← Eesti

2-21-7754/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7754 Tsiviilasi AS PlusPlus Capital hagiavaldus Cristo Kahro vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 9113,21 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: M.Š, e-post xxx Kostja: Cristo Kahro, isikukood xxx elukoht xxx; e-post xxx, xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista Cristo Kahrolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 07.05.2019 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev võlgnevus kokku 8068,37 eurot, millest põhivõlgnevus 4770,96 eurot, enne 07.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1553,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt perioodi 26.09.2019– 14.05.2021 eest 1708,96 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
  4. Mõista Cristo Kahrolt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (käesolevalt 4770,96 eurot) 0,06% päevas alates 15.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (3262,41 eurot) mitte rohkem kui põhivõlgnevuse ulatuses (s.o 4770,96 eurot).
  5. Menetluskulud jätta Cristo Kahro kanda.
  6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 750 eurot, mis koosneb riigilõivust 550 eurot ja õigusabikuludest summas 200 eurot.
  7. Mõista Cristo Kahrolt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 750 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Cristo Kahro peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 750 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 220 eurot.
  9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  10. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 14.05.2021 esitatud hagis Cristo Kahro vastu 4770,96 euro suuruse põhivõlgnevuse, enne 07.05.2019 sissenõutavaks muutunud 1553,45 euro suuruse viivise, perioodil 26.09.2019–14.05.2021 sissenõutavaks muutunud 1708,96 euro suuruse viivise, 35 euro suuruse sissenõudekulude ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx. kostja vahel 07.05.2019 sõlmitud 2

(4)Nimelt omas hageja kostja vastu nõuet 03.09.2017 väikelaenulepingu nr xxx alusel, mille järgi võlgnes kostja hagejale põhiosa 5156,96 eurot ja viiviseid summas 1554,45 eurot. Kuna kostja kogu summat tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled võlatunnistuse, milles hageja loobus osaliselt viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Kompromissisummaks lepiti kokku 6710,41 eurot, millest põhivõlg oli 5156,96 eurot ja viivised 1553,45 eurot. Kompromissisummale lisandus ka lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja täitis sõlmitud kokkulepet vaid osaliselt, s.o 396 euro ulatuses, mis arvestati lepingu sõlmise tasu ning põhivõla katteks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.09.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on üritanud võlgnevust kostjalt sisse nõuda ka kohtuväliselt.
  1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.05.2021 määrusega ning tegi hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättesaadavaks Avaliku E-Toimiku (AET) vahendusel, kust kostja on dokumendid kätte saanud 01.06.
  2. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva, mis möödus
  3. juunil
  4. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
  5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
  6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 550 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 970 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. 3
(4)Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas küll 9113,21 eurot ning küsitav esindajatasu on 420 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 220 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 750 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.