MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
(2)selgitatud põhjendusi, miks tagastati. Ajal, mil isikul on olnud konkreetne inspektor-kontaktisik, ei ole saabunud ühelegi puuduste kõrvaldamise kirjale vastust. Kuni käesoleva hetkeni on isiku poolseks vastuseks olnud, et temal raha tõlkimise jaoks ei ole. Perioodil detsember 2020 kuni jaanuar 2021 põhjendas ka suuliselt, et temal on vaba raha planeeritud kauplusest ostmiseks ja elektroonikaseadmete eest elektritasu maksmiseks ning tõlkimise eest maksmiseks raha ei jätku.
- HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (lg 2). Vastavat korda täpsustab ka vangla sisekorraeeskirja §
- Kaebaja ei ole olnud nõus tõlkimise kulude kandmisega. Kohus leiab, et vangla on korrektselt leidnud, et kaebajal on olnud rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks. Sealjuures ei saa isik vältida tõlgitasu tasumist sellega, et muudab end vahetult enne tõlgitasu maksmise aega varatuks. Kohtu poolt asja juurde võetud K-raha väljavõttest nähtub järgmist: - kaebajal oli pärast noomituse tegemist vabakasutuskonto jääk 106,68 eurot, millest ta tasus pärast noomituse tegemist 13.01.2021 47,44 eurot kaupluses (vabakasutuskonto jääk 59,24 eurot); - kaebajale laekus 16.01.2021 sissetulekuna 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole (jääk 84,24 eurot) ja veel 10 eurot vabanemisfondi; - kaebaja tasus 01.02.2021 kaupluses 32,18 eurot, vabakasutuskonto jääk 38,56 eurot; - kaebajale laekus 13.02.2021 sissetulekuna taaskord 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole (jääk 63,56 eurot) ja veel 10 eurot vabanemisfondi; - kaebajal on olnud võimaliku vältimatu kuluna elektrienergia tasu 3,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal alates noomituste tegemisest olnud võimalik tõlkimiseks kasutada oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on kokku kaebaja käsutuses olnud (106,68 + 2x(50-25-10)-3,5) 133,18 eurot. Kaebajale pidi olema pärast noomituste saamist nende vaidlustamise soovi korral olema ettenähtav vajadus tasuda tõlkimise eest. Toodud summa arvelt oli kaebajal võimalik tõlkekulud tasuda nii koos vaidega kui ka puuduste kõrvaldamise perioodil. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on vaided puudusega ja seetõttu õiguspäraselt tagastatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
- Kohus selgitab, et asjas ei oma tähtsust see, et kaebajal võib olla parasjagu toimumas mitmeid vaidluseid, mille tõttu tuleb tasuda riigilõivu või tõlkekulusid. Kaebaja vabakasutuskontost ei nähtu kaebaja katset mistahes asjas tõlkekulusid tasuda. Ka vabaduses viibiv isik peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Kohus märgib, et kaebajale on kinnipeetavana tagatud toitlustamine, mistõttu ei ole ka kaupluses tasumine tingimata vajalik kulutus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2