Obsah (4)

§ 657§ 652§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10547 Ko

) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning tuvastada hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemise tühisus. Hageja palub töölepingu lõpetada alates
2. aprillist 2019 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 4685 eurot 19 senti. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised. 1) Õige ei ole maakohtu järeldus, et töölepingu muutmine on tõendamata.
3. aprillil 2019 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduses on välja toodud, et tööandja võimaldas töötajal perioodil, mil töötaja ei saanud teha töölepingus kokkulepitud tööd ning valmistus korduseksamiks, töötada manöövritöödel. Tegemist ei olnud ühekordse erakorralise tööülesannete andmisega, vaid hageja kohustus töötama manöövritöödel mitmeid kuid. Seda asjaolu tõendavad täiendavalt töötaja
4. a märtsikuu ning aprillikuu tööajagraafikud. Seega on tõendatud, et kokkuleppe kohaselt töötas hageja vahetult enne töölepingu ülesütlemist manöövritöödel. Tegemist oli pooltevahelise töölepingu muudatusega (TLS § 12 mõttes). Maakohus on hageja esitatud tõendeid selles osas vääralt hinnanud. 2) Pooled ei sõlminud kahte erinevat töölepingut, vaid tegemist oli töölepingu muutmisega, mille kohaselt hageja asus raudteeveeremijuhi ametikohalt tööle manöövritöödele. Ka töölepingu ülesütlemise avaldusest tuleneb, et kostja ütles erakorraliselt üles hagejaga
5. jaanuaril 2017 sõlmitud töölepingu nr
6. 3) Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise tema kui raudteeveeremijuhiga. Kuna vahetult enne töölepingu ülesütlemist töötas hageja manöövritöödel, siis on tööleping üles öeldud seoses manöövritöödega . 4) Maakohus on ekslikult järeldanud kostja vastuväidetest, et hagejaga töölepingu lõpetamise ajal olid kõik manöövritööde teostajate ametikohad täidetud ning seega ei olnud vajadust täiendava manöövritööde töökoha loomiseks. Vastavalt tööajagraafikule oli hagejale töö ette nähtud aprillikuu lõpuni. Seega ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamise ajal manöövritöödel töötamise vajadus lõppenud ning kostjal oli võimalus seda tööd hagejale pakkuda. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja töö äkitselt lõppes 5 2-19-10547 või kas keegi teine hakkas alates
7. aprillist 2019 hageja asemel seda tööd tegema. Hageja on tõendanud, et kõik manöövritööde ametikohad ei olnud täidetud. 5) Kuna vahetult enne töölepingu ülesütlemist töötas hageja manöövritöödel, siis ei olnud TLS §-i 88 lg 1 p-is 1 sätestatud eeldused täidetud. Varasemal ametikohal (raudteeveeremijuhi ametikoht) toimunud töökohustuste rikkumised ei saanud olla töölepingu ülesütlemise aluseks manöövritöödel. Kuna hageja viidi üle teisele tööle sertifikaadi puudumise tõttu, oli tegemist töölepingu muutmisega ehk TLS § 88 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus kosja pakkus hagejale teist tööd ning hageja võttis pakkumise vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei olnud manöövritööde teostamiseks sobiv ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Seega järeldas maakohus vääralt, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel oli põhjendatud. 6) Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et keelavast signaalist möödasõit on oluline töökohustuse rikkumine, mille tõttu ei ole enne töölepingu lõpetamist vajalik eelnev hoiatamine. See seisukoht ei põhine asjas kogutud tõenditel. 7) Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna hageja tööleping nägi ette töötamise raudteeveeremijuhina ning hagejal ei onud pärast sertifikaadi peatamist õigus seda tööd teha, sõltus nimetatud ametikohal töö jätkamine eksami läbimisest ja sertifikaadi taastamisest. Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. 10.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on õigussuhte valesti kvalifitseerinud TLS § 88 lg 2 p 1 järgi. 12.
3. Kohtupraktikas on leitud, et TLS § 88 lg 2 p-i 1 kohaldatakse ka olukorras, kus töötaja ei vasta ametikohale seaduses sätestatud nõuetele (Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6718, p 7, töötajal ei olnud nõutavat keeleoskust). Praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga, sest töötajal puudus ametikohal töötamise eelduseks olev sertifikaat. 12.
4. Raudteeseaduse (RdtS) § 44 lg 21
5. aastal kehtinud redaktsioon sätestas, et vedurijuhina võib töötada isik, kellel on väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (vedurijuhiluba) ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud lisasertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist veeremit on tal lubatud juhtida. RdtS § 451 lg 7 kohaselt saab raudtee-ettevõtja tunnistada sertifikaadi kehtetuks samas sättes toodud tingimustel. RdtS § 451 lg 8 sätestab sertifikaadi kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra. 12.
6. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks enda sertifikaadi kehtetuks tunnistamist vaidlustanud RdtS § 451 lg 8 sätestatud korras. Maakohus tugines seega põhjendatult asjaolule, 6 2-19-10547 et alates
7. veebruarist 2019 puudus hagejal töötamise eelduseks olev sertifikaat. Sertifikaadi puudumine oli TLS § 88 lg 2 p 1 kohaselt alus töölepingu lõpetamiseks.
8. Maakohus järeldas põhjendatult, et TLS § 88 lg 1 p 2 koosmõjus § 88 lg 1 p-iga 3 ja § 88 lg-ga 3, et tööandjal ei olnud lisaks sertifikaadi taastamiseks eksami tegemise pakkumisele kohustust töötajat veel täiendavalt lepingu lõpetamise eest hoiatada. 13.
9. Kohtupraktikas on leitud, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel eeldab üldjuhul töötaja hoiatamist (Riigikohtu
10. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Riigikohus on TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on kolleegium järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-d 1 ja 2). Samas on kolleegium leidnud ka seda, et kuna TLS § 88 lg-s 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (Riigikohtu
11. märtsi
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). 13.
13. Kolleegiumi arvates ei olnud tööandjal lisaks sertifikaadi taastamiseks eksami tegemise pakkumisele kohustust töötajat veel täiendavalt lepingu lõpetamise osas hoiatada, sest eksami tegemise pakkumine täitis sama funktsiooni nagu hoiatamine. Töötajal oli võimalus tööle lubamist võimaldav sertifikaat tagasi saada eksami sooritamisega. Seejuures oli asjakohane võtta arvesse sertifikaadi kaotuse kaasa toonud töökohustuste rikkumise raskust. Töötaja rikkumine põhjustas tööandjale väga suure kahju tekkimise ohu. Töötaja rikkumise tõttu esines oht, et rong oleks võinud rööbastelt maha sõita või kokku põrgata teise rongiga, mis võib kaasa tuua rasked tagajärjed.
14. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti järeldanud, et hageja ja kostja ei muutnud poolte kokkuleppel püsivalt töölepingut hageja manöövritöödele asumiseks. Ülesütlemisavaldus (14.05.2019.a TVK-le esitatud töötaja avalduse lisa nr 2, lk 2, lõik 3),
15. a märtsi tööajakava ja ning
16. a aprilli tööajakava ei tõenda, et kostja tegi hagejale ettepaneku muuta püsivalt töölepingut töötaja manöövritöödele asumiseks. Ülesütlemisavaldusest nähtub hoopis, et kostja pakkus hagejale ajutist võimalust manöövritöödel töötamiseks kuni eksami toimumiseni. Tööajakavad märtsi ja aprilli kohta kinnitavad vaidluse all mitte olevat asjaolu, et pärast intsidenti pakkus kostja hagejale ajutist võimalust manöövritöödel töötamiseks kuni eksami toimumiseni.
17. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna ta viidi üle teisele tööle sertifikaadi puudumise tõttu, oli tegemist TLS § 88 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus kostja pakkus hagejale teist tööd ning hageja võttis pakkumise vastu. Sertifikaadi tühistamisel ei võtnud kostja vastu otsust tööleping lõpetada, vaid võimaldas hagejal teha tööd ja saada palka kuni eksami sooritamiseni.
18. Asjaolust, et vastavalt tööajagraafikule oli hagejale töö ettenähtud aprillikuu lõpuni, ei saa järeldada, et tööandjal oli võimalik selle ajani tööd pakkuda TLS § 88 lg 2 mõttes. Kostja tõi esile, et töögraafikud koostatakse kuu aja peale ja see tulenes hageja sisemisest asjaajamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega kannab menetluskulud hageja.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks esitanud ei maakohtus ega ringkonnakohtus, siis jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses tema enda kanda. 7 2-19-10547 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Villem Lapimaa 8