Obsah (7)

§ 4231§ 65§ 68§ 69§ 16§ 56§ 57

1-21-3815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3815 (21230200194) Kohtunik Marina Nina

§ 4231

järgi karistati vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega – 6 kuud ja 21 päeva vangistust – ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud ja 21 päeva.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 24.

august 2020 kuni 15. oktoobrini 2020, s.o 1 kuu 21 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust, milline asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga 390 tundi (21.

aprilli 2021 seisuga tegemata 307 tundi üldkasulikku tööd) Tõkend Kahtlustatavana kinni peetud

1. aprillil 2021, Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist, mis jäetud muutmata kohtu alla andmisel Kaitsja Liis Suik (määratud korras)

§ 4231järgi 1 1-21-3815 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Juho Kontus karistusseadustiku (

) § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Juho Kontusele karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 69

lg 7 ja

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 15.

oktoobri 2020. a otsusega nr 1-20-7206 mõistetud karistuse ärakandmata osa (307 tundi üldkasulikku tööd ehk 10 kuud ja 7 päeva vangistust) võrra ja mõista Juho Kontusele liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates 21.

aprillist

2. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
3. Välja mõista Juho Kontuselt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 423,24 eurot, s.o kokku 1299,24 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Juho Kontus võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 108,27 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Juho Kontus, kriminaalasi 1-21-3815, menetluskulud“ ja viitenumber
5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri parklas, Tallinn, Rahumäe tee 6/1) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduki omanikule E. K.ele.
7. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ja Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. 2 1-21-3815 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
9. Juho Kontusele esitati süüdistus

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2. J. Kontust süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja keda on karistatud

§ 4231järgi Harju Maakohtu 12.

augusti

1. a otsusega nr 1-20-5431 (teod
2. novembril 2019,
3. aprillil 2020,
4. mail 2020,
5. juulil 2020) ja Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega nr 1-20-7206 (tegu
8. augustil 2020), uuesti, s.o süstemaatiliselt juhtis
9. aprillil 2021 kella 12.51 ajal Harjumaal Keila linnas Pae tn 4 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus J. Kontus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet – mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega J. Kontus pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus maakohtus

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega anti J. Kontus lühimenetluses süüdistatavana

§ 4231järgi kohtu alla.

Talle määratud tõkend vahistamine jäeti muutmata.

1. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
2. juuli
3. a kohtuistungil. Süüdistatav tunnistas kuriteo toimepanemist. Kaitsja leidis, et süüdistatav on teo toime pannud ja teo kvalifikatsioon on õige. Asja on võimalik lühimenetluses arutada.
4. Prokurör palus tunnistada J. Kontus süüdi

§ 4231järgi ja määrata talle karistuseks vangistus 1 aasta.

Vastavalt lühimenetluse sätetele palus prokurör arvestada sellest maha 1/3 ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel palus prokurör suurendada mõistetavat karistust 15.

oktoobri

1. a otsuse järgi karistuse kandmata osa võrra, s.o 307 tundi üldkasulikku tööd ehk 10 kuud ja 7 päeva vangistust ning liitkaristuseks lugeda 1 aasta 6 kuud ja 7 päeva vangistust, karistusaja alguseks lugeda
2. aprill
4. Kaitsja palus karistada J. Kontust karistusega, mida oleks võimalik elektroonilise valvega asendada ehk asendada J. Kontusele mõistetav karistus elektroonilise valvega. Kohtukulud palub kaitsja määrata ositi tasumisele 12 kuu jooksul. 3 1-21-3815 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus käsitleb esmalt J. Kontusele esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus J. Kontusele mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (III). (I) Süüdistus

§ 4231järgi 8.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et J. Kontus on toime pannud süüdistuse sisuks oleva teo. Kohus märgib, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed tunnistaja ja süüdistatava ütlused. 9. J. Kontusele heidetakse ette

§ 4231

järgi kvalifitseeritud tegu, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal on tuvastatav, et J. Kontus peeti kahtlustatavana kinni
2. aprillil 2021 (tl 2).
3. aprilli
4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et J. Kontus on LS § 91 lg 2 p 3 alusel
5. aprillil 2021 sõiduki xxxx reg.nr xxxx juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 4). Samuti nähtub sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist, et
6. aprillil 2021 teisaldati mootorsõiduk xxxx reg.nr xxxx seoses mootorsõiduki juhi, s.o J. Kontuse vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu (tl 5). J. Kontuse poolt sõiduki juhtimise fakti kinnitavad ka tunnistaja (politseiametnik) R. A. ütlused, mille kohaselt
7. aprillil 2021 Keilas liiklusjärelevalvet teostades märkasid nad sõidukit xxxx reg.nr xxxx, millel puudus alates aprillist 2020 tehnoülevaatus. Nad peatasid sõiduki kella 12.50 ajal ja sõiduki juhiks osutus J. Kontus, kellel puudus juhtimisõigus ning keda oli ka varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud (tl 6). J. Kontus on ka ise kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et juhtis
8. aprillil 2021 nimetatud sõidukit juhtimisõigust omamata. Tema ütluste kohaselt juhtis ta oma isale kuuluvat sõidukit, mis oli tema kasutuses. J. Kontus kasutas sõidukit kriminaalhooldaja juurde minemiseks. Kui ta oli kriminaalhooldaja juures lõpetanud, hakkas ta sõidukit juhtides liikuma aadressil Pae 4 Keila asuva parkla poole, kus ta pidi sõbraga kokku saama (tl 12-14).
9. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et J. Kontus juhtis
10. aprillil 2021 mootorsõidukit xxxx reg. nr xxxx. 12.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Süüdistuse kohaselt juhtis J. Kontus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis on Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt sõiduauto (kategooria M1) (tl 7). Selle juhtimiseks olnuks kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 93 lg 2 p-ga 3 ja § 94 lg-tega 1 ja 4 vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kriminaalasjas nr 21230200194 koostatud õiendist nähtuvalt J. Kontuse juhtimisõigus ei kehti, see on alates 20. märtsist 2016 kehtetu (tl 7). Seda kinnitas süüdistatav ka ise enda ütlustes (tl 12-14). 13. Teo kvalifitseerimine

§ 4231

järgi eeldab, et tegu on toime pandud süstemaatiliselt, 4 1-21-3815 mis tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seejuures on

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. 14. Riigikohus selgitas, et süstemaatilisuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada, milline on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi. Teise olulise kriteeriumina tuleb arvestada isiku varasemate ja/või talle menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukust. Mida rohkem kordi on isik juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata

§ 4231mõttes süstemaatilisena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.

juuni

1. a otsus asjas nr 1-20-3067, p 13). Viidatud Riigikohtu asjas asus kohus seisukohale, et veidi enama kui kolme aasta jooksul juba viies rikkumine viitab eelduslikult tegude süstemaatilisusele (samas).
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega karistati J. Kontust

§ 4231alusel selle eest, et tema isikuna, keda varem karistati Harju Maakohtu 12.

augusti 2020. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta

§ 4231järgi (juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 30.

novembril 2019,

1. aprillil 2020,
2. mail 2020,
3. juulil 2020) pani uuesti
4. augustil 2020 toime mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta (vt otsuseid tl 24–32, lisaandmed karistusregistri väljatrükilt tl 21–23). Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et J. Kontus pani uue juhtimisõiguseta juhtimise teo toime
5. aprillil 2021, on J. Kontus ca 1 aasta 5 kuu jooksul juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta kuuel korral. Samuti toetavad menetletava asja esemeks oleva teo süstemaatilisust J. Kontuse ütlused, mille kohaselt kasutas ta sõidukit, et minna kriminaalhooldaja juurde ja seejärel sõitis sellega sõbraga kokku saama. See viitab, et J. Kontus juhib mootorsõidukit harjumusest, mugavusest ja soovimatusest otsida olukordadele lahendusi, mis ei seisneks õigusrikkumise toimepanemises. Kohtu hinnangul on kahtlusteta tuvastatud J. Kontusele etteheidetava teo toimepanemine süstemaatiliselt. Seega on J. Kontus täitnud

§ 4231objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on
2. aprilli
3. a tegu toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Olles teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole, asus J. Kontus siiski mootorsõidukit juhtima. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, seejuures oli ta teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal olema selleks juhtimisõigus. 17. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 5 1-21-3815 (II) KARISTUS 18. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

4231 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 20.

§ 4231kontekstis hindab kohus J.

Kontuse süü suurust keskmiseks. Menetletavas asjas süüdistatakse teda ühe teo toimepanemises. Samas on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kel ei ole juhtimisõigust, ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Tegu on toime pandud kavatsetusega. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt vajas ta sõidukit kriminaalhooldajaga kohtumiseks ja hiljem sõitis sõbraga kohtuma. Kriminaalhooldajaga kohtumine on eelnevalt planeeritud tegevus, milleks on võimalik valmistuda ja leida sinna jõudmiseks õiguspäraseid lahendusi. Sõiduki juhtimine sõbraga kohtumiseks näitab süüdistatava hoolimatut suhtumist õigusnormidesse. J. Kontus on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi karistust kergendav asjaolu võiks õigustada alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmist, tuleb kohtu hinnangul karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava varasema karistatusega.

1. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval viis kehtivat kriminaalkaristust (tl 21-23). Kohus arvestab, et J. Kontus on varem korduvalt toime pannud samasisulisi rikkumisi ja uus tegu on toime pandud temale eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Vähetähtis ei ole asjaolu, et nii Harju Maakohtu
2. augusti kui ka
3. oktoobri
4. a otsustega on J. Kontust karistatud

§ 4231

alusel, mis näitab, et süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Siinkohal väärib märkimist asjaolu, et juba

1. oktoobri
2. a kohtuotsusega tunnistati J. Kontus süüdi mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta ajal, mis on toime pandud viimati nimetatud otsusele eelnenud kohtuotsusega määratud katseajal (kohtuotsuste esemeks olevad teod toime pandud kõigest ca 1,5 kuu jooksul ehk siis
3. juulil ja
4. augustil 2020) ning sellest tulenevalt mõisteti J. Kontusele ka

§ 65lg 2 kohane liitkaristus.

Seejuures on talle eelmise kohtuotsusega (Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega) mõistetud ühe samalaadse kuriteo eest 8 kuu pikkune vangistus. Kõike eeltoodut silmas pidades ja arvestades ka teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Karistusliigina välistab rahalise karistuse ka asjaolu, et J. Kontusele on määratud rahatrahve, mis on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt tasumata. Samuti ta selgitas kohtuistungil, et kohtutäituri(te)l on tema suhtes menetluses mitmeid täitmisasju. Seega ei ole lisaks menetluskuludele ka rahalise karistuse tasumine süüdistatavale jõukohane. 6 1-21-3815
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista J. Kontusele vangistus, mis jääks sanktsiooni keskmisesse määra ja karistada J. Kontust

§ 4231järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes J. Kontusele karistuseks 4 kuud vangistust.

1. Tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine välistatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-1-1-104-10, p 9; samuti Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Jaan Sootak, Priit Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 69 komm 6.4). Seega ei ole võimalik J. Kontusele mõistetavat liitkaristust jätta tingimisi kohaldamata ka elektroonilise valve kohaldamisega. 24.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg-s 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt sama seadustiku § 65 lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. J. Kontusel on üldkasuliku töö tundidest tegemata 307 tundi (tl 46).

§ 69lg-s 6 sätestatust lähtuvalt on see 10 kuud ja 7 päeva vangistust.

Seega tuleb J. Kontusele liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja kandmise algust alates 21.

aprillist

1. (III) MUUD KÜSIMUSED Tõkend
2. Süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. J. Kontuse vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtu alla andmisel tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Kohtu hinnangul ei ole see alus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
4. J. Kontuse menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 423,24 eurot. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb J. 7 1-21-3815 Kontusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 108,27 eurot. Sõiduki tagastamine
5. Sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri parklas, Tallinn, Rahumäe tee 6/1) tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduki omanikule E. K.ele. Et sõiduki omanik on E. K., nähtub Transpordiameti liiklusregistri andmetest. Samuti selgitas J. Kontus, et kasutas tema isale kuuluvat sõidukit. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 8