7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 11.05.2021 hagiavalduse täienduse G. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista 09.05.2019 kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxxxx tekkinud põhivõlgnevuse 3662,99 eurot, enne 09.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2206,22 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 16.07.2019 kuni 06.05.2021 (põhinõudelt 3662,99 eurolt, viivise määr 0,06% päevas) summas 1452,74 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuva viivise 0,06% päevas alates 07.05.2021 põhinõudelt 3662,99 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 11.05.2021 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 11.05.2021 menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 18.06.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 08.07.2021 hagile vastanud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 ja 2 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja PlusPlus Capital AS ja kostja vahel 09.05.2019 kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxxxx tekkinud põhivõlgnevuse 3662,99 eurot, enne 09.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2206,22 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 16.07.2019 kuni 06.05.2021 (põhinõudelt 3662,99 eurolt, viivise määr 0,06% päevas) summas 1452,74 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning edasiulatuva viivise 0,06% päevas alates 07.05.2021 põhinõudelt 3662,99 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 920 eurot sh tasutud riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 740 (500+240) eurot hageja kasuks välja. 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.