← Eesti

2-19-8971/50

Obsah (12)§ 178§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 173§ 163§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-8971 17. veebruar 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-19-8971 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.G K (hageja) esitas kohtule

  1. juunil 2019 A Pi (praegune perekonnanimi R, kostja) vastu hagi, milles on nõudnud mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha alates 01.06.2019 igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 kehtestatud alammäära (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja sündinud 08.07.
  2. Kostja on hageja isa. Hageja on hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga alaealine ja hageja seadusliku esindaja (ema) ülalpidamisel. Laps elab ema juures. Kuna kostja ei osale lapse ülalpidamises ilma mõjuva põhjuseta, pöördub hageja kohtu poole elatise nõudes, kuivõrd vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning kostja ei ole oma kohustusi täitnud ega täida. Hageja on seisukohal, et kostjal puuduvad põhjused oma kohustusi täitmata jätta. 2.Kohus
  3. juuli
  4. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  6. detsembri
  7. a määrusega (tl 16) jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud

  1. juunil
  2. Hageja nõuab seadusega ettenähtud miinimummääras elatist alates
  3. juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäär oli
  4. aastal 270 eurot ning aastal 2020 on see 292 eurot kuus. Tulenevalt

§ 129

lg-st 2 moodustab alates hagi esitamisest nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest 2474 eurot (270x7 + 292x2). Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2474 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED 2

(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Koos kajaga Viru Maakohtu
  1. augusti
  2. a tagaseljaotsusele
  3. septembril 2019 esitatud vastuses (kd 1, tl 33-34) tunnistas kostja hagi osaliselt, nimelt summas 110 eurot kuus alates 01.07.2019 kuni kostja varalise seisundi muutumiseni. Vastuse kohaselt on hagi kohtule esitatud 12.06.
  4. Hageja ei põhjendanud elatise tagasiulatuvat nõudmist alates 01.06.
  5. Viimast korda on kostja maksnud hagejale elatist
  6. aasta juulis summas 200 eurot. Kostjal ei ole võimalik maksta 270 eurot hageja ülalpidamiseks isegi vaadeldavas tulevikus järgmistel põhjustel. Kostja ülalpidamisel on kolm last: • G K (hageja) • A R (ik xxx ja • A B (ik xxx. Ajavahemikus
  7. aasta septembrist kuni
  8. aasta juulini maksis kostja Z Ka pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist kokku summas 1200 eurot, ehk 109,09 eurot kuus 11 kuu eest. Ajavahemikus
  9. aasta septembrist kuni
  10. aasta augustini maksis kostja O R’i pangakontole alaealise lapse A R’i ülalpidamiseks elatist kokku summas 773 eurot. Ajavahemikus
  11. aasta septembrist kuni
  12. aasta juulini maksis kostja I B’i pangakontole alaealise A B’i ülalpidamiseks elatist kokku summas 1150 eurot. Ajavahemikus
  13. aasta septembrist kuni
  14. aasta veebruarini töötas kostja AS-is x ja tema neto sissetulek moodustas sel ajavahemikul 6915,09 eurot, ehk 1152,52 eurot kuus. Haiguse tõttu alates
  15. aasta märtsist kostja ei tööta, kuid vaatamata sellele on kostja jätkanud elatise maksmist hageja ülalpidamiseks. Alates 04.09.2019 viibib kostja vahi all ja alates 06.09.2019 viibib Viru Vanglas. Sissetulekut pole kostjal hetkel üldsegi. Igapäevaste vajaduste katmiseks kõik võimalikud rahasummad saab kostja vaid oma abikaasa käest. Hageja ülalpidamiseks igakuise 270 euro suuruse elatise väljamaksmine halvendab kostja teise ja kolmanda alaealise lapse (A R ja A B) varalist olukorda. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja viibib vahi all ja temal puudub sissetulek. Sellegipoolest on kostja nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist summas 110 eurot ja sõlmima selles ulatuses asjas kompromiss. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja ei ole kostja esitatud kompromissi ettepanekuga nõus. KOHTUISTUNG Kohus arutas asja
  16. juuni
  17. a kohtuistungil (kd 1, tl 101-104). Pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi ja kohus andis neile aega täiendavate tõendite esitamiseks. Osapooled on nõustunud asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses. POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 3
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 1.Kohtule
  1. juulil 2020 (kd 1, tl 134-135) esitatud menetlusdokumendist tulenevalt tõi kostja 25.06.2020 toimunud istungil välja, et lisaks hagejale on tal veel kaks last ning kolmas laps on sündimas. Sündimata lapse kohta esitas kostja kohtule arstitõendi. Arstitõendi järgi on arvatav sünnitamise aeg 4.01.
  2. Seega on kostjal kohustus mitut last ülal pidada. Kostja on seisukohal, et saaks siinkohal kohaldada perekonnaseaduse §
  3. Tuleb hinnata, kas kostja saaks miinimumilähedase tasumisega hakkama. Seni on kostja tasunud 100-150 eurot. Ühtlasi on pangakontoväljavõttest näha, et kostja ei tööta, kuid ta on suutnud tasuda 100-150 eurot elatist lapsele. Pangakontoväljavõttest selgub ka, et kostjal on kohustusi, mida ta peab täitma laenuandjate suhtes. Kui kostjal sünnib neljas laps 4.01.2021, siis lisandub ta kostja ülalpeetavate hulka. PKS §-st 111 lg-st 1 tulenevalt peab kostja sündimata lapse ema ülal pidama. Samuti peab kostja ka ennast ülal pidama. Perekonnaseaduse § 111 lg 1 järgi on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Seega ongi kostjal viies inimene, keda ta peab ülal pidama 4.01.2021 sündiva lapse ema. Ka peab kostja ennast ülal pidama. Nõue on esitatud 12.06.2019 ning elatist nõutakse alates 01.06.
  4. Seega nõuti elatist tagasiulatuvalt. Kostjale jääb ebaselgeks, miks esitati nõue tagasiulatuvalt. Hageja peab tõendama, et ta on enne kohtusse pöördumist kostjalt küsinud ülalpidamist. Praegusel juhul nõude rahuldamisel seaks see kostja raskesse olukorda eriti, kui hageja pole veel tõendanud ka, et ta on küsinud ülalpidamist. Samuti peab hageja tõendama, et ta on järjepidevalt kostjalt nõudnud elatise maksmist. Nõude rahuldamine seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda ja seetõttu võib kannatada saada edaspidine saadav elatis. Seetõttu tagasiulatuva elatise rahuldamine eesmärki ei täidaks. Ühtlasi on Riigikohtu praktikas välja kujunenud, et riigi poolt saadav peretoetus kuulub lapse elatisraha hulka. Kostja on seisukohal, et elatise nõuet tuleks selle võrra (peretoetuste võrra) vähendada, sest Riigikohtu praktika kohaselt on elatis osaliselt riigipoolsete toetustega kaetud. Kostja arvates peab arvestama peretoetusi ka tagasiulatuva elatise nõude juures. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2.Kohtule
  5. juulil 2020 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 158-160) teatas hageja, et jääb hagi juurde ja palub hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja igakuised kulutused on järgmised: toitumise peale 200 eurot riided ja jalatsid 80 eurot eluasemekulud 40 eurot transpordikulud 10 eurot huviringid 60 eurot telefonikulud 5 eurot meelelahutused 15 eurot keskmised puhkusekulud (väljasõit) 20 eurot lasteaed 65 eurot hügieenitarbed 10 eurot meditsiinikulud 15 eurot eelkool 30 eurot Kokku 550 eurot 4
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Kõigepealt peab kindlaks tegema, mis on laste vajadused ja siis saab määrata ülalpidamise ulatuse. Kui tehakse kindlaks ülalpidamise ulatus, siis peab arvestama laste kõiki eluvajadusi, kaasa arvatud hariduse ja kasvatamisega seotud kulutused. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimumimäära. Kostja nõuab vähendada elatist summale 100 eurot kuus iga lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni ja ütleb, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek. Hageja viidab rohkelt kohtupraktikale ja leiab, et elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimumimäära ei ole alust. 3.Kostja on seisukohal (kd 1, tl 165-166), et ei kuulu elatisraha hulka alljärgnevad kulud: huviringid, telefonikulud, meelelahutused, keskmised puhkusekulud (väljasõit). Kostja arvates tuleks seega maha arvutada huviringid 60 eurot, meelelahutus 15 eurot, keskmised puhkusekulud (väljasõit) 20 eurot. Kostja leiab, et kohus peaks maha lahutama peretoetuste võrra saadava summa. Hageja taotles elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Kostja leiab, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul kindlasti mõistlik. Seega kostja leiab, et hageja taotlus miinimumpalga sidumiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ema ei tasu lapsele miinimummääras elatist ka. Hageja seadusliku esindaja pangakontoväljavõttest nähtub, et tema töötasu on 368,19 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on kolm alaealist last pluss tema enda ülalpidamine ja seega on kokku 4 ülalpeetavat. Seega 368,19 eurot / 4 on 92.04 eurot. Samuti on osa elatisest kaetud riigipoolse peretoetusega. Isegi kui võtta aluseks lapse ja ema enda ülalpidamine, siis tuleb 368.19 eurot /2 on 184.09 eurot ja seega see ei olegi miinimumelatis, mida ema isalt nõuab. Kostjal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Kohtule esitatud andmete põhjal ei tasu ema lapsele elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Lähtuvalt perekonnaseaduse § 116 lõikes 1 sätestatust ei ole mõistlik kohaldada isa suhtes elatise tasumist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja on seisukohal, et kui hageja nõuab isalt miinimumelatist, ei ole vanemate vahel võrdsust. Emagi ei maksa lapsele miinimummääras elatist lähtuvalt olemasolevatest andmetest. Ka juhin kohtu tähelepanu Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on Riigikohus öelnud, et elatis on läinud kõrgeks ning tuleks ka kaaluda vähendamise võimalust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. KIRJALIK MENETLUS 11. jaanuaril 2021 (kd 1, tl 173-174) määras kohus vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi osapooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi saavutamata jätmise puhul tegi kohus pooltele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ning hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis

§ 232

lg-st 1 tulenevalt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega rahuldada osaliselt. Kohtule

  1. juunil 2019 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt välja mõista elatise summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
  2. juunist 2019 kuni tema täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja sünnitõendiga (kd 1, tl 4), et ta on sündinud
  3. juulil 2015 ning et tema vanemateks isa A K (praegune perekonnanimi R) ja ema Z Ka. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole alust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuna kostja tasus elatist oma võimete piires. Ajavahemikus
  4. aasta septembrist
  5. aasta juulini maksis kostja Z Ka pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist kogusummas 1200 eurot, ehk 109,09 eurot kuus 11 kuu eest. Viimast korda on kostja maksnud hagejale elatist
  6. aasta juulis summas 200 eurot. 6

(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Hageja ei põhjendanud elatise tagasiulatuvat nõudmist alates 01.06.
  1. Nõue on esitatud 12.06.2019 ning elatist nõutakse alates 01.06.
  2. Seega nõuti elatist tagasiulatuvalt. Hageja peab tõendama, et ta on enne kohtusse pöördumist kostjalt küsinud ülalpidamist. Samuti peab hageja tõendama, et ta on järjepidevalt kostjalt nõudnud elatise maksmist. Nõude rahuldamine seaks kostja raskesse majanduslikku olukorda ja seetõttu võib kannatada saada edaspidine saadav elatis. Seetõttu tagasiulatuva elatise rahuldamine eesmärki ei täidaks. Peale hageja on kostjal veel kaks last ja
  3. a jaanuaris peab sündima neljas laps. Kostja peab ülal pidama oma lapseootel abikaasat ja ka iseennast. Kostja ei ole varaliselt võimeline andma ülalpidamist hageja nõutud suuruses, sest tema teised ülalpeetavad sattuvad halvemasse olukorda kui hagejal. Lisaks sattub kostja raskesse majanduslikku olukorda. Hageja emal on kolm last ja ta ise ei panusta hageja ülalpidamisse samaväärset summat kui nõutakse kostjalt. Samuti saab hageja ema toetust, mille arvelt on osaliselt hageja ülalpidamiskulutusi kaetud. Kostja on seisukohal, et hageja toodud kulutused on ülepaisutatud. Kostja viibib vahi all ja temal puudub sissetulek. Sellegipoolest on kostja nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot (kd 1, tl 101, 104). Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli perioodil, mille eest elatist nõutakse, alljärgnev: aastal 2019 – 540 eurot, pool sellest moodustab 270 eurot ning alates aastast 2020 – 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. PKS §-st 108 tulenevalt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et kostja väited, et hageja ei esitanud talle enne hagi esitamist elatisenõuet, ei ole iseenesest aluseks jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. Siinkohal juhindub kohus Riigikohtu 25.05.
  6. a otsuses nr 3-2-1-35-16 (p 20) ja 04.12.
  7. a otsuses nr 3-2-1-136-13 (p-d 12, 13, 14) olevatest suunistest. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel, et tagasiulatuvalt nõutud elatise väljamõistmine ei asetaks kohustatud isikut äärmiselt raskesse olukorda ega oleks talle ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades, et: - elatist nõutakse tagasiulatuvalt vaid 11 päeva eest (hagi esitati
  8. juunil 2019, elatist nõutakse alates
  9. juunist 2019); - PKS § 100 lg-st tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks; 7
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 - tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, mistõttu saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.
  1. a otsuse nr 3-2-1-136-13 p 13 ja 26.06.
  2. a otsuse nr 3-2-1-78-13 p 13), juhindub kohus elatise väljamõistmise üldsätetest nii tagasiulatuva elatise kui ka alates hagi esitamisest nõutava elatise põhjendatuse üle otsustades. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning kui suures ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad, ja analüüsida kas on alust elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 32-1-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundi üle. Vaidlust ei ole, et hageja emal on kokku kaks last (kd 1, tl 100): poeg (hageja) G K, sünd 08.07.2015, ja tütar A Ka, sünd 07.05.
  5. Hageja väitel on tema igakuised ülalpidamiskulud keskmiselt 550 eurot. Kostja leiab, et ei kuulu hageja elatisraha hulka alljärgnevad kulud: huviringid, telefonikulud, meelelahutused, keskmised puhkusekulud (väljasõit). Kostja arvates tuleks seega maha arvutada huviringid 60 eurot, meelelahutus 15 eurot, keskmised puhkusekulud (väljasõit) 20 eurot. Ent kostja ei põhistanud, miks need kulud, millega ta nõus ei ole, ei kuulu hageja elatisraha hulka. Ühtlasi arvestab kohus, et Justiitsministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt
  6. a veebruaris tehtud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ järgi (lk 38) on 3–6aastaste laste ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal kuus kokku 319 eurot. Uuringu kohaselt on eluasemekulud 26 eurot, hageja tähendab aga 40 eurot eluasemekulude suurusena. Hageja tähendab toidukuludena 200 eurot kuus, kuigi uuringus leiti, et selles vanuses lapse toidukulud on 46 eurot. 3–6aastaste vanuserühmas on toidukulude osakaal väiksem, sest osa toidukuludest on liigitatud hariduskulu alla. Hageja on esile toonud, et kuine kulu, kui huviringid 60 eurot, meelelahutus 15 eurot, lasteaed 65 eurot, eelkool 30 eurot, on seega kokku 170 eurot. Ent uuringus leitud, et 3–6aastaste vanuserühmas vaba aja ja hariduskulud moodustavad kokku 100 eurot. Uuringust lähtudes on 3–6aastaste vanuserühmas kulutused toidule, eluasemele, haridusele ja vaba ajale kokku 172 eurot, aga mitte 410 eurot nagu mainib hageja. Seega on hageja toodud igakuised kulutused ilmselt ülepaisutatud. Kohus peab tõendatuks, et hageja vajaduste rahuldamiseks läheb vaja vähem kui kahekordset miinimumelatist. Järgnevalt analüüsib kohus hagejaga koos elava hageja ema varalist seisundi. Töötajate registri (kd 1, tl 95; kd 2, tl 170-171) andmeil töötab hageja ema alates 23.02.2019 xxx OÜ-s puhastusteenindajana. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Maksu- ja Tolliameti 01.07.
  1. a teatisest (kd 1, tl 123-124) nähtub, et hageja emale tehti perioodil 01.06.2019-30.06.2020 väljamakseid 7438,79 eurot, mis on keskmiselt 572 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 12.01.
  2. a teatisest (kd 1, tl 186-186) nähtub, et hageja emale tehti perioodil 01.07.2020-31.12.2020 väljamakseid 3079,83 eurot, mis on keskmiselt 440 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuste (kd 1, tl 128, 196) kohaselt määrati hageja emale kahe lapse kasvatamise tõttu (G ja A eest) lapsetoetus alates 01.01.2019 iga kuu kogusummas 120 eurot. Eesti Töötukassa vastuste (kd 1, tl 120, 193) kohaselt ei ole hageja ema töötuna registreeritud ja talle ei ole määratud toetusi või hüvitisi. Kohus on registritele vastavad päringud tehes kontrollinud hageja ema varalist seisu. Maanteeameti andmeil (kd 1, tl 96) kuulub hageja emale sõiduk TOYOTA Avensis, registreerimismärgiga xxx, ehitusaasta
  3. Kinnistusraamatus ei ole hageja ema nimele kinnistuid registreeritud. Äriregistris puuduvad andmed hageja kohta, et tema oleks mõne ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Ka hageja ema Swedbank AS-i pangakonto väljavõtted perioodi 01.01.2020-07.07.2020 (kd 1, tl 161) ja 07.07.2020-01.02.2021 (kd 2, tl 6-14) eest ei tõenda, et hageja emal oleksid täiendavad sissetulekud peale töötasu ja lapsetoetuse olnud. Muid korrapäraseid või suuremates summades olevaid laekumisi ei nähtu. Pangakontolt teostati kindlustusmaksed, tasuti kauplustes, lokaalides ja tanklas. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Arvestades, et hageja emal on kaks alaealist last, keda ta ülal peab, ja hageja ema peab ennastki ülal pidama, on tõendatud, et hageja ema ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma samas suuruses, kui ta nõudmas kostjalt. Kohus peab analüüsima ka, millised on kostja sissetulekud ja nende saamise võimalused ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majandusliku seisundi üle. Töötajate registri andmetel (kd 1, tl 94) töötas kostja viimati ajavahemikus 18.09.201714.02.2019 x AS-is töölepingu alusel. Ajavahemiku 01.09.2018 – 20.09.2019 kohta kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 42) nähtub, et kostja sai x t AS-ilt ja x AS-ilt kokku 6915,09 eurot, mis teeb keskmiselt 1152,52 eurot kuus. Eesti Töötukassa 01.07.2020 vastuse (kd 1, tl 120) kohaselt on kostja töötuna arvele võetud alates 20.02.2020 ja ta on töötuna arvel kuni käesoleva ajani (01.07.2020). Toetusi või hüvitisi määratud ei ole. Eesti Töötukassa 14.01.2021 vastuse (kd 1, tl 193) kohaselt ei ole kostjat töötuna registreeritud. Alates 01.07.2020 (ajavahemikus 03.07.2020-19.11.2020) on talle tehtud väljamaksed koolituse sõidutoetuse ja stipendiumi näol kokku 143,88 eurot. Maksu- ja Tolliameti 01.07.2020 tõendi nr 7.1-4/018340-1 (kd 1, tl 125) ja 12.01.2021 tõendi nr 7.1-4/000913-1 (kd 1, tl 190) järgi ei tehtud ajavahemikus 01.06.2019–31.12.2020 kostjale väljamakseid. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2020 vastuse (kd 1, tl 128) ja 15.01.2021 vastuse (kd 1, tl 196) kohaselt kostjale pensioni ja/või toetuseid määratud ei ole. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole ega üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ehk kohustatud isikul on piisavalt vara, mille arvelt saaks ülalpidamise anda. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle ka erinevates registrites. Kinnistusregistri andmetel (kd 1, tl 97-98) kuulub kostja ja O R’i (kostja abikaasa, kd 1, tl 99; kd 2, tl 20) ühisomandisse alates 19.11.2019 kinnistu – aadressil xxx, Narva asuv elamumaa pindalaga 696 m
  1. Maanteeameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mõne ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Avalike registrite andmete põhjal ei kuulu seega kostjale vara, mis tema võimekust lapsele ülalpidamist anda suurendaks. Riigikohtu seisukohalt (13.04.
  2. a otsuse nr 3-2-1-17-16 p 14) saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Ajavahemiku 10.06.2019-03.05.2020 kohta kostja SEB Pank AS-i pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 84-86) ei tulene, et kostjal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Sissekanded on peamiselt kostja abikaasa O. Rilt. Ka kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõtted perioodi 20.05.2019-03.07.2019 (kd 1, tl 138139), 02.07.2018-01.07.2020 (kd 1, tl 140-153), 20.05.2019-03.07.2019 (kd 1, tl 154-155) eest ei tõenda, et kostjal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud peale töötasu olnud kuni
  3. a veebruarini (k.a). Kajastatud on sissekanded kostja abikaasa O. Rilt, laenu väljamaksed. Muid korrapäraseid või suuremates summades olevaid laekumisi ei nähtu. Pangakontolt teostati maksed korteri ja erinevate teenuste (elektri, interneti, mobiilside) eest, kindlustusmaksed, tasuti kauplustes, lokaalides ja tanklas. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Eeltoodu alusel ei tuvastanud kohus ka et kostjal oleks olemas salajane sissetulek. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on kostjal kokku neli last (kd 1, tl 92, kd 2, tl 20). Neljas laps - tütar A R on sündinud
  4. jaanuaril
  5. PKS § 111 lg 1 alusel on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Seega on kostjal kokku viis inimest, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kohus leiab, et vanem peab oma ülalpeetavate ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, küll aga see ei tähenda, et nelja alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ja vast sünnitanud abikaasa ülalpidamise maksmiseks vähemalt kaks ja poole palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste ja abikaasa vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (vt Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a otsus nr 2-16-2343, p 13;
  8. aprilli
  9. a otsus nr 2-16-100215, p 20). Kohus on juba kindlaks teinud, et kostjal ei ole sissetulekuid, sh varjatud sissetulekuid, või muud vara, mille arvelt saaks ta kõigile ülalpeetavatele anda elatise. 10
(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971 Kohus arvestab sellegagi, et hetkel viibib kostja vanglas (kd 2, tl 19), kus võib sissetuleku saamine olla raskendatud. Vaatamata oma varalisele seisundile on kostja nõus tasuma hagejale 100 eurot elatist kuus. Kostja on palunud arvestada, et hageja ema saab lapsetoetust, millest kaetakse osaliselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul on õigustatud välja arvata elatise suurusest hageja peale tasutud lapsetoetuse pool ehk 30 eurot. Kohus on seisukohal, et lähtudes uuringuga tuvastatust, et 3–6aastaste laste ülalpidamiskulud on standardeelarve meetodi põhjal kokku 319 eurot kuus, iga kohustatud isiku osa on siis 159,50 eurot ja, lahutades sellest summast 30 eurot lapsetoetust, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks summas 129,50 eurot iga kuu alates
  1. juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab põhjendatuks hageja nõude mõista elatis välja alates
  2. juunist
  3. a ehk tagasiulatuvalt, kuna kostja pangakonto väljavõtte (kd 1, tl 39) kohaselt ei täitnud ta hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.
  4. a aprilli ja mai lõpus tasus ta hageja seaduslikule esindajale igakord 50 eurot,
  5. a juunis ei tasunud mitte midagi.
  6. juulil
  7. a tasus kostja hageja emale 200 eurot, seda summa tuleb arvestada elatise tasumisena. Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see kostjalt välja (Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37). Arvestades, et kohus mõistab elatise välja summas 129,50 eurot alates
  10. juunist 2019, samuti et PKS § 100 lg-st tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks, arvutab kohus välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ajavahemiku 01.06.2019-28.02.2021 eest, milleks on 2719,50 eurot. Sellest summast arvutab kohus maha 12.07.2019 tasutud 200 eurot ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks ühekordse summana 2519,50 eurot. Alates
  11. märtsist
  12. a kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt välja elatis summas 129,50 eurot kuus. Alla seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmise tõttu ei saa elatise summat siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, kuivõrd elatise automaatset suurendamist ei saa põhjendada üksnes miinimumpalga tõusuga. Kohus juhindub Riigikohtu
  13. veebruari
  14. a otsuse nr 2-15-15909 p-s 16 väljendatud seisukohtadest. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus selgitab pooltele, et

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD 11

(12)Tsiviilasi nr 2-19-8971

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on osaliselt rahuldanud hagi. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse. Kuivõrd tegemist on elatise nõudmise hagiga, kus hagejaks on alaealine laps, ei pea kohus põhjendatuks jätta osa menetluskulusid hageja kanda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostjalt osalist hageja menetluskulude väljamõistmist, arvestades kostjal juba tekkinud elatise võlgnevuse suurust ja ülalpeetavate arvu.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.