Obsah (6)

§ 596§ 600§ 663§ 654§ 172§ 559

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4139 Tsiviilasi VIKER

§ 596

lg-st 2, otsustas kohtunikuabi anda avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 30 päeva arvates määruse tegemisest. Nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määruse tühistamist ja asja saatmist registriosakonnale järelevalvemenetluse läbiviimiseks - RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuse liikme Priit Kotkase kande kustutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registriosakonnal kohustus teha registrikanne, sest registriosakond on kohustatud tagama registrikannete õigsuse.

§ 600

lg 2 teise lause kohaselt registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud. Käesoleval ajal puudub mistahes kandemäärus, mis põhjendaks juhatuse liikme Priit Kotkase kande kehtivust. Kui registriosakond

1. a rahuldas kandeavalduse Priit Kotkase kui juhatuse liikme sissekandmiseks äriregistri kaardile, siis tegi ta seda eelduslikult tema ametiajaks. Registriosakonnale on ligi ühe aasta jooksul edastatud Priit Kotkase poolt andmeid ja avaldusi väitega, et Priit Kotkase kui RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuse liikme kande pikenemise aluseks on
2. veebruari 2020 kandeavaldused.
3. veebruari 2020 kandeavalduste menetlused peatati registriosakonna
4. veebruari 2020 määrusega Ä 10009650/M5 tsiviilasjades nr 2-19-19435 ja nr 2-20-666 lahendi tegemiseni. Kohtuasi nr 2-20-4705 on lahendatud juba
5. aprillil
6. Samas ei ole registriosakond vaatamata peatamise aluse äralangemisele
7. veebruari 2020 kandeavaldusi veel menetlenud. Registriosakond peab veenduma, et iga äriregistris kehtivana näidatav kanne on tegelikult ka kehtiv. Seega pidi registriosakond, saanud teabe selle kohta, et
8. aastast pärit juhatuse liikme kanne on ebaõige, sest Priit Kotkase kui juhatuse liikme volitusi ei ole pikendatud, kande kustutama. Juhul, kui kande pikendamise üle on õigusvaidlus, tuleb sellise vaidluse ajaks kanne kustutada, mitte hoida seda nähtavana/kehtivana.
9. Tartu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registriosakonna kohtunikuabi määrus muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Asja materjalide kohaselt on VIKER OÜ esitanud ÄS § 61 alusel taotluse algatada kande parandamise menetlus. Riigikohus on
2. novembri 2003 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 p-s 8 leidnud, et erandlikult reguleerib ÄS § 61 olukordi, kus kanne tehakse avalduseta. Nimetatud paragrahv sätestab kande tegemise võimalused n-ö ametiülesannete korras juhul, kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse või kande puudumise kohta. Tulenevalt ÄS §-ga 35 kehtestatud ametiasutuste teatamiskohustusest saab äriregistripidaja selliseid andmeid eelkõige kohtult, riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuselt ja notarilt. Informatsioon äriregistri andmete ebaõigsuse või registrile esitamata andmete kohta võib pärineda ka teistelt huvitatud isikutelt. Äriseadustiku § 61 lg 1 kohaselt võib registripidaja korraldada kontrollimenetluse. Kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise. 3 Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2 järgi ega teha ka kandeotsust. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi seisukohaga, et registrimenetluses ei saa üldjuhul tuvastada hagimenetluses tuvastatavaid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. Kohtunikuabi on tuvastanud, et asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt pooleli olevatest menetlustest tuleneb, et praegusel juhul on vaidluse all, kes on RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liikmed, kes valivad juhatuse. Järelikult on vaidluse all ka see, kas juhatuse liikmel Priit Kotkasel on kehtivad volitused või mitte. Kohtunikuabi märkis, et kohtule pole esitatud otsustust selle kohta, et juhatuse liige Priit Kotkas oleks juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud.
3. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi määruse muutmata. Määruskaebuse ja avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (

§ 172lg 2).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 559

kohaselt kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson