Obsah (8)

§ 580§ 589§ 581§ 592§ 597§ 600§ 602§ 603

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.11.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16758 Tsiviila

§ 580

lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinguleping on vormivaba. Kui seltsingulepingu eesmärk on omandada kinnisasi, siis peab see olema vastavalt AÕS § 119 notariaalselt tõestatud.

§ 589

lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 15). Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. See ei tähenda aga seda, et seltsinguna saaks käsitleda alati sellist kokkulepet, mis on suunatud varalise kasu saamisele. Seltsingu eesmärgiks saab kohtu hinnangul olla näiteks kinnisasja valmisehitamine selles kooselamise eesmärgil. Seega saab olla tegemist seltsingulepinguga, mille puhul pooled lepivad kokku, et üks pool annab teisele poolele kasutada talle kuuluvale kinnisasjale ehitatava elamu ühe osa ja teine pool kohustub panustama kas täielikult või osaliselt oma kuludega valmis ehitamisse. Oluline on tuvastada, mis on olnud poolte ühine eesmärk ja kas pooled on tegutsenud ühise eesmärgi saavutamise nimel ning millised on olnud poolte panused. Kohus märgib, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse, see ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-10914, p 17). Riigikohus on ka varem leidnud, et

§ 589

lg 1 on dispositiivne norm, ja märkinud lisaks, et seltsinglased võivad ka ühisvara soetamise kokkuleppel välistada (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-11, p 20). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnisasja asukohaga Xxxx ühisomanikeks E. L. ja V. L.. Ü. A.a osas kinnistusraamatus (omaniku)kanne puudub. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei olnud kinnisasi kõikide seltsingulepingu poolte ühisomandis, oli kolmanda isiku kohustuseks selgitada, kas poolte vahel oli teistsugune kokkulepe ning kui, tuli vastava kokkuleppe olemasolu TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendada. Ü. A. on seisukohal, et poolte vahel oli seltsinguleping, kuivõrd tegutseti ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Xxxx kinnistul asuva elamu projekti seletuskirja arhitektuurse lahenduse osas on toodud, et projekteerimisel on arvestatud tellija st hageja ja kostja soovidega ning kavandatud on eraldi eluruumid emale (Ü. A.) ja tütre (E. L.) perele (V. L. – projekti koostamisel) (II kd tl 172). Kolmanda isiku hinnangul tõendab eeltoodu, et Ü. A.al, E. L.il ja V. L.il oli ehitise projekteerimisel eesmärgiks rajada ehitis, milles asuvad eluruumid kasutamiseks Ü. A.ale ja kostjatele (III kd tl 85p). Hageja võttis kolmanda isiku nõude õigeks (III kd tl 91p). 5 Kostja vaidles vastu sellele, et poolte vahel oli Xxxx kinnisasjaga seotud seltsinguleping. Kostja tõi välja, et kolmanda isiku nõue on esitatud alusetult ning poolte vahel ei ole kunagi tehtud tahteavaldusi, mis oleks viinud seltsingulise suhteni. V. L. on seisukohal, et hagejal ja kostjal ei ole kunagi olnud Ü. A.aga ühist kodu ja seda ei planeeritudki. Xxxx asuvat kinnisasja ei soetatud Ü. A.aga kaasomandisse ning ühestki Ü. A.a poolt esitatud tõendist ei nähtu, et kolmas isik oleks finantseerinud ehitus- või remonditegevust ja et finantseeritav tegevus oleks üldse toimunud Xxxx elamus. V. L.i hinnangul juhul, kui leiab tuvastamist, et kolmas isik on teinud hageja ja kostja ühisvarale parendusi või kulutusi, siis on need kulutused aegunud nii tehingust tuleneva nõude korral kui ka alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise puhul. ( III kd tl 168p) Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja, kostja ja kolmas isik sõlmisid 2006.a seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli hageja ja kostja poolt omandataval kinnisasjal asuva elamu valmisehitamine ja sellest ühe maja osa andmine kolmanda isiku kasutusse ja teise maja osa andmine hageja ja kostja kasutusse. Nimetatud asjaolu tõendavad kohtu hinnangul elamuprojekti seletuskiri (II kd tl 171-174), kolmanda isiku poolt esitatud maksekorraldus, millega kolmas isik kannab 30.06.2007.a hageja arvelduskontole 985 000 krooni (II kd tl 176) ning R OÜ arvelduskontole 19.12.2007.a 22 066 krooni arvete 307712 ja 105612/14 alusel (II kd tl 177), asjaolu, et kolmas isik on kinnistul asuvas majas elanud alates
3. Aastast ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks kolmanda isiku elamisõiguse osas olnud poolte vahel perioodil 14.12.2007 kuni hagi esitamiseni 08.11.2017 erimeelsusi, mis omakorda kinnitab asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe kolmandale isikule elamisõiguse andmise osas.
4. Kohtu hinnangul nähtub elamuprojekti seletuskirjast üheselt, et elamu projekteeriti selliselt, et oleks arvestatud tellija soovidega sh „kavandatud eraldi eluruumid emale ja tütre perele: mõlemal on avatud köögiga elutoad, magamistoad ja pesuruumid. Soklikorrusel on ühised ruumid: saun avara puhkeruumiga, garaaž, tööruum, panipaik ja tehniline ruum.“ Kostja on välja toonud, et „Ü. A.a väide, nagu oleks maja ehitatud kahe sissepääsuga ja eraldi korteriga elamuks kolmanda isiku tõttu, ei vasta tegelikkusele. Kahe sissepääsuga ja eraldi korteriga elamu rajati selleks, et hagejal ja kostjal oleks vajadusel võimalik korterit välja üürida ja selle kaudu saada vahendeid nii panga ees oleva kohustuse tasumiseks kui ka hilisemalt vahendite teenimiseks.“ (III kd tl 168p) Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja väide, et elamu projekteeriti kahe eraldi sissepääsu ja korteriga pelgalt selleks, et võimalusel korter välja üürida ja sellelt tulu teenida. Kostja väide on vastuolus ehitusprojekti seletuskirjaga ning kostja ei ole välja toonud, et tema ei olnud Xxxx kinnisasjal asuva elamu ehitusprojekti tellijaks. Täiendavalt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kolmandalt isikult oleks Xxxx asuvas eramus elamise eest enne käesolevat kohtumenetlust, s.o perioodil 14.12.2007 – 08.11.2017 üüri tasumist nõutud.
5. Poolte vahelise kokkuleppe, mille sisuks oli see, et kolmanda isiku panust kasutatakse hageja ja kostja poolt 06.09.2006.a soetatud Xxxx kinnisasjal asunud poolelioleva elamu ühiseks rekonstrueerimiseks, eesmärk oli luua ühist varalist väärtust kodu näol. Kolmas isik on välja toonud, et müüs 27.06.2007.a talle kuuluva eluaseme, 2-toalise korteriomandi asukohaga xxxx ning korteriomandi müügist saadud 985 000 krooni kandis 30.06.2007 hageja arvelduskontole. Antud asjaolu üle vaidlust ei ole, et kolmas isik võõrandas 27.06.2007 talle kuulunud korteriomandi ning kohtu hinnangul on maksekorraldusega tõendatud, et kolmas isik kandis hageja arvelduskontole 30.06.2007 985 000 krooni (ca 62 952,97 eurot) (II kd tl 176, II kd tl 145p) Kolmas isik on välja toonud ka, et tasus Xxxx elamu elektritööde eest summas 22 066 krooni ning on esitanud kulu tõendamiseks maksekorralduse (II kd tl 177) ja nimetatud makse nähtub ka Ü. A.a pangakonto väljavõttelt (II kd tl 146p). Kostja on välja toonud, et tema hinnangul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmanda isiku vahendite arvel oleks tehtud hageja ja kostja ühisvarasse kulutusi ja et need kulutused oleksid olnud eesmärgipärased ja vajalikud, ühestki tõendist ei nähtu, mida kolmanda isiku väite kohaselt tema panuse arvel või panusega tehtud on. Kostja toob ka välja, et kuna Ü. A. möönab 6 nõudeavalduses, et elamu ehitustööde organiseerimisega ja nende eest tasumisega tegelesid peamiselt hageja ja kostja, siis Ü. A.al puudub selles osas vahetu ülevaade ja sisuline tegevus ning eelpooltoodust lähtuvalt kinnitab seega kolmas isik ise vastuoluliselt, et ei osalenud mingis seltsingus. (III kd tl 168p) Kohtu hinnangul on kolmanda isiku poolt esitatud maksekorraldusega, millega kolmas isik kandis hageja arvelduskontole 985 000 krooni tõendatud, et kolmas isik on teinud omapoolse panuse poolte ühisvarasse. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kolmanda isiku korteriomandi võõrandamisest saadud raha põhjuseta kandmine hageja arvelduskontole, samuti ei ole kolmas isik ega hageja välja toonud, et nimetatud ülekande näol oleks tegemist olnud kinkega kolmandalt isikult hagejale. Asjaolu, et kolmandal isikul puudub täpne ülevaade selle kohta, kuidas Xxxx asuva elamu ehitusel täpselt tema poolt antud panust kasutati, on kohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et elamu ehitustööde organiseerimisega ja nende eest tasumisega tegelesid peamiselt hageja ja kostja. Seevastu ei tähenda antud asjaolu, et tasumine ei võinud toimuda (osaliselt) kolmanda isiku tehtud panuse arvel. Makse hageja arvelduskontole on tehtud 30.06.2007.a ehk lähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest ajavahemikus, mis jäi kinnisasja 06.09.2006 soetamise ja elamu valmimise vahele. Kolmas isik on välja toonud, et poolte ühine eesmärk oli ehitada ühiselt lõpuni hageja ja kostja ühisvarasse omandatud kinnisasjal asuv elamu. Kolmas isik tõi välja, et elamu valmis 14.12.2007.a. (II kd tl 75). Lähtuvalt kolmanda isiku panuse tegemise ajast ning asjaolust, et pooled ei ole vastu vaielnud sellele, et elamu valmis 14.12.2007.a, leiab kohus, et on eluliselt usutav, et kolmanda isiku poolt tehtud panust kasutati elamu lõpuni ehitamiseks. Kostja on välja toonud ka, et kui Ü. A. ostis enda vahendite eest iseendale mööblit, sisustust või muid esemeid, siis ei saa seda lugeda Xxxx elamuga seotud panusteks, vaid kolmanda isiku enda valikuks (II kd tl 168p). Kohtu hinnangul ei saa käsitleda vahendeid, mille Ü. A. kandis 30.06.2007.a hageja arvelduskontole kandejärgselt enam Ü. A.a enda vahenditena, mille arvelt Ü. A. enda võimalikke kulusid mööblile, sisustusele või muudele esemetele kandis. Täiendavalt nähtub Ü. A.a pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2007-31.12.2007 Ü. A.a enda vahendite arvel kulude kandmine nii mööblipoodides, ehituspoodides, sisustuskauplustes, elektroonikakaupluses jm, mille hüvitamist ei ole kolmas isik taotlenud (II kd tl 145-146p). Kohus nõustub kostjaga, et R OÜ-le tehtud maksekorraldusest ei nähtu, mille eest ja millise objektiga seonduvalt on nimetatud kulu kantud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud maksekorralduse selgituses viidatud arveid (307712, 105612/14) ja mida ei saa seetõttu lugeda kolmanda isiku panuseks seltsinguvarasse.
6. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel oli seltsinguleping ning kolmas isik panustas ühisesse eesmärki ehk Xxxx asuva kinnisasja soetamisesse ja sellele ühise kodu rajamisse rahaliselt.
7. Ü. A. on palunud peale müügikulude mahaarvamist ja laenukohustuse täitmist esmalt tagastada Ü. A.ale tema panus 64 363 eurot ning seejärel E. L.ile ja V. L.ile nende panus. Ü. A. on selgitanud, et tema panus moodustas ligikaudu 33,35 % ehk ühe kolmandiku kinnisasja väärtusest ning kinnisasja omandamisele ja elamu rekonstrueerimisele kulunud rahalistest vahenditest tervikuna. Hageja ja kostja panus on suures osas tehtud N AB-iga sõlmitud laenulepingu alusel väljamakstud laenuraha arvel.(II kd tl 74p-75) Ü. A. tõi välja, et temale tuleb enne tema panus tagastada, kuna talle ei ole teada E. L.i ja V. L.i poolt N AB laenuga seonduv ning Ü. A. ei saa üheselt välja tuua, kui suur on E. L.i ja V. L.i osa. Kolmas 7 isik leiab, et lähtuvalt kinnistu hindamisaktis toodud kinnistu väärtusest võib ta eeldada, et tema panuse tagastamine võiks olla reaalne. (III kd tl 85p-86) Hageja võttis kolmanda isiku hagi õigeks ning täiendavat seisukohta panuste suuruste või osakaalude osas kinnisasja väärtusest ei esitanud. Kostja kolmanda isiku nõuet ei tunnista ja leiab, et nõue on esitatud alusetult. Kostja toob välja ka, et isegi juhul, kui kohus seltsingu tuvastab, ei saa kolmas isik sõltumata seltsinguvara väärtuse langemisest tagasi nõuda kogu tehtud panust ning kui seltsinguvara on vähenenud, siis saab seltsinglane panuse suuruses osa ka tekkinud kahjumist. Kostja leiab, et kui lahutada väidetavalt seltsinguvarasse kuuluva Xxxx kinnisasja väärtusest 180 000 eurot abielulahutuse kuupäeva xxxx laenujääk 131786,40 eurot, on selle kinnisasja positiivne varaline väärtus 48 213,62 eurot, millest kolmandale isikule saaks kuuluda hüpoteetiliselt üksnes panuse suurusele – 33, 35% - vastav tagastatava panuse osa, mis on 16 79,24 eurot. (III kd tl 168-169p)

§ 581

lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

§ 592

lg 1 kohaselt kui seltsinglaste osad kasumi jaotamises ja kahjumi katmises ei ole määratud, arvestatakse igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema panuse suurusele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 592

lg 1 kohaselt arvestatakse igale seltsinglasele langev osa seltsingu kasumis või kahjumis vastavalt tema panuse suurusele. Tulenevalt normi eesmärgist võib asuda seisukohale, et jaotamisele kuuluva kasumi ning kahjumi osa määramisel tuleb lähtuda seltsinglase poolt vastavalt ajahetkeks tegelikult tehtud panustest, samuti seltsingulepingu kohaselt tegemisele kuuluvatest panustest (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Vaul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M. Tallinn 2007, lk 675). Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale kõikide seltsinglaste panuste suuruses, kuivõrd kolmas isik on kohtu ette toonud omapoolse panuse andmed, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolud, millest nähtuks seltsinglaste kogupanus Xxxx kinnisasja soetamiseks ja lõpuni ehitamiseks, hageja ja kostja poolt tasutud eluasemelaenu maksete summa alates eluasemelaenu lepingu sõlmimisest kuni 14.05.2018 seltsingu lõppemiseni ning võimalike täiendavalt eesmärgi saavutamisse kaasatud finantsvahendite andmed (v.a lühiajalise laenu leping kostja ja K. K. vahel summas 200 000 krooni). Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et seltsinglaste panused olid võrdsed s.o. iga seltsinglase osa suurus on 1/3 seltsinguvara väärtusest. Kohtu hinnangul puudub alus kolmanda isiku panuse tagastamiseks kolmanda isiku nõude ulatuses ning kolmanda isiku panuse tagastamiseks enne teiste seltsinglaste panuse tagastamist, kuivõrd kolmandale isikule langev osa kasumi jaotamises ja/või kahjumi katmises arvestatakse talle proportsionaalselt teiste seltsinglastega 1/3 osas.

1. Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku selles, et kolmas isik võib hageja ja kostja ühisomandis olnud kinnistul olevas elamus elada tähtajatult. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kolmanda isiku elama asumine 14.12.2007 Xxxx asuvasse eraldi sissepääsuga majaossa, oli piiratud kindla tähtajaga või (üüri)lepinguga antud eluruumi kasutamiseks. Samuti ei ole kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel oleks olnud vaidlus kolmanda isiku eluruumi kasutamise osas käesoleva kohtumenetluse eelselt.
2. Ü. A. on kohtule esitatud taotluses märkinud, et kuna käesoleval juhul ei olnud pooled näinud seltsinglepingule ette tähtaega ning nii Ü. A., hageja kui kostja kavatsesid Xxxxs asuval kinnistul ühiselt koos elada tähtajatult, võib Ü. A. tähtajatu seltsingu igal ajal soovi korral lõpetada. Ü. A. tõi välja, et esitas seltsingu lõpetamiseks avalduse 11.mail 2018.a ning hageja ega kostja ei ole sellele vastu vaielnud (II kd tl 175). 8 Hageja võttis kolmanda isiku nõude õigeks ja seltsingulepingu lõppemise aja osas täpsemat seisukohta välja ei toonud (III kd tl 91). Kostja on vaielnud kolmanda isiku nõudele vastu ning leidnud, et poolte vahel ei olnud seltsingulist suhet. Kostja tõi välja, et kolmas isik on esitanud kohtule 14.05.2018 avalduse, millega on seltsingu üles öelnud. (III kd tl 152; III kd tl 169p) Lepingu ülesütlemist reguleerivad

§-id 195-196. Seltsingulepingu ülesütlemiseks on

§-is 597 sätestatud eriregulatsioon.

§ 597

lg 1 esimese lause kohaselt võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Kohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kolmanda isiku lepinguline esindaja on edastanud 11.05.2018 ja 19.08.2018 V. L.ile oma hagiavalduse projekti. Küll aga ei nähtu nimetatud tõendist, et seltsingu lõpetamiseks oleks 11.mail 2018.a edastatud avaldus hagejale ning ka 19.08.2018 kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et kolmas isik ei ole saanud kostjalt seisukohta võimaliku kokkuleppe osas, viidates asjaolule, et kostjale hagi projekti edastamisest on möödunud 3 kuud. Eelpooltoodust lähtuvalt ei saa kohus asuda seisukohale, et seltsingulepingu ülesütlemine on realiseerunud 11.05.2018, kuivõrd tõendatud ei ole vastavasisulise tahteavalduse jõudmist hageja ja kostjani. Küll aga nähtub 14.05.2018 hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast teade, et kolmas isik on esitamas hagiavaldust hageja ja kostja vastu ning kirjale on manusena lisatud kolmanda isiku hagiavalduse projekt (I kd tl 194-199). Samuti on lähtunud kostja oma menetlusdokumentides võimaliku seltsingulepingu lõppemisega seonduvas 14.05.2018.a kuupäevast, mil kohtule edastati kolmanda isiku hagiprojekt (nt III kd tl 152). Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul seltsinguleping üles öeldud kolmanda isiku poolt 14.05.2018, kuivõrd hiljemalt nimetatud päeval jõudis vastav tahteavaldus vastaspoolteni. 29. Seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Hageja on palunud lõpetada hageja ja kostja ühisomand kinnisasjale asukohaga Xxxx jättes selle E. L.i ainuomandisse, alternatiivselt asja müügiga avalikul enampakkumisel (III kd tl 145-146). Kostja ei nõustunud hageja pakutud jagamisviisiga ja palus jagada kinnisasi V. L.i ainuomandisse (III kd tl 154). Kostja tõi ka välja, et kinnisasja müük avalikul enampakkumisel on menetlusosalisi kõige koormavam ja kulukam viis ning enampakkumine on äärmuslik viis ühisvara jagamiseks. Kolmas isik palus rahuldada oma nõue ja välja mõista hagejalt ja kostjalt solidaarselt kolmanda isiku kasuks hüvitis põhinõude summas 54 000 eurot ja viivised, alternatiivselt jagada seltsinguvara ja müüa Xxxx kinnistu avalikul enampakkumisel (II kd tl 73-74). Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine (

§ 600lg 1).

Seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamisel kinnisasjale saab kõne alla tulla esmajoones selle võõrandamisest saadud raha jaotamine

§-de 602-604 kohaselt (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 20, 21). See tähendab esmalt kinnisasja omandamisega seotud võimalike kohustuste (esmajoones võimalike tasumata laenumaksete) mahaarvamist tulemist (

§ 602

), seejärel panuste tagastamist tulemi arvel (

§ 603

) ja lõpetuseks ülejäägi jaotamist vastavalt panustele (

§ 592lg 1, § 604).

9 Riiklikult tunnustatud ekspert V. L. poolt tehtud ekspertiisiaktist nähtuvalt oli kinnisasja asukohaga Xxxx turuväärtuseks 180 000 eurot (seisuga 17.10.2018). Laenujääk 14.05.2018 seisuga oli 131 907,49 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt ei pruugi seltsinglaste poolt tehtud panuste tagastamine nende algses suuruses olla võimalik pärast laenukohustuse ja kinnistu müügiga seotud kulutuste kandmist.

§ 603

lg 4 kohaselt kui seltsinguvarast ei piisa panuste tagastamiseks, kohaldatakse käesoleva seaduse § 602 lõikes 2 sätestatut.

§ 602

lg 2 kohaselt kui seltsinguvarast ei piisa ühiste kohustuste täitmiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. Kui seltsinglaselt ei saa talle langevat summat, katavad teised seltsinglased puudujäägi vastavalt nende osadele kahjumi katmises, kusjuures neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kohtu hinnangul seltsinguvara võõrandada avalikul enampakkumisel. Võõrandamise tulemi arvelt tuleb esmalt tasuda müügi ja enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu) ning seejärel rahuldada N AB nõuded, mis tulenevad E. L.i, V. L.i ja N AB vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr xxxx.

1. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et hageja, kostja ja kolmas isik sõlmisid seltsingulepingu tunnustele vastava kokkuleppe, mille eesmärgiks oli 2006.a hageja ja kostja omandisse soetatud kinnistule kahe majaosaga elumaja projekteerimine ja valmis ehitamine, mille saavutamiseks tegid pooled panuseid, vastavalt kolmas isik oma korteriomandi müümisest saadud raha ulatuses ning hageja ja kostja valdavalt N AB-ga sõlmitud eluasemelaenu ulatuses. Seltsinguleping on üles öeldud 14.05.2018.a, millest lähtuvalt tuleb seltsingu likvideerida ja seltsinguvara jaotada.
2. Kuna kohus tuvastas seltsingulepingu olemasolu, ei ole kohtul vajalik hinnata, kas Ü. A. on teinud mõnel muul õiguslikul alusel hageja ja kostja ühisvarale parendusi või kulutusi, millele oleks võimalik kohaldada kostja aegumise vastuväidet.
3. Hüvitis Hageja on palunud mõista E. L.ile ühisvara arvel välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 14 139,72 eurot, millest 200 000 EEK (ca 12 782 eurot) ulatuses on tegemist kinkega E. M.lt, millega E. L. tasus K. K.le Xxxx ehitamiseks võetud laenu ning 1357,72 eurot, mis hõlmab E. L.i poolt tehtud kulutuste ja tasutud eluasemelaenu ning –intresside maksete katteks perioodil 25.05.2018-28.08.2018 tehtud kulutusi. (III kd tl 142p- 146). Kostja vaidles hageja hüvitisenõudele vastu (III kd tl 169-170). Kostja (vastuhagis hageja) on palunud oma vastuhagis mõista juhul, kui ühisvara jagatakse viisil, mille kohaselt kinnisasi Xxxx jääks V. L.ile ja korteriomand xxxx jääks E. L.ile, E. L.ilt välja V. L.i kasuks hüvitis kaotatud omandi ja enamsaadu eest juhul kui kohus tuvastab seltsingulepingu suhte Ü. A.aga summas 12 576,84 eurot ning alternatiivselt juhul, kui kohus poolte seltsingulepingut ei tuvasta, mõista E. L.ilt V. L.i kasuks hüvitis kaotatud omandi ja enamsaadu hüvitamiseks summas 4 372,14 eurot (kostja nõue ja nõutava hüvitise suurus on summaliselt korrigeeritud 06.04.2020 kohtumääruses lähtuvalt asjaolust, et kohus jättis V. L.i 16.03.2020 vastuhagi muutmise taotluse rahuldamata ning 04.11.2019 vastuhagi punktides 2.3, 2.5., 2.7.-2.
4. esitatud nõuded ja punktis 2.6.
5. esitatu järgmises sõnastuses: „hüvitised lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 697,20 eurot, kasutuseelised Xxxx perioodi 19.09.2017 kuni 04.11.2019 eest summas 6165,22 eurot, mida ei ole E. L.i poolt V. L.ile välja makstud hagi resolutsiooni p 2.3 ja 2.5 alusel“ tähelepanuta.) Hageja (vastuhagis kostja) vaidles V. L.i 04.11.2019 vastuhagis esitatud nõuetele vastu, tuues välja, et V. L. on muutnud nii hagi alust kui eset ning E. L. esitas nimetatud dokumendile vastuväite ega nõustunud 04.11.2019 kohtule esitatud hagi muutmise taotlusega (esitatud vastuhagi nime all). 10 Eelnevalt on kohus tuvastanud, et E. L.i, V. L.i ja Ü. A.a vahel oli sõlmitud seltsingulepingu Xxxx asuva kinnisasja soetamiseks ja lõpuni ehitamiseks. Kohus on tuvastanud ka, et kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Pooled on menetluses tuginenud asjaolule, et E. L.i, V. L.i ja N AB vahel sõlmitud eluasemelaenust tulenevad kohustused olid E. L.i ja V. L.i kanda ning moodustasid E. L.i ja V. L.i panuse seltsinguvarasse. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Selle sätte järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et olukorras, kus hageja ja kostja poolt tehtud panused seltsinguvarasse olid kummagi poole poolt 1/3 osas seltsinguvarast ning hageja on tõendanud, et tegi panuse seltsinguvarasse osaliselt oma lahusvara arvelt (vastavalt oli hageja poolt seltsinguvarasse tehtud panuse suuruseks eluasemelaenu summa / 2 + kinkena E. M.lt saadud summa ning kostja panus seltsinguvarasse oli eluasemelaenu summa / 2), on osaliselt põhjendatud hageja nõue kostja vastu lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud panuse hüvitamiseks. Hageja on toonud välja, et on saanud kinkena oma tädilt E. M.lt kokku 200 000 EEKi, mida kasutas K. K.lt võetud Xxxx ehitamiseks võetud laenu tasumiseks. Hageja on esitanud maksekorraldused perioodist 29.11.2007- 26.02.2008 tõendamaks E. M.lt saadud pangaülekandeid kokku summas 172 800 krooni (I kd tl 50-52). Hageja tõi välja, et 27 2000 eesti krooni andis E. M. E. L.ile sularahas (III kd tl 142p). E. M. on 16.10.2020 kohtuistungil tunnistajana vande all öelnud järgmist: „Mul A.ta 2007 lõpus oli võimalus E. teha kingitus ülekande näol, 10 000 eesti krooni, talle endale kulude katteks, ei kontrollinud, kus ta seda kasutab. Veebruaris 2008 E.il sünnipäev, oli jälle võimalus, järjekordsed 2 ülekannet, mõeldud kingitusena. See oli tema äranägemise järgi kasutamiseks. Aegajalt sularaha kingitused, kui on võimalus. /---/ Sain preemiat firma poolt, andsin E.ile meeleheaks, veebruarikuus 2008, mis oli sularahas. 26 800 eesti krooni.“(IV kd tl 68p). Hageja poolt esitatud laenulepingust nähtub, et V. L. ja K. K. on sõlminud 15.10.2007.a lihtkirjaliku laenulepingu, millega V. L. laenas K. K.lt 200 000 krooni maksetähtajaga 01.03.2008 (I kd tl 109). Kostja vaidles hageja seisukohale vastu, leides, et V. L.i ja K. K. vaheline laenuleping ei tõenda, et ühisvaraline kohustus on täidetud lahusvara arvelt. Kostja hinnangul ei ole tunnistaja E. M. ütlused usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja peab hagejat oma tütreks ja on solvunud kostja peale. Kostja hinnangul kui keegi teeb kinke, kirjutatakse juurde kinge, mitte ülekanne, mis viitab majandustegevusele poolte vahel. (IV kd tl 69) Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, tõenditest ja tunnistaja ütlustest, et tõendatud on hageja poolt K. K.le kostja poolt võetud laenusumma 200 000 krooni tagastamine ning tõendatud on ka asjaolu, et E. M. tegi hagejale perioodil 29.11.2007-26.02.2008 pangaülekandeid kokku summas 172 800 krooni. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks täiendava kinke summas 26 800 krooni kinkimise hagejale, millest lähtuvalt saab asuda kohus seisukohale, et hageja on teinud lahusvara arvelt panuse seltsinguvarasse kokku summas 199 600 krooni (ca 12 756,77 eurot). Ehkki K. K.le tehtud maksekorraldus hageja poolt tõendab laenusumma 200 000 krooni tasumist, võidi kinke ja tasutud kohustuse jääk tasuda hageja ja kostja ühisvara arvel (200 000 – 199 600 = 400 eurot). Täiendavalt on palunud hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 1357,72 eurot, mis hõlmab E. L.i poolt tehtud kulutuste ja tasutud eluasemelaenu ning –intresside maksete katteks perioodil 25.05.2018-28.08.2018 tehtud kulutusi. Hageja on oma 11.09.2019.a hagiavalduse tervikteksti sisuosas viidanud, et loobub nimetatud nõudest osaliselt summas, mis ületab 678,86 eurot ehk nõudest, mis hõlmab kulutuste tegemise perioodi, mil E. L. ka V. L. olid veel abielus, ehk 19.09-201724.05.2018 (III kd tl 143). Sama terviktesti resolutsioonis on hageja lähtunud hüvitisenõudes siiski nii 11 kinkena saadud lahusvara, kui tasutud kulutuste ja tasutud eluasemelaenu ning –intresside maksete katteks perioodil 25.05.2018-28.08.2018 kantud kulutuste kogusummast 14139,72 eurot (12782 eurot kinkena saadud raha + 1357,72 eurot nimetatud perioodil tehtud maksete kandmine), mille hüvitamist kostjalt nõuab. Kostja vaidles kulutuste hüvitamise nõudele vastu (III kd tl 169p-170). Kohus loeb tõendatuks, et abielulahutuse järgselt kandis hageja kinnisasjaga seotud kulusid kokku perioodil 25.05.2018-28.08.2018 vähemalt summas 1357,72 eurot (II kd tl 79- 81; 86-87; 92-93; 9596). Kohtu hinnangul on põhjendatud olukorras, kus seltsinglaste panused on eelduslikult võrdsed, s.o hageja ja kostja kummagi panus seltsingus on 1/3 seltsinguvarast ning hageja ja kostja panus seltsinguvarasse tulenes E. L.i, V. L.i ja N AB vahel sõlmitud laenulepingust, E. L.i poolt lahusvara arvel tehtud panusest ja kulude kandmisest perioodil 25.05.2018-28.08.2018, mõista kostjalt välja hageja kasuks poolte varaühisusest lähtuvalt pool lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutusest ehk summas 7057,25 eurot (kinge 12 756,77+kulud 1357,72=14 114,49/2= 7057,25 eurot).
6. Korteriomand Hageja on palunud lõpetada hageja ja kostja ühisomand kinnisasjale asukohaga xxxx (edaspidi korteriomand) jättes selle V. L.i ainuomandisse, alternatiivselt asja müügiga avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist saadu arvel tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu), rahuldada Ü. A.a nõue summas 54 000 eurot E. L.i ja V. L.i vastu ulatuses, milles nõuet ei ole rahuldatud kinnisasja Xxxx müügist saadud rahast, maksta E. L.ile välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 14 139,72 eurot osas, mida ei ole E. L.ile välja makstud Xxxx kinnisasja müügist saadud rahast, ülejäänud müügist saadud raha jagada E. L.i ja V. L.i vahel võrdsetes osadest ning V. L.ile väljamakstava müügihinna arvel maksta E. L.ile välja hüvitis kaotatud omandi eest summas 11 623,60 eurot. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et xxxx korteriomand tuleb jätta kostja ainuomandisse ja kostja ei nõustu hageja hüvitiste arvestusega. (III kd tl 170) Kostja (vastuhagis hageja) on palunud jagada ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga xxxx selliselt, et jätta korteriomand E. L.i ainuomandisse, alternatiivselt müüa xxxx asuv korteriomand avaliku enampakkumise teel, tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu) ning maksta V. L.ile välja E. L.i kohustusena hüvitis omandi kaotamise ja enamsaadud vara eest 12 576,84 eurot, mida ei ole E. L.i poolt V. L.ile välja makstud hagi resolutsiooni p 2.
7. alusel ning ülejäänud summa maksta välja E. L.ile. (III kd, tl 154-154p; IV kd tl 9p) Hageja (vastuhagis kostja) esitas vastuväite V. L.i 04.22.2019 vastuhagile ja kostja seisukohale E. L.i hagile, viidates et V. L. on esitanud sisuliselt uue hagi, milles on muudetud nii hagi alust kui eset ning E. L. ei nõustu 04.11.2019 kohtule esitatud hagi muutmise taotlusega. E. L. palus kohtul võtta seisukoht V. L.i 04.11.2019 vastuhagis ja kostja seisukohas E. L.i hagile esitatud uute asjaolude, nõuete, tõendite ja vastuväidete lubatavuse osas, mille järgselt esitab E. L. enda seisukohad V. L.i 04.11.2019 vastuhagile ja kostja seisukohale E. L.i hagile. Kohus võttis nimetatud küsimuses seisukoha 06.04.2020 määruses, mille järgselt ei ole E. L. kohtule omapoolset seisukohta kostja 04.11.2020 vastuhagile ja kostja seisukohale E. L.i hagi osas esitanud. Pooled ei vaidle, et korteriomand kuulub poolte ühisvarasse ja korteriomandi väärtus on 57 200 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-9749, p 13). 12 Kohus leiab, et poolte esitatud nõue jätta korteriomand teise poole ainuomandisse ja kohustada teist poolt hüvitama korteriomandi mõttelise osa väärtuse, ei ole kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 2 ja Põhiseaduse §-iga 32, sest üks isik ei saa kohustada teist isikut omandama teisele isikule kuuluvat mõttelist osa. Kuna kumbki pool korteriomandit ainuomandisse ei soovinud, tuleb poolte ühisomand korteriomandile lõpetada selle müümisega avalikul enampakkumisel Kohus selgitab, et kui kohus otsustab poole taotlusel müüa asja kas avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ning asi müüakse täituri poolt täitemenetluses (AÕS § 77 lg 2).
8. Sõiduauto Xxxx 2008 Hageja tõi hagiavalduses välja, et tema nimele on registreeritud ka sõiduk Xxxx 2008, mille hageja ja kostja kinkisid 18.05.2013.a. oma ühisele pojale D.ile, kui D. sai täisealiseks. Sõiduk on D.i otseses valduses. Hageja on seisukohal, et nimetatud sõiduk ei kuulu enam hagejale ja kostjale ühisvarana vaid selle omanikuks on D. L.. (I kd tl 4) V. L. tõi oma vastuhagis välja, et hageja ja kostja ühisvara hulka kuulub sõiduauto xxxx 2008, mis on E. L.i nimele registreeritud ja soetatud 2013.a. Sõiduk on hageja ja kostja ühise poja D. L. kasutuses. Sõiduki väärtuseks hindas V. L. 1500 eurot. V. L. tõi välja, et nimetatud sõiduki lubasid hageja ja kostja kinkida nende ühisele pojale D. L.ile. Kuna kõnealune sõiduk on käesoleval ajal registreeritud E. L.i nimele ja see on E. L.i ning nende ühise poja otseses valduses ja kasutuses, siis on see vajalik E. L.ile ning see tuleb jätta ainuomandina E. L.ile väärtusega 1500 eurot. (I kd tl 165p) Kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel saab kohus asuda seisukohale, et sõiduauto xxxx 2008 kuulub (jätkuvalt) hageja ja kostja ühisvara koosseisu ning kohtule ei ole esitatud andmeid, millest lähtuvalt oleks kohtul võimalik nimetatud sõiduki kuuluvust kindlaks määrata ja poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud sõiduk on poolte ühise poja D. L.i kasutuses ning talle poolte poolt kingitud, kohus nimetatud sõidukit poolte ühisvarana ei jaga ja jätab nimetatud osas kostja vastuhagi rahuldamata Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnA.jas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannavad pooled oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, ning eelduslikult on ühisvara jagamine kõikide menetlusosaliste huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
10. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda, kostja menetluskulud kostja enda kanda ja kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.11.2020 kohtuotsus. 14