Obsah (10)
§ 424§ 74§ 65§ 16§ 24§ 121§ 56§ 73§ 50§ 69KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 17. märts 2021 Võru kohtumaja Põlvas, V
§ 424
lg 2 järgi lühimenetluses Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Heigo Boisen isikukood 37401046512; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; põhiharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 7.07.2020 otsusega
§ 424
lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, millest
§ 74
sätete alusel kuulus kohe ära kandmisele 15 päeva vangistust (mis kantud 5.07.-20.07.2020), ülejäänud karistust 8 kuud 15 päeva vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele 2 aastase katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Kaupo Süvaoja Kohtuistungi toimumise aeg 15. märts 2021 RESOLUTSIOON Heigo Boisen süüdi tunnistada
§ 424lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1 aasta 6 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Heigo Boisenile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 65
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 7.07.2020 otsusega mõistetud kergem karistus s.o 9 kuud vangistust ning mõista Heigo Boisenile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Arvata liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 7.07.2020 otsuse alusel ära kantud 15 päeva vangistust ning mõista Heigo Boisenile lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Heigo Boisenit ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Heigo Boiseni vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Heigo Boisenilt menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot ja ekspertiisikulu 95 (üheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha 438 euro ulatuses jätta riigi kanda. Süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud (kokku 109 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 27,25 eurot) 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99921700012459 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-122). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. DVD-R Häirekeskuse kõnesalvestisega ja politseiametnike vormikaamera videosalvestistega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.03.2021. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 31.03.2021. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 31.03.2021. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.03.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Heigo Boisenit süüdistatakse selles, et Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega
§ 424
järgi karistatud isikuna ta juhtis uuesti tahtlikult 16.05.2020 kella 18.00 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas xxxxx kinnistu läheduses mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx, olles joobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,08 mg/g. Seega rikkus Heigo Boisen oma tegevusega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes 2
(18)olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Heigo Boisen toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav ei tunnista ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja palub süüdistatava õigeks mõista, sest ei ole tõendatud, et Heigo Boisen oleks süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 16.05.2020 Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas Pihuste talu vastas asuva xxxxx kinnistu juurde sõitis tumedam sõiduauto Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx ning selle juht jäi sõidukiga manööverdamisel kinni ja ei saanud edasi sõita. Nimetatud sõidukit juhtis Heigo Boisen ning kaasreisijaks oli xxxxx xxžxx. H. Boisen palus läheduses viibinud kõrvalistelt isikutelt abi kinni jäänud sõiduki väljalükkamiseks. Sõidukit välja lükata keegi ei aidanud ning sündmuskohale kutsuti politsei. Nimetatud asjaolusid tõendavad kogumis kahtlustatava H. Boiseni ütlused, tunnistajate xxxx xxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxžxx ütlused, patrullpolitseinike Margus Tootsi ja Omar Kaljuvee ettekanded ning asitõendi vaatlusprotokoll koos Häirekeskuse kõnesalvestise ja politsei vormikaamera videosalvestistega. Kahtlustatav Heigo Boisen on 31.07.2020 eeluurimisel andnud ütlusi (tl 31-32) selle kohta, et 16.05.2020 päeval sõitis ta Meeksi külla oma sõbra xxxx juurde. Sõitu alustas H. Boisen enda autoga oma kodu juurest xxxxxxxxxxxx. Autos oli ka xxxxx, kellega nad sõitsid kohe sõbra elukoha kinnistu tee äärde ja parkisidki auto tee äärde. Sõiduki parkimisel jäi auto parema rattaga porisesse kohta kinni. xxxxx käis sõbra xxxx pool sees ja siis tuli tagasi autosse. H. Boisen arvab, et jõudis enda sõbra kinnistu juurde kella 16.00 ajal. Kuna auto oli kinni jäänud, siis läks H. Boisen naaberkinnistule, kus õues oli palju rahvast ja palus, et auto välja aidataks lükata. Inimesed appi ei tulnud, kuid H. Boisenile kutsuti politsei. H. Boisen ei tea, millal politsei kutsuti. Tunnistaja xxxx xxxxxxx ütluste kohaselt (tl 21-22) oli ta 16.05.2020 õhtul kodus Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas xxxxxxxxxxxxx ja grillis väljas, kui kella 18.10 paiku kuulis tee poolt tulevat raksatust. S. xxxxxxx läks selle peale kohe vaatama ning nägi kõige rohkem vast minuti pärast autot, mis oli vastas asuva kinnistu juures tee pervele sõitnud. Seal olid mingid väikesed kollased elektripostid, millest üks oli pikali sõidetud. S. xxxxxxx nägi eemalt, et juhi kohalt väljus meesterahvas. Tunnistaja läks grilli juurde mõneks hetkeks tagasi ning siis läks uuesti seda autot vaatama. Seejärel S. xxxxxxx nägi, et rooli tagant välja tulnud mees liikus S. xxxxxxx maja suunas. Mees astus juurde ning palus abi, et tema auto välja tõugataks. Siis S. xxxxxxx helistas juba politseisse, kuna meesterahvas oli purupurjus ja oli aru saada, et ta tahtis edasi sõita. Seni kuni meesterahvas oli S. xxxxxxx juures, käis üks sõber ja võttis autost võtmed enda kätte. Juhi saatis tunnistaja minema, kuid ta käis veelkord maja juures ning kutsus uuesti appi. Kui politsei sündmuskohale saabus, küsiti S. xxxxxxx käest, kes autot juhtis ja S. xxxxxxx osutas sõidukit juhtinud meesterahvale. Naabrid xxxxx ja xxxxx tulid ka sinna juurde, kui politsei tuli. S. xxxxxxx mäletab, et xxxxx oli enda sõnul seda autot sellesama juhiga enne küla vahel sõitmas näinud. Tunnistaja arvates oli algselt kuuldud raksatuse ja politseisse helistamise vahe umbes 10 minutit. Tunnistaja xxxxx xxxxxx kinnitusel (tl 23-24) sõitis ta 16.05.2020 õhtul vast kella 18.00 – 19.00 3
(18)paiku ATV-ga Meeksi külas mööda kruusateed suunaga Laaksaarde viiva maantee poole, kui umbes 50 meetrit enne teeotsa sõitis talle vastu tumedam Opel. Selle sõiduki roolis nägi tunnistaja selgelt meesterahvast, kes oli vanem, ümarama näoga, vanusevahemikus 50-60 aastat. R. xxxxxx sõitis teeotsani ning siis sõitis veel natuke metsas ringi. Seejärel sõitis tunnistaja tuldud teed tagasi ning nägi sama autot, s.o tumedat Opelit uuesti S. xxxxxxx majapidamise vastas oleva kinnistu piiril. Auto seisis ning oli näha, et sellega oli sõidetud muru peal ja tagurdatud kivi otsa ning sõiduk oli sinna kinni jäänud. Autost väljas nägi R. xxxxxx sama meesterahvast, kes oli temale enne tee peal vastu sõitnud tumeda Opeli rooli taga. Sõiduki kõrvalistmel oli veel üks meesterahvas ning auto juures olid veel xxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxx. R. xxxxxx peatus ning Opelit juhtinud meesterahvas vestles kõigi väljas olnud isikutega ja palus ennast välja aidata. Sellest hetkest, kui Opeli juht R. xxxxxx kruusateel vastu sõitis kuni hetkeni, kui tunnistaja teda uuesti nägi, oli möödas umbes 7-10 minutit. Tunnistaja xxxxx xxxx ütluste kohaselt (tl 25-26) võis see olla 16.05.2020 õhtupoolne aeg, kui ta jalutas Meeksi külas ja otsis oma poega. T. xxxx majapidamine on S. xxxxxxx majapidamisest umbes 200 meetrit eemal. Tunnistaja teab, et S. xxxxxxx elukoha vastas kinnistul elab keegi xxxx. Sellel õhtul nägi T. xxxx, et sõiduauto keeras xxxx kinnistule. Auto tuli Meerapalu maantee poolt. Sõiduki juht hakkas xxxx kinnistult välja tagurdama, sõitis vist üle elektriliini tähisposti, kuid lõpuks tagurdas kivide otsa ja peatus. T. xxxx nägi sõiduki roolis olevat juhti selgelt. Kuna tunnistaja pidi last edasi otsima, siis liikus ta eemale. Kui T. xxxx tagasi tuli, oli sündmuskohal juba politsei. Tunnistaja mäletab, et isik, kes oli olnud eelnevalt neid manöövreid tehes autos juhi kohal istumas, oli nüüd auto juures väljas ning politsei toimetas temaga. T. xxxx mäletab samuti, et auto kõrvalistmel istus ka keegi meesterahvas. T. xxxx kinnitab, et just nimelt see isik, kes politsei juuresolekul oli väljas auto juures, juhtis sõiduauto kohta, kus ta politsei juuresolekul pargitud oli. Tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx ütlused kattuvad selles, et 16.05.2020 õhtupoolikul Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas Pihuste talu vastas asuva kinnistu piirile (T. xxxx sõnul on tegemist xxxx nimelisele isikule kuuluva kinnistuga) sõitis üks sõiduauto ning selle juht jäi autoga manööverdamisel kinni. S. xxxxxxx ja R. xxxxxx ütlustest tulenevalt võis juhtunu aset leida õhtul kella 18.00 – 19.00 vahelisel ajal ning ka T. xxxx sõnul nägi ta sõiduautot manööverdamas xxxx kinnistul õhtupoolsel ajal. R. xxxxxx tundis kinni jäänud sõidukis ära tumeda Opeli, mis oli talle veidi aega varem kruusateel Laaksaarde viiva maantee poolt vastu sõitnud. T. xxxx sõnul tuli sõiduk Meerapalu maantee poolt. Kohus märgib, et asjaolu, millisest suunast nimetatud sõiduk tegelikult tuli, ei oma käesolevalt olulist tähendust, sest kõik kolm tunnistajat nägid ühte ja sama sõidukit seismas Pihuste talu vastas asuva kinnistu piiril. R. xxxxxx tundis juhis ära meesterahva, kes oli talle 7-10 minutit varem kruusateel vastu sõitnud tumedat Opelit juhtinud – mees nägi välja vanem, vanusevahemikus 50-60 aastat ja ümarama näoga. Asjaolu, et R. xxxxxx kirjeldab Opelit juhtinud meesterahvast vanemana ning vanusevahemikus 50-60 aastat (H. Boisen oli teo toimepanemise ajal 46), ei muuda kohtu hinnangul R. xxxxxx ütlusi ebausaldusväärseks – kõik kolm tunnistajat (sh R. xxxxxx) selgitasid politsei juuresolekul, et Opelit juhtis üks ja seesama meesterahvas. Ka S. xxxxxxx mäletas ütluste andmisel, et xxxxx sõnul oli ta seda autot sellesama juhiga enne küla vahel sõitmas näinud. Sõiduki juhi poolt tehtud manöövreid nägi pealt T. xxxx, kelle sõnul juht sõitis autoga alguses xxxx nimelise isiku kinnistule ning siis hakkas sealt välja tagurdama, selle käigus sõitis vist üle elektriliini tähisposti, kuid lõpuks tagurdas kivide otsa ja peatus. Ühte väikest kollast pikali sõidetud elektriposti on kirjeldanud enda ütlustes ka S. xxxxxxx. R. xxxxxx ja T. xxxx kinnitusel istus Opelis kõrvalistmel veel üks meesterahvas, kes tunnistajate ütlustest tulenevalt kõne all oleva sõiduki juhtimisega seotud ei olnud. Rohkem isikuid tunnistajate sõnul Opelis ei viibinud. S. xxxxxxx ja R. xxxxxx sõnul palus sõiduki juht ennast sõidukiga välja aidata. S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx antud ütluste sisuline kattumine sündmuse toimumise aja, koha ja teopildi osas suurendavad tunnistajate ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt. 4
(18)S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx ütluste usaldusväärsust 16.05.2020 õhtupoolikul Meeksi külas xxxxxxx talu juures aset leidnud sündmuse kohta kinnitavad ka Opelis kaasreisijana viibinud xxxxx xxžxx ütlused (tl 27-28). Tunnistaja B. xxžxx ütluste kohaselt võis see olla 16.05.2020, kui B. xxžxx sõitis koos Heigo Boiseniga ühele tuttavale Meeksi xxxxxxx kinnistule külla. Tunnistaja sõnul sõitsid nad Heigo autoga ja roolis oli Heigo. B. xxžxx mäletamist mööda alustasid nad sõitu xxxxxxxxxxxx Heigo korteri juurest. Mis kell sõitu alustasid, tunnistaja ei mäleta. xxxxxxxxxxxx Meeksi külla on umbes 2 kilomeetrit. B. xxžxx mäletab, et nad sõitsid hoovi peale ning pärast B. xxžxx majas käimist jäid koos sõidukisse istuma. Edasi mäletab tunnistaja, et auto juures oli politsei. B. xxžxx ei mäleta, kas temalt ka midagi küsiti. Järgmine mälestus on tunnistajal, et teda viidi Võrru kainenemisele – mälestused on lünklikud ilmselgelt seetõttu, et ta oli purjus. Kuigi B. xxžxx väitel oli ta päris purjus juba enne sõidu alustamist, siis ei ole kohtul alust tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Nimelt kattuvad B. xxžxx ütlused tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx ja kahtlustatava H. Boiseni ütlustega selles, et 16.05.2020 mingil ajahetkel Meeksi külas xxxxxxx kinnistu juures seisma jäänud autos viibis lisaks selle juhile H. Boisenile kaasreisijana ka B. xxžxx. Seisva auto juurde tuli tõepoolest ka ühel hetkel politsei. Samuti ei ole kõrvalised tunnistajad (S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx) sõiduki juhina kirjeldanud mitte B. xxžxx, vaid teist meesterahvast, s.o B. xxžxx ütlustest lähtuvalt H. Boisenit. Et sõidukit juhtis just H. Boisen, on B. xxžxx kohtueelses menetluses antud ütlustes korduvalt kinnitanud. 11.05.2020 ja 02.06.2020 tehtud päringud (tl 15-16) liiklusregistrisse tõendavad, et Opel Zafira regnr-ga xxxxxx üks kasutajatest on H. Boisen. Kuigi H. Boiseni ütluste kohaselt kuulub sõiduauto Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx talle, on liiklusregistrisse omanikuna kantud tema ema xxxxx xxxxx. Sõiduki omandiõigus ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Oluline on asjaolu, et tegemist pole süüdistatavale võõra sõidukiga, mis muudab samuti eluliselt usutavamaks, et sellega 16.05.2020 sõitis just H. Boisen. Ka H. Boisen ise ei ole eitanud, et ta juhtis 16.05.2020 päevasel ajal sõiduautot Opel Zafira reg-nrga xxxxxx teel xxxxxxxxxxxx Meeksi külla ning jäi Meeksi külas sõbra xxxx elukoha lähedal autoga pori sisse kinni ja ei saanud enam edasi sõita. H. Boisen ei ole eitanud ka seda, et temaga sõitis kaasa xxxxx (ehk tõenditest kogumis tulenevalt xxxxx xxžxx). Vahepeal käis B. xxžxx ka sõbra pool sees ja tuli tagasi autosse. Sõiduki sõitmist vahetult enne kinnijäämist nägid pealt R. xxxxxx ja T. xxxx. S. xxxxxxx jõudis sõiduki juurde alles siis, kui see oli juba kinni jäänud. S. xxxxxxx poolt Häirekeskusele edastatud teabe alusel sõitis Meeksi külla xxxxxxx talu juurde xxxxx kinnistule politsei- ja piirivalvepatrull, mille saabudes oli süüdistatavale kuuluv sõiduk xxxxxxx talu juures seismas. Nii kahtlustatav kui tunnistajad S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx on kinnitanud, et pärast kinnijäämist palus H. Boisen tunnistajatelt sõiduki väljalükkamiseks abi. Tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx, B. xxžxx ja kahtlustatava H. Boiseni ütlusi 16.05.2020 Meeksi külas xxxxxxx kinnistu läheduses aset leidnud sündmuse kohta toetavad patrullpolitseinike Margus Tootsi 16.05.2020, 17.05.2020 (tl 2-3) ja Omar Kaljuvee (tl 52) ettekanded. Nimetatud ettekannete kohaselt sai M. Toots koos O. Kaljuveega 16.05.2020 kella 18.29 ajal väljakutse Räpina valda Meeksi külla, kus väidetav joobes juht sõidukiga Opel Zafira regnr-ga xxxxxx oli sõitnud teelt välja. Politseinikud jõudsid kell 18.38 koos piirivalve patrulliga sündmuskohale, s.o Meeksi külla xxxxx kinnistu vahetusse lähedusse. Kohapeal oli sõiduk, mis oli paremale poole teelt välja sõitnud. Sõiduki juhipoolse ukse juures seisis meesterahvas, kellena politseiametnik tuvastas Heigo Boiseni (isikukood 37401046512). H. Boisen koheselt tunnistas, et tema juhtis antud sõidukit. Patrullpolitseinike M. Tootsi ja O. Kaljuvee ettekannetes esitatut toetab 02.06.2020 Häirekeskuse kõnesalvestise ja politsei vormikaamera videosalvestiste vaatlusprotokoll (tl 7-8). Vaatlusprotokolli 5
(18)kohaselt 16.05.2020 kell 18.23 tehti S. xxxxxxx kuuluvalt telefoninumbrilt kõne Häirekeskusesse, milles helistaja teatab, et Meeksi külas on joobes juht mootorsõidukiga Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx kraavi sõitnud. Asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokoll koostati 02.06.2020, ei muuda seda tõendina ebausaldusväärseks, kuna Häirekeskuse kõnesalvestis ja politsei vormikaamera videosalvestised pärinevad 16.05.2020 kuupäevast, s.o salvestatud on 16.05.2020 tehtud kõnet ja sündmuskoha olustikku Meeksi külas xxxxxxx talu lähedal asuva xxxxx kinnistu juures (sh H. Boiseni ja B. xxžxx poolt ametnikele vahetult suuliselt edastatud teavet). Asitõendi vaatlusprotokolli näol on tegemist asitõendite kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras vormistamisega (vt KrMS §-d 86, 87), mis ei muuda tõendi sisulist kvaliteeti (s.o antud juhul heli- ja videosalvestiste sisu). Patrullpolitseinike ettekannete, salvestiste ja asitõendi vaatlusprotokolli vahel kohtu hinnangul sisulisi vastuolusid ei esine ning need tõendid on seetõttu usaldusväärsed. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et asjaolu, kas Opel Zafira kinnijäämiskohana nimetatakse xxxxx kinnistut (politseiametniku ettekanne), xxxxxxx kinnistu vastas olevat kinnistut (S. xxxxxxx, R. xxxxxx), xxxx nimelise isiku kinnistut (T. xxxx), xxxxxxx talu juures asuvat kohta (B. xxxxx) või xxxx nimelise isiku elukohta (H. Boisen), ei oma tähtsust, kuna nii politseiametnik oma ettekandes kui ka tunnistajad ja kahtlustatav kirjeldavad ilmselgelt ühe ja sama sündmuse asjaolusid. Kattuvus erinevate isikute ütlustes, asitõendi vaatlusprotokollis ning heli- ja videofailides kajastatus, mis kuupäeval, kus ja millistel asjaoludel H. Boisen 16.05.2020 mootorsõidukit juhtis, võimaldab järeldada, et erinevate isikute ütlused ning muud tõendid kajastavad ühe ja sama sündmuse kulgu. Süüdistatava H. Boiseni ütlused selle kohta, et ta 16.05.2020 xxxxxxxxxxxx päevasel ajal sõitma hakates jõudis Meeksi külla ja jäi seal autoga kinni kella 16.00 ajal, ei kattu teiste kohtu poolt asjas uuritud tõenditega, mistõttu loeb kohus nimetatud H. Boiseni väited ebausaldusväärseks. Riigikohus on selgitanud, et tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-100-15, p 16 koos edasiste viidetega; RKKKo 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-131-13, p 13). Samuti on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Kõnealusest seisukohast lähtudes ei ole välistatud, et kohus rajab otsuse järeldused isiku ütluste sellele osale, mida ta peab usaldusväärseks, jättes samal ajal ülejäänud ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist kõrvale (vt RKKKo 3-1-1-63-14, p 9.3 ja RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Kohtu arvates kinnitavad teised asjas kogutud tõendid kogumis, et H. Boisen juhtis sõidukit kella 18.00 paiku. H. Boiseni ütluste usaldusväärsuse Meeksi külas Opel Zafiraga kinni jäämise aja osas (kella 16.00 ajal) seab kahtluse alla asjaolu, et kõrvalistest isikutest tunnistajad S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx on andnud kattuvaid ütlusi selle kohta, et 16.05.2020 õhtupoolsel ajal Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas xxxxxxx talu vastas asuva kinnistu piirile (T. xxxx sõnul on tegemist xxxx nimelisele isikule kuuluva kinnistuga) sõitis üks sõiduauto ning selle juht jäi autoga manööverdamisel kinni. S. xxxxxxx ja R. xxxxxx ütlustest tulenevalt võis juhtunu aset leida õhtusel ajal kella 18.00 – 19.00 paiku (sh S. xxxxxxx sõnul kuulis ta raksatust kella 18.10 paiku ning minut hiljem nägi ebaharilikke manöövreid teinud sõidukit seismas). Ka T. xxxx nägi juhti sõidukiga xxxx kinnistul manööverdamas õhtupoolsel ajal. R. xxxxxx tundis kinni jäänud sõidukis ära tumeda Opeli, mis oli talle veidi aega varem kruusateel vastu sõitnud. Samuti tundis R. xxxxxx Opeli juhis ära meesterahva, kes oli talle 7-10 minutit varem kruusateel vastu sõitnud tumedat Opelit juhtinud. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et R. xxxxxx ei oleks suutnud subjektiivselt tajuda, mitu minutit varem ta sama sõidukit sama juhiga enne selle kinnijäämist kruusateel sõitmas oli näinud. Sõiduki juhi poolt tehtud manöövreid nägi enda sõnul õhtupoolsel ajal pealt ka T. xxxx, kelle sõnul 6
(18)juht sõitis autoga alguses xxxx nimelise isiku kinnistule ning siis hakkas sealt välja tagurdama, selle käigus sõitis vist üle elektriliini tähisposti, kuid lõpuks tagurdas kivide otsa ja peatus. Raksatuse kuulmist ja ühte väikest kollast pikali sõidetud elektriposti on kirjeldanud enda ütlustes ka S. xxxxxxx. Asjaolu, kas sõiduk jäi kinni kivi otsa (T. xxxx, R. xxxxxx) või pori sisse (H. Boisen) sõitmise tõttu, ei oma kohtu arvates käesoleva asja lahendamisel tähtsust. S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx antud ütluste sisuline kattumine sündmuse toimumise aja osas suurendavad tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Et H. Boiseni poolt juhitud sõiduk jäi Meeksi külas kinni 16.05.2020 õhtusel ajal, kinnitavad ka patrullpolitseinike M. Tootsi 16.05.2020, 17.05.2020 ja O. Kaljuvee ettekanded. Nimetatud ettekannete kohaselt sai M. Toots koos paarimehega 16.05.2020 kella 18.29 ajal „braavo“ väljakutse (mis tähendab luba sõita erilise helisignaaliga ja vilkuritega lubatud sõidukiirusest kiiremini) Räpina valda Meeksi külla, kus väidetav joobes juht sõidukiga Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx oli sõitnud teelt välja. Politseinikud jõudsid kell 18.38 koos piirivalve patrulliga sündmuskohale, s.o Meeksi külla xxxxx kinnistu vahetusse lähedusse. Ka 02.06.2020 Häirekeskuse kõnesalvestise ja politsei vormikaamera videosalvestiste vaatlusprotokolli kohaselt 16.05.2020 kell 18.23 tehti S. xxxxxxx kuuluvalt telefoninumbrilt kõne Häirekeskusesse, milles helistaja teatab, et Meeksi külas on joobes juht mootorsõidukiga Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx kraavi sõitnud. Tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx ja politseiametnike M. Tootsi ja O. Kaljuvee ettekannetele ning asitõendi vaatlusprotokollile koos heli- ja videosalvestistega tuginedes ei saanud H. Boisen kohtu hinnangul kuidagi enda poolt juhitud sõidukiga Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx Meeksi külas kinni jääda kella 16.00 ajal, sest väljakutse politseile joobes juhi kohta Meeksi külas tehti S. xxxxxxx poolt kell 18.23 ning patrullid jõudsid sündmuskohale kell 18.38. Umbes 7-10 minutit varem oli R. xxxxxx näinud täpselt sedasama kinni jäänud Opel Zafirat talle kruusateel vastu sõitmas ning roolis tundis ta ära meesterahva, kes hiljem politsei poolt tuvastati H. Boisenina. H. Boisenit nägi õhtupoolsel ajal Opel Zafiraga vahetult kinnistule sõitmas ja tagurdades kinni jäämas ka T. xxxx. Ühte ja sama kinni jäänud sõidukit nägid 16.05.2020 kella 18.00 – 19.00 vahelisel õhtusel ajal xxxxxxx talu vastas oleva kinnistu juures 3 tunnistajat, s.o S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx. Vahetult enne kinnijäämist nägi seda sama sõidukit H. Boiseni poolt juhituna kruusateel sõitmas R. xxxxxx ning T. xxxx nägi H. Boisenit Opel Zafiraga manööverdades ka kinni jäämas. Seega ei saanud H. Boisen kuidagi enda poolt juhitava sõidukiga kinni jääda kella 16.00 ajal. Järelikult ei vasta H. Boiseni ütlused sõbra xxxx kinnistul kella 16.00 ajal Opel Zafiraga kinnijäämise kohta tõele ning tuleb selles osas kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendeid (tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx ütluseid, asitõendi vaatlusprotokolli koos heli- ja videosalvestistega, patrullpolitseinike ettekandeid) kogumis hinnates tõendatuks, et H. Boisen juhtis 16.05.2020 Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx õhtul kella 18.00 paiku, nagu on märgitud süüdistuses. Tõendid on kattuvad asjaolus, et kui politseiametnikud 16.05.2020 kella 18.38 paiku xxxxxxx kinnistu vastas xxxxx kinnistu läheduses Opel Zafira juures H. Boiseniga kohtusid, oli viimane tarvitanud alkoholi. Asjaolu, et tal tuvastati 16.05.2020 õhtul alkoholijoove, pole eitanud ka süüdistatav ise. Muuhulgas on H. Boiseni joobe väliste tunnuste esinemine tuvastatav 16.05.2020 patrulli rinnakaamera videosalvestistelt (02.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, tl 7-8), mis on tehtud xxxxx kinnistu juures vahetult peale politseinike saabumist (H. Boiseni juures on märgatav aeglane kõne, aeglased reaktsioonid, taaruv kõnnak). 7
(18)H. Boisenit vahetult mootorsõiduki juhtimiselt ei kõrvaldatud, vaid joobes juhi teatele reageerimisel Meeksi külla xxxxx kinnistu juurde kell 18.38 jõudnud politseipatrull leidis eest H. Boiseni teates nimetatud sõiduki kõrval seismas. H. Boisen kohtueelses menetluses antud ütlustes on eitanud sõiduki juhtimist joobeseisundis. Eeltoodu on kaasa toonud vaidluse selle üle, kas H. Boisen, juhtides kella 18.00 paiku (st umbes 38 minutit enne politseinike saabumist) endale kuuluvat sõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx, oli juhtimise ajal alkoholjoobes või mitte. Süüdistatav on tunnistanud alkoholi tarvitamist 16.05.2020 pärast seda, kui ta oli kainena sõidukit juhtides sellega pori sisse kinni jäänud ning ei saanud enam edasi sõita, s.o pärast seda, kui ta oli endale kuuluva sõiduki juhtimise juba lõpetanud. Samuti tekkis H. Boiseni sõnul temal peale alkoholi tarvitamist mõte sõita koju, kuid see ei teostunud, kuna läheduses viibivad isikud keeldusid talle sõiduki välja lükkamiseks appi tulemast. Mootorsõiduki juhtimist 16.05.2020 alkoholijoobe seisundis H. Boisen aga kategooriliselt eitab. Süüdistatava H. Boiseni 31.07.2020 eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et ta juhtis kainena 16.05.2020 xxxxxxxxxxxx Meeksi külla mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx, ei kattu teiste kohtu poolt asjas uuritud tõenditega, mistõttu loeb kohus nimetatud H. Boiseni väited ebausaldusväärseks. H. Boisen on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et Meeksi külla sõites oli ta kaine. Kui H. Boisen ja B. xxžxx olid jõudnud sõbra xxxx maja juurde, siis käis xxxxx xxxx pool sees ning tuli üksinda tagasi autosse. Seejärel koos mõtlesid, et võtavad niisama viina. Kahe peale joodi ära vast kaks ja pool pooleliitrilist Laua viina. H. Boisen ei mäleta, mida ta politseile sündmuskohal alkoholi tarbimise kohta ütles – ta võib enda sõnul igasuguseid asju purjus peaga öelda. H. Boisen on aga selles kindel, et tema alkoholijoobes olles autot ei juhtinud. Tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx kui ka T. xxxx kinnitusel juhtis Opel Zafirat reg-nr-ga xxxxxx meesterahvas, kellel olid sõidukist välja tulles silmnähtavad välised alkoholijoobe tunnused (tuikus, kõikus püsti seistes, hoidis seistes auto uksest kinni, tema keel oli pehme, kõne ei olnud selge, suust levis tuntavat alkoholilõhna). Tunnistajate sõnul juht politsei saabumiseni midagi ei söönud ega joonud. Tunnistaja B. xxžxx ütluste kohaselt ta ei tea, kas Heigo enne auto juhtimise alustamist alkoholi joonud oli, tunnistajale tundus ta kaine (B. xxžxx oli enda sõnul ise juba purjus). Mehikoorma kauplusest ostsid H. Boisen ja B. xxžxx kaks 0,5 liitrilist Laua viina. B. xxžxx mäletab, et nad jõid koos ühe viina ära natuke aega peale seda, kui olid Heigo elukoha juurest ära sõitnud. Sõitsid enne vast kilomeetri, siis parkisid ja B. xxžxx tegi pudeli lahti ning nad jõid mõlemad koos selle tühjaks. Seejärel viskas tunnistaja pudeli põõsastesse. Seejärel sõitsidki nad Meeksi külla xxxxxxx talu juurde. B. xxžxx mäletas ütluste andmise ajal seega vaatamata alkoholijoobe esinemisele selgelt, kus ta auto peale istus, kes oli juht ning mida ta koos H. Boiseniga teel tegi. Kohus juba eespool asus seisukohale, et kuigi B. xxžxx oli enda sõnade kohaselt päris purjus juba enne sõidu alustamist, siis ei ole kohtul alust tema ütluste usaldusväärsuses kahelda, kuna need riimuvad asjas teiste kogutud tõenditega. Samas H. Boiseni ütlused sõiduki kaine peaga juhtimise kohta ei riimu mitte ühegi asjas kogutud muu tõendiga, mis omakorda kahandab tema ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt. B. xxžxx ütlustest nähtub üheselt, et H. Boisen oli teel Meeksi külla koos temaga parkimise ajal ära joonud ühe pudeli Laua viina, s.o juhtis sõidukit eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Ka asitõendi vaatlusprotokollist ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt nähtub, et vestluses politseiametnikuga H. Boisen tunnistab, et tarvitas koos kõrvalistuja B. xxžxx alkoholi enne sõitma asumist ja sõidu ajal. Juba üksnes asjaolu, et süüdistatav vahetult sündmuskohal sõiduki juhtimist 8
(18)alkoholijoobes kinnitas, äratab kahtlust tema edasise menetluse käigus antud joobes juhtimist eitavates ütlustes. Samuti on salvestistelt näha ja kuulda, et ees juhi kõrvalistmel istuv B. xxžxx ütleb, et autot juhtis H. Boisen ja nad koos jõid tee peal ning peale kinni jäämist alkoholi ei tarbinud. Ametnik kontrollis H. Boiseni joovet indikaatorvahendiga ning see reageeris tema väljahingatavas õhus alkoholile. Politseiametniku M. Tootsi ettekandest nähtub samuti, et Opel Zafira kindalaekast leiti üks 0,5 liitriline avamata Laua viina pudel ning teisi tühje pudeleid autost ei leitud. Seega B. xxxxx ütlused selle kohta, et poest ostetud kahest Laua viinast joodi tee peal kahe peale tühjaks ainult üks pudel, riimub politseiametniku M. Tootsi ettekandes tooduga. H. Boiseni ütlusi aga kahe ja poole 0,5 liitrilise viinapudeli ära joomisest kahe peale ei kinnita ükski tunnistaja (sh autos viibinud B. xxžxx) ega sõiduki läbivaatuse käigus leitu. H. Boisenilt vahetult pärast sõidukiga kinni jäämist võtmed käest võtnud tunnistajad väitsid, et H. Boisen kuni politsei saabumiseni alkoholi ei tarvitanud. Pärast kinnipidamist toimetati H. Boisen Põlva haiglasse vereproovi andma. Kohtu arvates asjaolu, kas H. Boisen oli ka algselt enda kodu juurest sõitu alustades alkoholi tarvitanud või mitte, ei oma erilist tähendust. Tunnistaja B. xxžxx ütluste kohaselt tarvitas H. Boisen alkoholi sõidu kestel (pärast kodu juurest ära sõitmist parkimise ajal, enne Meeksi külla jõudmist). Samuti ei oma tähtsust, millist alkoholi (liik, mark) H. Boisen tarvitas, sest joobes juhtimise tuvastamiseks on muuhulgas vajalik tuvastada seaduses ette nähtud korras ja määras etanooli sisaldus sõidukit juhtinud isiku väljahingatavas õhus või veres, mitte tarbitud alkoholi liiki või marki (vt LS § 69 lg 1, lg 2 p 1). 16.05.2020 joobeseisundi tuvastamise saatekiri 280T (tl 12-13) ja patrullpolitseinik O. Kaljuvee ettekanne (tl 52, lisaks patrullpolitseinik M. Tootsi ettekandele) tõendab, et kui H. Boisen oli pärast kinnipidamist paigutatud patrullsõidukisse, sõideti Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonda, et võtta H. Boisenilt alkoholisisalduse tuvastamiseks veri. Põlva haiglasse jõuti kell 19.20 ja veri võeti haigla töötaja poolt kell 19.
- Seega on joobeseisundi tuvastamise saatekirjas vere võtmise kellaajana märgitud kellaaeg 18.25 ilmselge kirjaviga (väljakutse joobes juhi kohta tehti S. xxxxxxx poolt kell 18.23 ning politsei jõudis sündmuskohale kell 18.38), mida tunnistab oma ettekandes ka O. Kaljuvee. Eksimus kellaaja kirjapanekul saatekirja aga ei mõjuta kohtu hinnangul nimetatud tõendi usaldusväärsust tuvastatud etanoolisisalduse kohta veres. Enne vereproovi võtmist tutvustati süüdistatavale ka joobe kontrollimise ja tuvastamisega seonduvaid õiguseid, mille H. Boisen allkirjastas ning vereproovi katsuti oli suletud turvakleebisega ja paigutatud suletud turvakotti (tl 12 pöördel - 13). Saatekirja kohaselt leiti H. Boiseni veres etanooli 3,15 +/- 0,07 mg/g (tl 12). Eelnev tähendab, et H. Boiseni veres oli selle võtmise hetkel (s.o 16.05.2020 kell 19.25) vähemalt 3,08 mg/g etanooli. Selleks, et tõsikindlalt tuvastada, palju oli 16.05.2020 kella 18.00 paiku sõiduki juhtimise ajal H. Boiseni veres etanooli, on asjas korraldatud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis. Ekslik on kaitseaktis esitatud arusaam, et ekspert on hinnanud etanooli sisaldust süüdistatava veres ekspertiisi tegemise ajal, s.o 24.11.
- Kindlal ajahetkel tõendusliku alkomeetriga või vereanalüüsiga tuvastatud etanooli sisaldust inimese organismis (s.o numbrilist näitu) ei saa hiljem muuta. Ekspertiisi tegemisel ei mõõdeta enam alkoholisisaldust isiku veres ekspertiisi tegemise ajal, vaid tuginetakse varasemalt joobe tuvastamisel (tõenduslik alkomeeter, vereanalüüs) saadud andmetele, analüüsides ja kõrvutades neid teistes asjas kogutud tõenditega. Selliselt saadakse erialateadmistele tuginedes teaduslikult põhjendatud järeldus isikul joobeseisundi esinemise kohta mingil ajahetkel minevikus. Ekspertiisi läbiviimise aeg pärast kuriteosündmuse toimumist ei ole seaduses määratletud. Selle otsustab eelkõige tõendamisvajadusest lähtudes menetleja. 24.11.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0158 kohaselt (tl 57-60) alkoholi manustamise järgselt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järk-järgult – esmased välised tunnused on 9
(18)märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist ning tunnused süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni tühja kõhu korral 30 kuni 60 minuti jooksul ja täis kõhu korral kuni 90 minuti jooksul. Etanooli eemaldatakse verest ehk elimineeritakse kiirusega 0,12 – 0,30 (keskmiselt 0,15) mg/g tunnis. Lähtuvalt eelnevalt kirjeldatud alkoholi imendumis- ja joobele viitavate tunnuste ilmnemiskiirusest, ei ole võimalik, et 16.05.2020 H. Boiseni poolt ajavahemikus mootorsõiduki juhtimisest kella 18.10 ajal kuni politseipatrulli saabumiseni kell 18.38 tarvitatud alkoholist (kaks ja pool 0,5 liitrilise mahuga pudelitäit viina kahele inimesele) esinesid kell 18.40 väljakujunenud alkoholijoobe tunnused – silmade punetus ja suurenenud pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku- ja kohataju häired, väga häiritud koordinatsioon, ärritumine ja rahutus, kuna joobele viitavad tunnused oleks pidanud hakkama alles ilmnema. Tõenäoliselt olid H. Boisenil 16.05.2020 kell 18.40 välja kujunenud joobe tunnused tingitud H. Boiseni sõnade kohaselt 16.05.2020 umbes kella 16.00 paiku alates tarvitatud alkoholist, umbes kahest ja poolest või enamast 0,5 liitrilise mahuga pudelitäiest viinast kahe inimese kohta. Seega H. Boiseni vere etanoolisisaldus sõiduki juhtimise hetkel 16.05.2020 kella 18.10 paiku oli vähemalt mõõdetud väärtuses (3,15 +/- 0,07 mg/g) ning arvestades alkoholi elimineerimist verest ajavahemikus sõiduki juhtimisest kella 18.10 paiku kuni vereproovi võtmiseni kell 19.25, oli tõenäoliselt H. Boiseni vere etanooli kontsentratsioon sõiduki juhtimise ajal mõõdetud väärtusest suurem. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert oma arvamuse andmisel lähtunud H. Boiseni poolt avaldatud pikkusest ja kaalust ning tarvitatud alkoholikogustest, H. Boisenil 16.05.2020 olnud joobele viitavatest tunnustest ning erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest, millise ajavahemiku möödudes alkoholijoobele vastavad tunnused tekivad. Seega on ekspert lähtunud õigetest lähteandmetest, mis teeb tema arvamuse usaldusväärseks. Kohus ei nõustu kaitsja etteheitega, et ekspertiisi käigus oleks pidanud tuvastama, millist alkohoolset jooki (liik, mark) H. Boisen tarbis. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust tarbitud alkoholi mark, vaid üksnes asjaolu, kas sõiduki juhtimise ajal oli süüdistatava organismis alkoholi. Alkoholi esinemist H. Boiseni organismis sõiduki juhtimise ajal on ekspert kinnitanud. Ekspertiisiaktis on H. Boiseni sõiduki juhtimise kellaajana märgitud 18.10 (tulenevalt ekspertiisimääruses refereeritud S. xxxxxxx tunnistajana antud ütlustest). Nagu kohus eespool tuvastas, juhtis H. Boisen sõidukit kella 18.00 paiku. Nimetatud 10 minutiline ajaline erinevus aga ei sea kohtu hinnangul ekspertiisiaktis esitatud järelduste usaldusväärsust kahtluse alla, kuna algandmetest lähtuvalt võis sõiduki tegeliku juhtimise ajal (s.o ligi 1,5 tundi varem, kella 18.00 paiku) H. Boiseni veres etanoolikontsentratsioon olla isegi suurem, kui kell 19.25 haiglas vereproovi võtmise ajal. Politseil ei ole sündmuskohal alati võimalik vahetult pärast sõiduki peatamist juhi väljahingatavas õhus etanoolisisaldust tõendusliku alkomeetriga tuvastada (rääkimata vereproovi võtmisest, milleks tuleb inimene igal juhul haiglasse toimetada ja selleks kulub alati teatud aeg). Seega saabki süüdistuse esitamisel lähtuda mõõtetulemusest, mis on kindlaks tehtud mingi aeg pärast sõiduki tegelikku juhtimist. Kui vereproovi võtmise aja seisuga tehakse veres kindlaks alkoholisisaldus ja on teada, et selle aine kontsentratsioon veres iga ajahetkega väheneb, on võimalik väita, et mingi aeg enne vereproovi võtmist (s.o juhtimise ajal) oli vastav näit ilmselgelt suurem. Seda on ka 24.11.2020 ekspertiisiaktis sedastatud. Kuna aga ei ole võimalik välja arvutada etanoolisisalduse tegelikku numbrilist näitu juhtimise ajal, saab lähtuda võetud vereproovis olevast etanoolisisaldusest. Eksperdiarvamus kinnitab, et käesoleval juhul oli H. Boiseni veres sõiduki juhtimise ajal etanooli vähemalt sama palju, kui vereanalüüsi tulemusena selgus. Tunnistajate S. xxxxxxx, R. xxxxxx, T. xxxx, B. xxžxx ütlustest, patrullpolitseinik M. Tootsi ettekandest, asitõendi vaatlusprotokollist, politsei vormikaamera videosalvestistest ja ekspertiisaktist 10
(18)kogumis nähtuvalt ei olnud H. Boisenil alates kella 18.10 enam võimalik alkoholi tarvitada. Kuigi H. Boisen on Põlva EMO-s vereproovi andnud ligi poolteist tundi peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist (kell 19.25), võib kohtu hinnangul asuda eksperdiarvamusele tuginedes seisukohale, et samas seisundis (etanooli sisaldus veres 3,15 +/- 0,07 mg/g) oli H. Boisenil ka sõiduki juhtimise ajal. Hinnates tõendeid kogumis, ei saanud alates kella 18.10-st, kui tunnistaja S. xxxxxxx märkas esimest korda kinni jäänud Opel Zafirat koos selle juhi H. Boiseniga kuni politseinike saabumiseni xxxxx kinnistu juurde kell 18.38 ja H. Boisenil indikaatorvahendiga kell 18.40 joobe tuvastamise vahelisel ajal H. Boisen tarvitada alkoholi sellisel määral, mis seaks kahtluse alla sõiduki juhtimise ajal etanooli sisalduse veres 3,15 +/- 0,07 mg/g. Eksperdiarvamuse kohaselt pidi H. Boisen sellise alkoholisisalduse saavutamiseks tarvitama alkoholi vähemalt 2,5 tundi enne (s.o kella 16.00 paiku) kella 18.40 joobe indikaatorvahendiga tuvastamist. H. Boisen on kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et lõpetas sõiduki juhtimise 16.05.2020 kella 16.00 ajal ja tarvitas alkoholi peale seda. Kohus on juba eespool tuvastanud, et H. Boisen juhtis mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx 16.05.2020 kella 18.00 paiku. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 280T kohaselt tuvastati 18.05.2020 H. Boiseni veres 3,15 +/- 0,07 mg/g etanooli. Veri oli võetud 16.05.2020 kell 19.25. Ekspertiisakti kohaselt ei ole võimalik, et H. Boisenil olid 16.05.2020 kell 18.10 alkoholijoobe tunnused välja kujunenud ajavahemikus 18.10 – 18.40 tarvitatud alkoholi tulemusena. Alkoholijoobe tunnuseid poleks veel selleks kellaajaks olnud ning oleksid pidanud alles hiljem tekkima. Seega pidi H. Boisen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 2,5 tundi enne kella 18.40, et alkoholijoobe tunnused (silmade punetus ja suurenenud pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku- ja kohataju häired, väga häiritud koordinatsioon, ärritumine ja rahutus) oleksid saanud kella 18.40 välja kujuneda. H. Boiseni vere etanooli kontsentratsioon 16.05.2020 mootorsõiduki juhtimise ajal kella 18.00 paiku oli vähemalt 3,15 +/0,07 mg/g. Ka kinni jäänud Opel Zafira juurde üsna kiiresti ilmunud tunnistajad S. xxxxxxx, R. xxxxxx ja T. xxxx on märkinud, et H. Boisenil esinesid silmnähtavad alkoholijoobe tunnused ning nad ei näinud, et H. Boisen oleks pärast autost väljumist midagi söönud ja joonud. Ka H. Boisen ise ja temaga kaasa sõitnud B. xxžxx selgitasid sündmuskohale saabunud politseinikele, et olid tee peal joonud viina ning H. Boisen juhtis sõidukit ja et nad ei ole peale seisma jäämist midagi peale joonud. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et H. Boisen ei saanud ajavahemikus kella 18.10 – 18.38 (s.o alates sõidukiga kinni jäämise hetkest kuni politsei saabumiseni) ära tarvitada kaks ja pool pudelit 0,5 liitrilist viina koos B. xxžxx, sest sellise ajavahemiku jooksul ei oleks saanud H. Boiseni vereringesse sattuda etanooli vähemalt 3,15 +/- 0,07 mg/g. Järelikult pidi H. Boisen olema alkoholi tarvitanud vähemalt 2,5 tundi varem enne kella 18.38 ning ka olema kell 18.00, kui ta juhtis mootorsõidukit Opel Zafira reg-nr-ga xxxxxx, alkoholijoobes. H. Boisen ka ise tunnistas sündmuskohale saabunud politseinikele, et ta oli enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi. Kuigi H. Boisen oli 16.05.2020 kella 18.38 ajal joobeseisundis, ei ole kohtul H. Boiseni sündmuskohal antud selgituste tõepärasuses alust kahelda, sest need ütlused riimuvad täielikult asjas kogutud teiste tõenditega. H. Boiseni eeluurimisel antud ütlused autoga kinnijäämise kellaaja ning kainena juhtimise osas on kohtu arvates antud ilmselgelt soovist pääseda vastutusest. Kohtu arvates ei kahanda olemasolevate tõendite usaldusväärsust H. Boiseni joobes olekust sõiduki juhtimise ajal süüdistatava kohtuistungil esitatud väide, mille kohaselt ta maovähendusoperatsiooni tõttu alkoholi varasemaga võrreldes nii palju ei kannata ja jääb purju ka väga väiksest alkoholikogusest. Tõepoolest ei ole ekspert süüdistatava väidetud terviseseisundi eripäraga saanud ekspertiisiakti koostamisel arvestada, kuna see polnud eksperdile teada. Ent nagu kohus eespool tuvastas, on peale eksperdiarvamuse asjas ka muid tõendeid, mis lükkavad ümber süüdistatava väite alkoholi tarvitamisest peale sõiduki juhtimise lõpetamist. 11
(18)Seoses süüdistatava kohtuistungil avaldatud etteheitega (et teda pole sõidu juhtimise ajal roolist tabatud) märgib kohus järgmist. Reeglina toimub kuritegude toimepanemise aja, koha, toimepanija ja tehiolude (sündmuse ajalise järjestuse, motiivi jms) tuvastamine retrospektiivselt, s.o tagantjärele. Väga harvadel juhtudel satub politsei sündmuskohale kas vahetult enne kuriteo toimepanemist või kuriteo toimepanemise ajal. Enamasti tuleb tõendeid koguda tingimustes, mil sündmuse toimepanemisest on mingi aeg mööda läinud. Joobes juhtimine ei ole siinkohal erand. Kuigi reeglina järelevalve käigus peatatakse joobes juhid sõidu pealt kinni, siis on võimalik kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendamisreeglite kohaselt tõendada ka enne politsei kohale jõudmist aset leidnud joobes juhtimist (sh sellisel juhul, kui sõiduk ise juba seisab ja juhti rooli taga ei ole istumas). Seega ei eelda joobes juhtimise tuvastamine seda, et juht oleks kinni peetud sõidu pealt ja rooli taga istudes. Erinevalt kaitsja kaitseaktis avaldatud seisukohast kohus leiab, et asjaolu, kas B. xxžxx kaasreisijana oleks pidanud joobes H. Boisenit sõidukit juhtimast takistama või mitte, ei oma H. Boiseni süü tuvastamisel mitte mingit tähtsust. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et H. Boisen juhtis 16.05.2020 kella 18.00 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Meeksi külas xxxxx kinnistu läheduses mootorsõidukit Opel Zafira regnr-ga xxxxxx, olles joobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,08 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks muuhulgas mootorsõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on
§ 424lg 1 kohaselt karistatav ja H.
Boisen on täitnud selle kuriteo objektiivse koosseisu. Alkoholisisaldus H. Boiseni veres pole olnud piiripealne, millest alates algab kriminaalvastutus mootorsõiduki joobes juhtimise eest (1,50 mg/g), vaid tunduvalt suurem (3,08 mg/g), mistõttu ei saanud tarvitatud alkoholi kogus olla väike. Nagu kohus eespool tuvastas, olid H. Boisenil ka mitmed silmnähtavad joobele viitavad tunnused. Tarvitatud alkoholi kogust ja oma seisundit arvestades oli H. Boisenil igati alust pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes olevaks. H. Boisen tarvitas ära märkimisväärse koguse alkoholi ja asus siis suhteliselt lühikese ajavahemiku möödudes mootorsõidukit juhtima. H. Boisenit on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ka varasem kogemus seoses alkoholijoobe tuvastamisega võimaldas süüdistataval oma seisundit hinnata. Kohtu arvates on H. Boisen kuriteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega
§ 16
lg 3 mõttes (kui isegi mitte kavatsetult
§ 16lg 2 mõttes).
Järelikult on H. Boisen täitnud ka kuriteo subjektiivse koosseisu. Karistusregistri väljavõte (tl 33-38) ning Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsus nr 1-15-3341 (tl 39-42) tõendavad, et H. Boisen on varasemalt kahel korral samalaadse kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud. Kuna Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega mõistetud karistused hilisema otsusega
§ 65
lg 2 alusel liideti, tuleb mõlema otsusega mõistetud karistuste kehtivust arvestada alates Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 mõistetud liitkaristuse ära kandmisest. Karistusregistri andmetest nähtub, et Tartu Maakohtu 22.04.2016 määrusega nr 1-159367 vabastati H. Boisen tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 10.05.2016 katseajaga 6 kuud. Vangistusest kandis H. Boisen ära 7 kuud 18 päeva ja tema katseaeg lõppes 10.11.2016. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhikaristuse 12
(18)ärakandmisest. KarRS §-s 25 lg 4 on sätestatud, et kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. H. Boisen kandis 03.12.2015 otsusega mõistetud liitkaristusest ära alla viie aasta, vabanes vanglast 10.05.2016 ja tema katseaeg lõppes 10.11.2016. Seega on Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsustega mõistetud karistused käesoleva ajani kehtivad. Kuna H. Boisenil on kehtivad karistused samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, esineb tema 16.05.2020 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises juriidilise korduvuse ehk retsidiivi tunnus. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus
§ 24lg 1 järgi.
See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Juriidiline retsidiiv tähendab, et isik on varem süüdi mõistetud ning paneb siis toime uue süüteo. Korduvus peab olema tuvastatud kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a otsus asjas nr 3-1-1-48-96). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1-19-5146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2 koos edasiste viidetega). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (
§ 121
) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune. Kuna H. Boisenile Tartu Maakohtu 24.04.2015 ja 03.12.2015 otsusega mõistetud karistused on kehtivad ja kehtiva karistuse ajal pani H. Boisen toime uue samaliigilise kuriteo, on 16.05.2020 toime pandud joobes juhtimine korduv. Järelikult on kohtul õiguslik alus (ja kohustus) võtta teo kvalifitseerimisel H. Boiseni varasemad kehtivad karistused arvesse. Täiesti ekslik on kaitsja kaitseaktis väljendatud arusaam, et 2015. aasta kohtuotsused ei puutu asjasse. Karistusregistrisse on kantud H. Boiseni kehtiva karistusena ka Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega nr 1-20-4800 (tl 43-47) mõistetud karistus korduva joobes juhtimise eest, mille kohaselt karistati H. Boisenit 05.07.2020 toime pandud teo eest (s.o hilisema kui käesoleva menetluse esemeks oleva teo eest). Seetõttu ei esine nimetatud kohtuotsusega juriidilist retsidiivi. Samuti ei esine faktilist retsidiivi, kuna erineval aegadel aset leidnud tegude eest ei karistata H. Boisenit ühe kohtuotsusega. H. Boiseni teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib H. Boiseni toimepandu mootorsõiduki korduva joobes juhtimisena, s.o
§ 424lg 2 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma 13
(18)süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel kohus arvestab H. Boiseni süüd, mida ei saa pidada väikeseks. Süüd suurendab asjaolu, et H. Boiseni joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Süüd suurendab kohtu arvates ka see, et H. Boisen teel Meeksi külla tegi etteplaneeritult peatuse, et koos kaasreisijaga ära juua pudel viina ning seejärel, vahetult pärast alkoholi tarvitamist, jätkas sõiduki juhtimist. Peale selle häiris H. Boisen sõidukiga alkoholijoobes manööverdades läheduses viibinud kõrvalisi isikuid, kellele jäi silma tema poolt sooritatud ebaharilikud manöövrid ja sõiduki kinni jäämine. H. Boisen ei olnud seega alkoholijoobes oleku tõttu võimeline sõidukiga ohutult liiklema. Lisaks endale seadis H. Boisen potentsiaalselt ohtu ka sõidukis viibinud kaasreisija. Samuti väljendas H. Boisen silmnähtavas alkoholijoobes olles soovi sõidukiga pärast kinni jäämist edasi sõita, paludes läheduses viibinud kõrvalistelt isikutelt abi auto väljalükkamiseks, mistõttu ka kutsuti politsei. Süüd vähendab asjaolu, et H. Boiseni tegevus leidis aset kõrvalises kohas (ei olnud teisi liiklejaid) ning selle tagajärjel väga raskeid tagajärgi käesoleval juhul ei saabunud, kuid seda eelkõige tänu kõrvaliste isikute sekkumisele. H. Boiseni karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise (tl 33-38) kohaselt on H. Boisenil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega nr 1-15-3341 karistati H. Boisenit
§ 424
järgi vangistusega 5 kuud (millest eelvangistuses kantud 3 päeva)
§ 73sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.
Otsus jõustus 12.05.2015. Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 karistati H. Boisenit
§ 424
järgi vangistusega 7 kuud, millele
§ 65
lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega nr 115-3341 mõistetud kandmata karistus (4 kuud 27 päeva), mõistes H. Boisenile liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 06.01.
- Tartu Maakohtu 22.04.2016 määrusega nr 1-15-9367 H. Boisen vabastati temale Tartu Maakohtu 03.12.2015 otsusega nr 1-15-9367 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 10.05.
- Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega nr 1-20-4800 karistati H. Boisenit
§ 424
lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, millest
§ 74
sätete alusel tuli kohe ära kanda 15 päeva vangistust, karistuse ülejäänud osa 8 kuud 15 päeva vangistust jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti H. Boisenilt
§ 50
lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 23.07.
- Katseaja kestus on 07.07.2020 – 07.07.
- Eelnevast nähtub, et H. Boisenit on enne käesoleva menetluse esemeks, s.o 16.05.2020 toime pandud liiklussüütegu karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest kahel korral (s.o 24.04.2015 ja 03.12.2015). Samuti on H. Boisen 05.07.2020, s.o pärast käesolevalt arutluse all olevat tegu toime pannud uue mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise (karistatud 07.07.2020 otsusega). Karistusandmed viitavad nii H. Boiseni üldisele madalale õiguskuulekusele kui ka samaliigiliste süütegude kordamisele. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi saab H. Boiseni puhul lugeda halvaks. Varasem karistatus tingimisi vangistusega ja reaalse vangistuse kandmine ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt H. Boiseni suhtumist enda liikluskäitumisse muutnud, mida väljendab ilmekalt käesoleva kohtumenetluse ese. Veegi enam, H. Boisen on vähem kui 2 kuu jooksul toime pannud kaks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist (16.05.2020 ja 05.07.2020). H. Boisen ei ole seega mõistnud, et sõiduki juhtimine alkoholijoobeseisundis seab ohtu nii tema enda tervise, elu ja vara, 14
(18)kuid mis on veelgi taunimisväärsem, ka asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Kaitsja on kohtumenetluses osutanud asjaolule, et H. Boiseni poolt 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud liikluskuritegusid menetleti eraldi kriminaalmenetlustes, kuigi teod olid toime pandud lühikese ajavahemiku järel. Riigikohus on rõhutanud vajadust menetleda sama isiku poolt toimepandud tegusid reeglina ühes menetluses (vt nt RKKKo 3-1-1-43-10, p 52). Ka KrMS § 216 lg 3 p 1 sätestab, et ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks (vt RKKKo 3-1-1-18-11, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et KrMS §-s 216 sätestatud kriteeriumite esinemisel (kooskõlas Riigikohtu praktikaga) tuleb ühe isiku suhtes menetletavad kriminaalasjad reeglina ühendada. Küll aga on kohtu hinnangul menetlejal kaalutlusõigus, kas kriminaalasjade ühendamine on vajalik ja mõistlik, lähtudes ühe isiku poolt toime pandud erinevate tegude kriminaalmenetlustega kaasnevatest eripäradest. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikutud H. Boiseni õigust õiglasele menetlusele ning kohtueelses menetluses (ja kohtumenetluses) 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud tegude osas oli õigustatud eraldi menetluste läbiviimine. Nimelt 05.07.2020 toime pandud teos tunnistas H. Boisen ennast süüdi ja oli nõus asja lahendamisega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi. 16.05.2020 teos aga H. Boisen ennast süüdi ei tunnistanud ning seega oli vaja läbi viia lisamenetlustoiminguid H. Boiseni poolt toime pandud kuriteo tõendamiseks (sh ekspertiis H. Boisenil alkoholijoobe tuvastamiseks süüteo toimepanemise ajal). Järelikult oli menetluste eripärasid arvestades võimalik ja vajalik viia 05.07.2020 teo osas kriminaalmenetlus lõpule kiiremini kui 16.05.2020 teo osas. Kohus ei tuvasta käesolevalt selliseid asjaolusid, miks oleks menetlused pidanud kindlasti jõudma kohtusse ühel ja samal ajal. Seega ei ole kohtu hinnangul rikutud KrMS § 216 nõudeid kriminaalasjade ühendamise osas. 16.05.2020 ja 05.07.2020 süütegude eraldi menetlemine ei ole kaasa toonud märkimisväärset menetluse viibimist ega mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumist. Ka ei sea süütegude eraldi menetlemine süüdistatavat halvemasse olukorda karistuse mõistmisel. Kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist kuriteo toime pannud isiku karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega
§ 65
lg 1 järgi (vt analoogia korras mitme kuriteo toimepanemise korral nt RKKKm 3-1-1-1-13, p 23.2 koos edasiste viidetega).
§ 424
lg 2 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse, mille pikkus võib olla kuni 4 aastat.
§ 424
lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega tuleb H. Boisenit karistada vangistusega. Kuna raskeid tagajärgi (liiklusõnnetust) käesoleval juhul siiski ei saabunud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kuna kergendavad asjaolud puuduvad, ei saa mõistetav karistus olla ka väga lühiajaline. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, tuleb liitkaristus moodustada
§ 65
lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega mõistetud karistus. Kuna tegemist on samaliigiliste tegudega, peab kohus põhjendatuks liitkaristuse moodustada kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. Mõistetavast liitkaristusest tuleb maha arvata Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsuse alusel ära kantud vangistus. 15
(18)Ekslik on kaitsja seisukoht, et käesoleval juhul saaks süüdistatavale mõistetava vangistuse jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Selle välistab
§-s 424 lg 4 p 1 sätestatu. Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega peeti võimalikuks pöörata reaalselt täitmisele üksnes osa mõistetud vangistusest. Olukorras, kus käesolevaks ajaks on teada, et H. Boisen pani lühikese aja jooksul (vähem kui kahe kuu jooksul) toime kaks mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis, omades mitte ühte, vaid lausa kahte kehtivat karistust analoogsete kuritegude eest ning tema joove oli märkimisväärselt suur, ei pea kohus enam võimalikuks piirduda üksnes osa vangistuse täitmisele pööramisega. Süüdistatava varasem käitumine (ka Tartu Maakohtu 24.04.2015 otsusega määratud katseajal pani ta toime uue kuriteo) osutab asjaolule, et tema vangistusest tingimisi vabastamine ei ole tulemuslik. Mootorsõiduki juhtima asumine vahetult peale kange alkoholi tarvitamist viitab asjaolule, et H. Boisen ei ole paraku mõistnud, et sõiduki juhtimine joobeseisundis (ja alkoholi piirmäära ületades) seab ohtu nii tema enda tervise, elu ja vara kui ka samuti asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Seda isegi vaatamata asjaolule, et H. Boisen on varasemalt joobes juhtimise eest kandnud reaalset mitme kuu pikkust vangistust (mille kandmiselt teda ka ennetähtaegselt tingimisi vabastati). Seega kohus leiab, et täitmisele tuleb pöörata kogu käesoleva otsusega mõistetav karistus. Kaitsja on muuhulgas alkoholisõltuvusraviga. teinud ettepaneku asendada liitkaristusena mõistetav vangistus Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse tingimisi kohaldamata jätmine osutatud sätte mõttes tähendab karistusest vabastamist
§ 73või § 74 alusel.
Järelikult on
§ 424
lg 4 p 1 erinorm just
§-de 73 ja 74 suhtes ja seda osas, milles viimati viidatud normid lubavad jätta karistuse ka täielikult tingimisi kohaldamata. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (
§ 69
) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, vaid hoopis karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist. Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (
§ 69
) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (
§ 69
-1) või raviga (
§ 69
-2) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela
§ 424
lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (vt RKKKm 1-202476, p-d 16-18 koos edasiste viidetega). Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et H. Boisenile liitkaristusena mõistetavat vangistust ei saa asendada alkoholisõltuvusraviga.
§ 69
-2 sätetest tulenevalt saab sõltuvusravina käsitleda üksnes narkomaanide või seksuaalkurjategijate ravi. H. Boisen aga ei ole kuritegu toime pannud
§-s 69-2 silmas peetud psüühikahäire tõttu (ei ole kuritegu toime pannud narkomaania või seksuaalsuunitluse häire tõttu). Süüdimõistetu nõusoleku puudumisel ei saa kohus asendada vangistust ka üldkasuliku tööga
§ 69lg 1 järgi.
Töötukassa 14.12.2020 otsusega nr TVH/20/086266 (tl 72 pöördel - 73) on H. Boisenil tuvastatud puuduv töövõime 30.10.2020 – 30.10.2021. Seega ei ole H. Boisen oma tervisliku seisundi tõttu üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Seda on kaitsja kaitseaktis ka ise möönnud. Peale selle nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest (tl 66-69), et H. Boisen on varem üldkasuliku töö tegemisest ka kõrvale hoidunud, mis samuti teeb kaheldavaks vangistuse üldkasuliku tööga asendamise põhjendatuse. H. Boisenile mõistetavat karistust ei saa asendada ka elektroonilise valvega
§ 69-1 lg 1 järgi. Riigikohus on analoogselt ÜKT kohaldamisega sedastanud, et ka karistuse asendamisel või isiku 16
(18)karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega
§ 56
lg 1 alusel isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Nii on leitud, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga
§ 69alusel (vt RKKKo 1-17-689, p 26 koos edasiste viidetega).
Seega ei saa kohtu hinnangul mutatis mutandis asendada H. Boisenile mõistetavat vangistust elektroonilise valvega, kuna kohus mõistab H. Boisenile 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse (s.o vangistuse üle 1 aasta), mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Väiksem karistus aga ei vastaks H. Boiseni teosüüle. Vajadus abistada ema ja süüdistatava tervislik seisund ei välista karistusena vangistuse mõistmist ja selle täies ulatuses täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest tuleneb, et H. Boiseni peres on ka teisi täisealisi liikmeid, kellel on vajaduse korral võimalik H. Boiseni ema abistada. Samuti on vanglas tagatud kinnipeetavatele vajalik meditsiiniline abi (VangS § 53). 11.05.2020 päring (tl 15) liiklusregistrisse tõendab, et H. Boisenil on olemas esmane juhtimisõigus. Korduvalt joobes juhtimine annaks iseenesest alust ka lisakaristuse kohaldamiseks, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmiseks. Töötukassa 14.12.2020 otsusest nr TVH/20/086266 (tl 72 pöördel 73) nähtub, et H. Boisenil on piiratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegemist pole Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude tuvastamise kohta, loeb kohus Töötukassa 14.12.2020 otsuse alusel siiski tõendatuks, et H. Boisenil on raske tegutsemispiirang just liikumise valdkonnas. Kuna H. Boisen elab maakohas, on mootorsõiduki juhtimisõigus talle ka eluliselt vajalik. Seetõttu kohus leiab, et lisakaristust ei saa H. Boisenile tulenevalt
§-st 50 lg 2 kohaldada. Sama möönis kohtuistungil ka prokurör. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. Tartu Maakohtu 07.07.2020 otsusega on seoses asja lahendamisega kiirmenetluses pool sundrahast, s.o 438 eurot juba H. Boisenilt välja mõistetud. Seega ülejäänud pool sundrahast, s.o 438 eurot kuuluks väljamõistmisele käesoleva otsuse tegemisega. Tegemist ei oleks teistkordse sundraha väljamõistmisega. Lähtudes aga asjaolust, et süüdistatav on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle sissetulekud eelduslikult ei ole eriti suured, peab kohus võimalikuks jätta sundraha riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 95 eurot (tl 61) ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot (tl 12). Nende kulude teke ja suurus ei ole sõltuvuses asjaolust, et H. Boiseni poolt 16.05.2020 ja 05.07.2020 toime pandud süütegudega seonduvaid kriminaalasju on eraldi menetletud. 17
(18)KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus H. Boisenilt menetluskuludena välja kokku 109 eurot (sh ekspertiisi tegemisega seotud kulu 95 eurot ja joobe tuvastamisega seotud kulu 14 eurot). Kuna menetluskulud ei ole väga suured, ei pea kohus põhjendatuks jätta neid riigi kanda. Seda eriti asjaolu valguses, et süüdistatav on leidnud regulaarselt rahalisi vahendeid alkoholi hankimiseks. Kuna süüdistatav on töövõimetu isik, kelle sissetulekud pole väga suured, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata kulude tasumine 4 kuu jooksul ositi. DVD-R Häirekeskuse kõnesalvestisega ja politseiametnike vormikaamera videosalvestistega võib KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 18
(18)