vanema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vaidlust ei ole, et kostja sissetulek on 260 eurot kuus neto. Hageja on sellega nõustunud kohtuistungil. Kostja on märkinud oma 18. jaanuari 2021 vastuses (t.l.-61), et tema sissetulek on vähenenud nullini, kuna töötukassa lõpetas tasemeõppe toetuse maksmise. Hageja nõustus kohtuistungil kokkuleppe korras, et kostja võiks maksta hagejale ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus ja kuni kostja leiab endale töökoha. Kohus märgib, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt RKL 3-21-127-09). Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine
§ 101
lõikes 1 sätestatud määras ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist seaks kostja olukorda, kus ta muutub maksejõuetuks ning sealjuures sõltuvaks sotsiaalabist ning sellega kahjustaks oluliselt enda toimetulekut endale minimaalselt vajaliku elustandardi tagamisel ilma riigi abita. Kohus leiab, et arvestades mõjuva põhjusena hageja igakuiste vajaduste rahalist suurust, mis jäävad alla elatise seaduses sätestatud miinimummäära, kostjal sissetuleku puudumist, hageja nõusolekut kokkuleppe korras, et kostja võiks maksta hagejale ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus kuni kostja leiab endale töökoha ning et hagiavalduse kohaselt on hageja ema maksnud ise kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud, tuleb kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada alla
§ 101lõikes 1 sätestatud määra.
Samuti ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi eest alates
- juulist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni
- septembrini 2020, kuna hagejale on selle aja eest ülalpidamist andnud tema teine vanem, ema. Kostja väide, et kostja ja tema sugulased on hagejat rahaliselt toetanud, ei ole tõendatud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 151,50 eurot alates hagi esitamisest
- septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis elatise kostjalt välja vähemas määras kui
§ 101
lg 1 sätestatud elatise minimaalne määr ja seega ei seo kohus elatusraha suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates
- juulist 2019 kuni
- septembrini 2020 Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
- 5
(6)2-20-14220 Hagi hind Hagejate nõudeks on välja mõista elatis hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates
- juulist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli
- juulist 2019 kuni
- detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates
- jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Alates
- juulist 2019 on üheksa kuu elatusraha ühele hagejale kokku 2496 eurot (1620 eurot
- juulist 2019 kuni
- detsember 2019 ja 876 eurot
- jaanuarist 2020 kuni
- märtsini 2020). Hagihind moodustab 2496 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja ema arvelduskontole jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2021 kohtuotsusega. 6
(6)