KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.06.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1341 Tsiviilas

§ 101

lõikest 1 tulenevalt ei saa elatis ühele lapsele olla väiksem kui ½ kehtivast kuupalga alammäärast, so 292 eurot. Hagejate ema sissetulek on töötasu ja riiklikud peretoetused. Kulud ühes kuus A. P.le on 686 eurot ja A. P.le kuni veebruarini 799 eurot, alates veebruarist 2021.a 909 eurot. Ema sissetulekud ja varanduslik seisukord ei võimalda lapsi ilma teise vanema toetuseta üleval pidada.

1. Hagejad vastuses kostja vastusele märkisid, et kostja on oma vastuses viidanud esialgse õiguskaitse määrusele tsiviilasjas 2-20-15677, millega kohus reguleeris kostja suhtlemist hagejatega ajaks, mil kostja ei viibi merel. Kui kostja ei viibi merel, veedavad esialgse suhtluskorra järgi lapsed isaga 50% ajast. Kostja on oma vastuses alternatiivina esitanud seisukoha, mille kohaselt on kostja nõus maksma hagejatele elatist ajal, kui ta on merel ja mitte siis, kui ta on kodus ja hagejad on pool aega temaga. 2 Hagejad on kostja esitatud alternatiivse seisukohaga nõus ja paluvad kohut kohustada kostjat maksma elatist kuude eest, mil lapsed on suhtluskorra kohaselt emaga. Kostja vastuväited 3.Kostja ei vaidle, et J. P.ga (laste ema) olid abielu käigus sündinud kaks ühist last A. ja A. P. (edaspidi lapsed). Abielu oli lahutanud. Kuna kostja on meremees, tema Eestist äraolekul elavad lapsed pidevalt oma emaga. Vähemalt pool aastast kostja viibib Eestis, pool aastat merel. Kui isa on maal, siis ta püüab viibida koos lastega nii palju aega kui võimalik on ja kui palju laste ema seda võimaldab.
2. aasta jooksul lapsed elasid pikka aega isa juures. Harju Maakohtus on kostja avaldus lastega suhtluskorra määramiseks, millega ta taotleb, et talle võimaldataks elada lastega koos vähemalt pool tema Eestis viibitavast ajast. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse, tsiviilasja nr 2-20-
3. 23.02.21 toimunud kohtuistungil kohus lubas langetada esmase õiguskaitse määruse, millega isale antud võimalus antakse. Kevadel 2020, septembris 2020 kuni oktoobri alguseni lapsed elasid pidevalt isaga koos, seetõttu ta pole maksnud elatist oktoobri kuu eest, kuna septembris lapsed elasid terve kuu isa juures. Isa sai väga hästi lastega hakkama, tagas neile kõik eluks vajaliku ja kinni pidades nende elustiilist ja harjumustest, sh ka huviringides ja lasteaias käimisega.
4. aastal perioodil kui lapsed elasid isa juures pidi ta kandma topelt ülalpidamiskulusid, nii neid mis on seotud laste otsese ülalpidamisega, ajal kui nad elasid isa juures (toit, eluaseme- ja sõidukulud, riiete ost jne), kuid ka samal ajal pidi ta maksma elatist täies ulatuses emale. Kostja leiab, et antud perioodil kui lapsed elavad isa juures, on vaja korralikult teha arvutusi ja määrata lapsega seotud ülalpidamisekulud kindlaks selleks, et vältida nende topelt maksmist. Laste ema väitel kostja pole regulaarselt tasunud elatist, aga samas ta pole esile toonud faktiväidet, et lapsed osa aega
5. aastast elasid koos isaga ja sellel perioodil pole ema kandnud seoses laste ülalpidamisega mingisuguseid kulusid. Laste ema pole esile toonud ühtegi arvutust selle kohta kui palju ta kulutas laste ülalpidamisele arvestades seda perioodi kui lapsed elasid isa juures ja kui suured olid faktiliselt lastega seotud ülalpidamiskulud. Laste ema väitel on tema kulud ühesugused iga kuu, mis tegelikult ei vasta tõele. Kostja pole nõus väitega, et ta osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt. Alates abikaasa lahkumisest nad leppisid kokku, et kostja maksab laste emale iga kuu 400 eurot ja maksab laste huviringide ja lasteaia eest ise, seda kinnitas ka J. P. seoses lastega suhtluskorra määramiseks 23.02.21 toimunud kohtuistungil. Lähtudes 2019 ja
6. aasta kostja konto väljavõtetest on nähtav, et kostja maksis keskmiselt isiklikult J. P. kontole elatist
7. aastal 687 eurot kuus ja
8. aastal 489 eurot kuus. Samas aga laste huviringidele ta kulutas
9. aastal keskmiselt 56 eurot kuus ja lasteaiale
10. aastal 137 eurot kuus. Peale neid kulutusi kostja kulutas lastele ka riiete ja mänguasjade ostmiseks 2020.a keskmiselt 73 eurot kuus. Seega keskmiselt kostja kulutas lastele
11. aastal 850 eurot kuus ja 2020 aastal 618 eurot kuus, arvestamata kulusid toidule, eluasemele, sõitudele perioodi eest kui lapsed elasid koos isaga. Vale on hagiavalduses esitanud väide, et ema peab pidevalt meenutama laste isale elatise tasumist. Kuna laste isa on meremees, võib juhtuda et isa on merel kus puudub internetiühendus ja ta ei saa maksta elatist konkreetselt määratud kuupäevaks nii nagu seda tahtis laste ema. Aga ta tavaliselt maksab elatist ette kui seda võimaldavad tema sadamates viibimise olud. Kostja regulaarselt kandis nii lastega seotud kulusid sh ka huviringide ja riiete ostmise, kui ka maksis laste emale regulaarselt elatist. Kui võtta kõik lastega seotud kulud kokku 2019-2020 aasta eest, siis tal kulus keskmiselt 700 eurot kuus kahele lapsele. Kostja leiab, et hagi tema vastu on esitatud alusetult. Kostja pole nõus ema poolt esitanud kulude nimekirja ja suurusega. Kostja arvates summad on suvalised ja mitmekordselt suurendatud, ei vasta tõele ning pole faktiliselt tõendatud laste ema poolt. 3 Lähtudes veebruar 2020 koostatud uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsi“ lõpparuande järgi on 7-12aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 385 eurot, 2-6 aastasele 315 eurot kuus. Kuludele mõjub ka mastaabisääst kus suures perekonnas kulud on ühe perekonna liikme kohta väiksemad kui väikeses perekonnas. Samas ühest soost ja väikese vanusevahega lastel on märgatav sääst ka riiete ja mänguasjade taaskasutamises. A. P. täitis laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult hagiavalduse esitamiseni kui ka antud menetluse käigus. Kostja pole kunagi esitanud ühtegi vastuväidet laste suhtes ülalpidamise kohustuse täitmises. Kostja ei näe ka alust mitte jätkata laste ülalpidamist ka tulevikus

- ga ette nähtud ulatuses. Aga kostja soovib, et arvestatakse ülalpidamiskohustuste täitmisel tema poolt aega mil lapsed elavad koos temaga, ning ta leiab, et selle perioodi eest ta on võimeline ise kandma kõiki lastega seotud kulusid ja mitte tasuma elatist laste emale. Seega ta soovib, et kohus võtaks arvesse, et kostjal on vastuväited tulevikku silmas pidades selliselt, et ta peab tasuma elatist perioodi eest kui lapsed elavad temaga koos. Antud perioodi pikkus on vähemalt pool aastat. Kostja palus:

1. Jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt:
2. Kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates kohtuotsuse langetamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu
3. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“, ainult perioodi eest kui A. P. elab ema juures ning jätta elatisraha nõudmata kuude eest kui laps elab isa juures.
4. Kohustada A. P.t tasuma alaealisele lapsele A. P.le edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates kohtuotsuse langetamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni xxxx, 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ kehtivast kuupalga alammäärast, kandes elatise üle iga kuu
5. kuupäevaks J. P. arvelduskontole xxxx Xxxx, selgitusega „Elatis A. P.le“, ainult perioodi eest kui A. P. elab ema juures ning jätta elatisraha nõudmata kuude eest kui laps elab isa juures.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluse käik 4.21.04.2021 määrusega määras kohus menetleda A. P. hagi A. P. vastu elatise nõudes kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Hagejad esitasid 31.05.2021 seisukoha. Kohus tegi 03.06.2021 pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, kompromissi kohtule ei esitatud. Kohtuotsuse põhjendused 5.Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. 6. Kohus selgitab, et hagejate nimetatud kulud on küll miinimumelatisest suuremad, aga kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole vaja kulusid tõendada. Veel selgitab kohus, et ainuüksi kostja nimetatud uuring ei saa tõendada konkreetselt hagejate vajadusi. 7.

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisel ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal 4 määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. 8. Riigikohus 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13.1 leidis, et

§ 100

lg-t 2 on vaja täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused.

1. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15677 (A. P. avaldus laste A. P.ga ja A. P.ga suhtlemise korra määramiseks) 05.03.2021 määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset ja reguleerinud menetluse ajaks ema J. P., isa A. P. ja laste A. P. ning A. P. suhtlemist alljärgnevalt: kui isa on merelt kodus, viibivad lapsed koos emaga igal paarisnädalal ning koos isaga iga paaritul nädalal; laste üleandmine toimub pühapäeva õhtutel kl 18.
2. Isa tagab, et lapsed lähevad tema juures elades kooli ja lasteaeda. Isa tagab, et vanema lapse kodused ülesanded on tehtud. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele. Nimetatud asjas ei ole kohus veel lõpplahendit teinud. Seega käesolevas asjas esineb olukord, kus lastel on vahelduv elukoht ajal, kui isa on kodus. Sel ajal peavad mõlemad vanemad last vahetult ülal, kattes ka lapse põhivajadused. Kui isa viibib merel, viibivad lapsed ema juures ja lapsi peab vahetult ülal ema. Kohus leiab, et põhjendatud on ainult selle aja eest kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis miinimummääras. Kostja on sellega ka alternatiivselt nõus olnud. Hagejad on nõustunud kostja alternatiivse ettepanekuga.
3. Kohtul ei ole võimalik päeva täpsusega tuvastada, kui palju tulevikus on isa kodus ja palju merel. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat tasuma hagejatele elatist perioodi eest kui lastel ei ole vahelduvat elukohta ja lapsed on ema täielikul ülalpidamisel, summas 292 eurot kuus kummalegi hagejale, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates kohtuotsuse tegemisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
4. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus hagejate taotlusel kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
5. Pooled on soovinud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt poolte soovist ja sellest, et kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5