Obsah (9)

§ 101§ 637§ 76§ 82§ 158§ 644§ 100§ 113§ 94

2-20-16307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 101

lg 1 p-s 1 sätestatust nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, paludes kohtul välja mõista kostjalt põhivõlg summas 19 478,23 eurot.

1. Lepingu eritingimuste punkt 1.36 sätestab, et viivisemäär päevas (kalendripäev) on 0,05% tasumata summalt. Arvestades, et ICP edastas garantiiväärtuste saavutamist kinnitava mõõdistusprotokolli Advenile e-kirjaga
2. jaanuaril 2020 ja Adven kinnitas selle kättesaamist
3. jaanuaril 2020, siis loeb ICP oma nõude summas 19 478,23 eurot sissenõutavaks muutunuks
4. jaanuaril
5. Käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga (
6. november 2020) on viivise suuruseks 2960,69 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani, so
7. novembrini 2020 kindla summana ja alates
8. novembrist 2020 protsendina põhinõudest (põhinõude summa 19 478,23 eurot) määras 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus ja vastuhagi
9. Kohtule 17.12.
10. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja on välja toonud, et 7.01.2020 saatis ICP esindaja Adveni esindajale e-kirja koos Viiratsi mõõdistuste protokolliga. Hageja on hagiavalduses aga jätnud mainimata Adveni sisulise vastuse ning viidanud üksnes kirja kättesaamist kinnitavale 08.01.2020 kirjale, milles on sõnaselgelt öeldud: „/…/ Uurime esitatud materjali ja esitame oma seisukoha esimesel võimalusel.“ Adveni esindaja vastas kirjale 20.02.2020 (Lisa 1): „Tutvunud aruandega loeme garantii väärtused täidetuks heitmete ja kasuteguri osas puiduga põletamisel. Garantii väärtustest seni täitmata töökindluse nõue ja turba põletamine.“ Seega on põhjendamatu ja eksitav hagiavalduse p 8 väide, nagu kinnitaks mõõdistusprotokoll, et Viiratsi katlamajas on saavutatud ICP poolt lubatud garantiiväärtused. Töövõtjale kui vastava valdkonna professionaalile ei saanud jääda Adveni 20.02.2020 kirjast kuidagi arusaama, et kõik garantiiväärtused on saavutatud. Töökindluse nõude saab lugeda lepingu lisa 2 alusel saavutatuks alles pärast garantiiaja lõppu, millest on töövõtjale ka kirjade teel teada antud (20.02.2020 e-kiri, millele on uuesti viidatud ka 11.11.2020 e-kirjas). 3
11. Nagu ka eelpool välja toodud, on ekslik hagiavalduse punktides 8 ja 11 toodud väide, et TalTechi poolt koostatud Viiratsi katla mõõdistusprotokoll kinnitab üheselt ja selgelt, et Viiratsi katlamajas on saavutatud ICP poolt lubatud garantiiväärtused vastavalt Lepingu lisale 1 – garantiiväärtused. Hagiavalduse punktis 12 on märgitud, et kostja on hagejale mõista andnud, et kinnipeetud leppetrahvi summa 19 478,23 euro ulatuses kuulub ICP-le väljamaksmisele. Oluline on märkida, et kinnipeetud summa väljamaksmine ei toimu tingimusteta, vaid garantiiväärtuste saavutamisel ja eeldusel, et hooldus-, garantiitöid ja muid kohustusi täidab ICP vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Teistsugust arutelu poolte vahel ei esinenud ning kostja on ühemõtteliselt sellisele kokkuleppele ka vastustes ICP-le viidanud (Lisa 2 - 30.09.2020 e-kiri Marko Pikani´le; Lisa 3 - 11.11.2020 e-kiri ICP juhatuse liikmele; sisaldub 30.11.2020 e-kirja kirjavahetuses). Selgituseks kohtule, et kirjavahetusest nähtub, nagu oleksid pooled pidanud arutelu 45 000 euro suuruse kompromissi osas. Antud arutelu hõlmas ka teisi hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguid, mille osas on poolte vahel samuti vaidlused. Antud vaidluse aluseks oleva lepingu osas on kostja seisukoht olnud läbivalt sama – kinnipeetud summa väljamaksmine saab toimuda üksnes pärast garantiiväärtuste saavutamist ja eeldusel, et hooldus-, garantiitöid ja muid kohustusi täidab ICP vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Hageja on punktis 12 väitnud, justkui oleks kostja mõista andnud, et kinnipeetava leppetrahvi summa kuulub väljamaksmisele. Lisatud on paljasõnaline väide, et kevadel ja suvel
12. aastal olid poolte esindajad ühenduses ning muuhulgas oli aruteluks ka antud rahasumma tasumine. Kahjuks ei ole hageja toonud siinkohal välja viiteid konkreetsetele kohtumistele või kirjavahetusele, mistõttu ei ole hageja sellised väited kuidagi põhjendatud. Lisaks viitab kostja siinkohal asjaolule, et hageja ja kostja vahel on vaidlus ka kahe teise hankelepingu osas ning pooled on tõesti ka nende teiste vaidluste osas omavahel kirjavahetust pidanud. Samas ei ole kostja kordagi asunud seisukohale, et vaidlusalune summa 19 478,23 kuuluks hagejale väljamaksmisele ilma garantiiväärtuseid saavutamata.
13. Lisaks vajab siinkohal väljatoomist, et hageja on omalt poolt rikkunud kostjaga sõlmitud lepingu olulist põhitingimust. Hageja ei ole täitnud lepingulist kohustust esitada garantiiaegne tagatis summas 24 084,56 eurot kestusega vähemalt kolm kuud üle garantiiperioodi lõpptähtpäeva (lepingu eritingimuste p 28 järgselt 5% töövõtusummast koos lisa- ja muudatustöödega ilma käibemaksuta). Garantiiaja tagatist on Adveni esindaja küsinud ICPlt korduvalt (esimene sellekohane nõue 10.07.2019 e-kirjas; Lisa 4). Esitamata jäänud garantii järjekordsele nõudmisele (Lisa 5 - Adveni 05.11.2020 kiri nr 2-101) on hageja põhjendamatult vastanud 10.11.2020 e-kirjas (sisaldub Lisa 3 kirjavahetuses), et Advenil on tasumata 19 478,23 eurot. Selgitame, et tegemist ei ole vastastikuste kohustustega ning garantiiaegse tagatise esitamata jätmiseks ei ole hagejal mittemingisugust alust. Hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning ei ole esitanud kostjale lepingu p 28 kohast garantiiaegset tagatist, milleks on pangatagatis või kindlustusettevõtte poolt väljastatud tagatis summas 24 084,56 eurot kestusega vähemalt kolm kuud üle garantiiperioodi lõpptähtpäeva. Käesolevaga esitab kostja hageja vastu TsMS § 373 lg 1 p 3 kohaselt vastuhagi, nõudega kohustada hagejat esitama kostjale lepingukohane garantiiaja tagatis. Vastuhagi vastus
14. Hageja hinnangul tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja selgitab, et ei ole kostjale garantiiaegset tagatist summas 24 084,56 eurot välja maksnud, kuivõrd seadmed, millele garantii lepingu järgi kohaldus, ei kuulu enam garantii alla seetõttu, et kostja on katlamaja seadmeid ekspluateerinud nõuetevastaselt, ei ole teinud vajalikke hooldustöid, on seadmed omavoliliselt lahti võtnud, teinud omavoliliselt parandustöid ning ei ole kasutanud kütust, mis 4 vastaks lepingus kokkulepitule. Hageja juhib kohtu tähelepanu lepingu lisa 1 „Garantiiväärtused“ teisel leheküljel olevale lisatingimusele 1, mille kohaselt: „Töökindluse ja garantiiväärtuste tagatus Töövõtja poolt kehtib juhul kui seadmeid on ekspluateeritud eeskirjade kohaselt, teostatud õigeaegselt regulaarsed hooldused, kõigi toimingute kohta on peetud logiraamatut ja tehtud sissekanded koos tõendusmaterjalidega, katla töö parameetrite kohta salvestatakse jooksvalt trende vähemalt 1 aasta ulatuses ning kasutatav kütus vastab Töövõtja poolt ära toodud kvaliteedile“. Hankedokumentide hulgas oleva tehnilise kirjelduse punktis 6 (lk 8) on kindlaks määratud biokütuse katelkomplekti tahke kütuse kvaliteedi nõuded. Hageja rõhutab, et vastavas tehnilises kirjelduses määratud kütuse kvaliteedi tingimused on Adveni enda poolt kindlaksmääratud, mis peavad tagama seda, et Viiratsi katlamaja töötaks nõuetekohaselt. Tehnilise kirjelduse lk 9 ülemise tabeli alumises reas on muuhulgas määratud kindlaks fraktsiooni suurus (ehk puitkütuse tükkide suurus) – kütuse lubatud variatsioon peab olema >60% vahemikus 3,15 kuni 100 mm; >35% väiksem kui 1 mm; 5% kuni 200 mm. Lisaks on nimetatud tabeli all toodud tärnidega, et: „*Kütuses ei tohi esineda kive, kruusa, metalli, lund, liiva, ehitusjäätmeid, olmeprahti, õlisid, liime, immutatud puitu, värskeid kuuse ja männi okkaid, jäätunud kütusekamakaid jne – garantiiväärtused ei ole tagatud. /…/ ** Garantiiväärtused ei pruugi olla tagatud. /…/“.
15. Hageja esitab käesolevaga tõendid, kust nähtub, et kostja poolt kasutatud puithake ei vastanud tehnilises kirjelduses määratud tingimustele, mistõttu ei ole garantiiväärtuste tagamine võimalik ning garantii enam ei kohaldu. Hageja töömehed avastasid mitmel korral objektil viibides, et katlasse on visatud liiga suured puutükid (lisa 2), jäätunud puuhaket ja jääkamakaid (lisa 3). Lisaks on pärast puuhakke põlemist avastatud jäätmetest, et katlasse on puuhakkega koos sattunud kivid (lisa 4), ehitustolm (lisa 5) ja koguni metalltükid (lisa 6). Eeltoodust nähtuvalt on selge, et Adven ei ole kasutanud nõuetekohast küttematerjali. Vale kütuse kasutamise tagajärjena oli katla seadme töö korduvalt seiskunud ning löönud ette avariiteated. Hageja lisab tõendina Viiratsi katlamaja häirelogi perioodist
16. aasta detsember kuni
17. aasta veebruar, ilmestamaks seda, kui tihti häired toimusid (lisa 7). Taolised häired toimusid korduvalt ning pikema perioodi jooksul, kuid hageja ei pea vajalikuks kõiki häirelogisid käesoleval ajal tõenditena esitada. Kostja on korduvalt ise katlamaja seadmeid lahti võtnud ja teinud omavoliliselt parandustöid. Praktikas käib asi nii, et tellijal tuleb töövõtjat esimesel võimalusel seadmel esineva puuduse või defekti korral teavitada ning anda mõistliku aja reageerimiseks ja probleemi lahendamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Näiteks võttis Adven omavoliliselt lahti kompressori ning nõudis seejärel ICPlt selle välja vahetamist, kuna tegemist oli Adveni sõnul garantiijuhtumiga. Uurides asja lähemalt ning suheldes ka seadme tootja Binder Energietechnik Ges.m.b.H-ga, leidis ka tootja, et seade enam garantii alla ei kuulu, kuna tellija ehk Adven ei teavitanud seadme mistahes defektist ning garantiinõude esitamise ajaks oli selle juba ise lahti võtnud. Kohtu põhjendused
18. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
19. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 28.08.
20. a sõlmitud töövõtuleping nr 2017-7-36, mille alusel kohustus hageja ehitama Viiratsi katlamaja koos tehnoloogilise osaga. 5
21. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt pakkumusele ja lepingule (tl 22). 12.06.

1. a allkirjastasid pooled katlamaja proovikäidu vastuvõtmise akti (tl 78). 27.06.
2. a allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 02-10/206-1 (tl 81). Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas

§ 637lg 4 sissenõutavaks.

Kostja on tööde eest tasumisel põhjendamatult kinni pidanud leppetrahvi summas 19 478,23 eurot, kuivõrd TalTech poolt koostatud mõõdistuste protokolli (tl 83) kohaselt on garantiiväärtused saavutatud. 14. Kostja ei eita 19 478,23 euro kinni pidamist, kuid kostja põhjenduste kohaselt ei ole täidetud töökindluse nõue, mille saab lepingu lisa 2 alusel lugeda saavutatuks alles pärast garantiiaja lõppu (21.06.2021). Samuti on hageja rikkunud lepingu olulist põhitingimust ja jätnud esitamata garantiiaegse tagatise summas 24 084,56 eurot. Kostja palub nimetatud summa hagejalt välja mõista (tl 102-103, 104). 15.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
2. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda ning kohaldada hageja suhtes 19 478,23 eurot leppetrahvi. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et garantiiväärtused on saavutamata, kohus veenvaks ei pea. 17.

§ 158

kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlusaluse lepingu p 37 kohaselt kui katla töökindlus on garantiiperioodi jooksul lepingus fikseeritust väiksem, on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi 1 500 eurot iga puudujääva 24 tunni eest. Tegelik töökindlus määratakse kindlaks garantiiperioodi lõpus viimase 12 kuu kohta. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale tööd üle andnud, mille kohta on koostatud akt nr 02-10/206-1 (tl 81). Akti p 7 kohaselt tellija jätab endale 6 õiguse lepingu eritingimuste p 37 sätestatud leppetrahvide sissenõudmiseks (Lisas 1 märgitud garantiiväärtuste mittesaavutamisel ja Lisa 5 rikkumisel) ning muude lepingu rikkumisest tulenevate kahjunõuete esitamisel. Antud garantiiväärtuste saavutamisel vähendab tellija hilinemise eest rakendatud sanktsiooni 19 478,23 euro võrra. Lepingu lisa 1 kohaselt on töökindluse garantiiväärtus 99,1%. Katla proovikäit viidi läbi perioodil 15.05.2019. a kuni 22.05.2019. a. Proovikäidu vastuvõtmise akti kohaselt proovikäidu ajal esines mõningaid häireid, millest enamus olid katla tööprotsessiga kaasas käivad häired (tühjad kütuse konteinerid). Katel töötas seisakuteta kogu testi perioodi jooksul (tl 78). 18. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et garantiiväärtused on saavutamata. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on katla töökindluse osas pretensioone esitanud. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. 19. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja seda ei ole teinud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses puuduseid katla töös ei ole esinenud. Kuivõrd hageja ei ole lepingut rikkunud, puudub kostjal alus hageja suhtes rakendada leppetrahvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. 20.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja edastas akti ja mõõdistuste protokolli kostjale 07.01.
3. a. Kostja kinnitas 08.01.
4. a hageja e-kirja kättesaamist, kuid makset vastavalt aktile ei teinud (tl 82). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lepingu eritingimuste p 1.36 kohaselt on viivisemäär 0,05% tasumata summalt päevas. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seisuga 06.11.
2. a on viivise 7 suurus 2 960,69 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 07.01.
3. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,05% päevas.
4. Kostja vastuhagi kohaselt ei ole hageja väljastanud garantiiaja tagatist, mis on lepingu p 28 oluline rikkumine. Kostja palub hagejalt 24 084,56 eurot välja mõista. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Vaidlusaluse lepingu lisa 1 kohaselt töökindluse ja garantiiväärtuste tagatus töövõtja poolt kehtib juhul kui seadmeid on ekspluateeritud eeskirjade kohaselt, teostatud õigeaegselt regulaarsed hooldused, kõigi toimingute kohta on peetud logiraamatut ja tehtud sissekanded koos tõendusmaterjalidega, katla töö parameetrite kohta salvestatakse jooksvalt trende vähemalt 1 aasta ulatuses ning kasutatav kütus vastab töövõtja poolt ära toodud kvaliteedile (tl 12 pöördel). Kohtule on esitatud fotod selle kohta, et kostja poolt on katlasse pandud kütus, mis ei vasta lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et katlasse on sattunud koos puuhakkega ka kive ja metallitükke. Vastuhagi kostja on esile toonud, et lisaks on vastuhageja katlamaja seadmed lahti võtnud ning omavoliliselt parandustööd teinud, mistõttu ei kuulu seadmed enam garantii alla. Kohus peab vastuhagi kostja selgitusi veenvaks. Eeltoodust tulenevalt on vastuhagi õiguslikult põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 000 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 25 993,76 eurot tasumisele riigilõiv 1 000 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000 eurot.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 377 eurot, lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 191,25 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 9 tundi, lisandub kohtuistungil osalemisega seotud 8 ajakulu 1 h ja 15 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks.
9. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 153 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine advokaadi tasu õigusteenuse eest summas 153 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 9