Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2618 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Orvi Koi

§ 184

lg 21 järgi ja XX süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07.

jaanuari 2021 otsus Apellatsiooni esitajad Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, Vadim Jevoneni kaitsja Prokurör Raigo Aas Süüdistatavad Vadim Jevonen, ik: 39109270369, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud

1. november 2019, XX, ik: XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 14.01.2020 ja viibis vahi all kuni 07.07.
2. Kaitsjad Rainer Kuulme, Urmas Simon 1 RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. jaanuari 2021 otsus Vadim Jevoneni ja XX süüdistusasjas muutmata.
5. Jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Jätta Vadim Jevoneni kaitsja apellatsioon rahuldamata.
6. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks - Vadim Jevoneni ( ik: 39109270369) kasuks 360.00 eurot, - XX( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 520.00 eurot. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
7. Vadim Jevonenile esitati süüdistus

§ 184

lg 21 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistus käsitab V. Jevoneni varem narkokuriteo toime pannud isikuna. V. Jevonen tunnistati Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega nr 1-18-8986 süüdi

§ 184lg 21 järgi.

Vadim Jevonenile esitatud süüditus seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta omandas suures koguses kanepit enne 02.10.2019 ja müüs sellest osa hinnaga 11 eurot/gramm edasi CC-le ja XX-le. 02.10.2019 kella 21.42 ajal müüs V. Jevonen 46,10 gr kanepiõisikuid (tetrahüdrokannabinooli ehk THC sisaldus 20%) Tallinnas, Kadaka tee 7 asuva S ette pargitud sõiduautos Seat Ibiza (reg.nr GGGGGG) XX-le. 10.10.2019 kella 14.20 ajal müüs V. Jevonen 53,73 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 18%) Ss CC-le. 17.10.2019 kella 13.59 müüs V. Jevonen 96,31 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 12%) Ss CC-le. 04.11.2019 kella 13.06 ajal müüs V. Jevonen 97,55 gr kanepiõisikuid (THC sisaldus 13%) Ss CC-le. V. Jevonen hoidis osa kanepist kuni 04.11.2019 enda kasutatavates S OÜ ruumides ja enda elukohas Tallinnas KKK. S OÜ ruumidest leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 26 läbipaistvat vaakumkilepakendit kokku 10,21 kg kanepiga (THC sisaldus oli 16%) ja lahtine kilepakend 7,94 gr kanepiga (THC sisaldus 21%) ning V. Jevoneni elukohast leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 1 läbipaistev kilekott 0,54 gr kanepiõisikutega (THC sisaldus 12%) ning kanepi jääkidega avatud vaakumpakendid ja digitaalkaal. Kokku käitles V. Jevonen ebaseaduslikult 10 504,23 gr kanepit. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. V. Jevonen käitles kanepit koguses, mis tekitab narkojoobe keskmiselt 14 000 inimesele. V. Jevonen käitles kanepit suure varalise kasu, vähemalt 115 546,43 eurot, saamise eesmärgil, kuna müüs kanepit hinnaga 11 eurot/gramm. V. Jevonen teeninuks kanepi hulgirealiseerimisel tulu vähemalt 105 042 eurot. Jaemüügi ehk ühe grammi kaupa müües oleks V. Jevonen teeninud kriminaaltulu vähemalt 210 085 eurot, kuivõrd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania 2 Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli 2018. aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm. 2. XX-le esitati süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi grupis koos CC-ga suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistus käsitab XX varem narkokuriteo toime pannud isikuna. XX tunnistati Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega nr 1-18-50 süüdi

§ 184lg 1 ja § 185 lg 1 järgi.

XX-le esitatud süüditus seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta kohtus 02.10.2019 kella 21.23 ajal Tallinnas Kadaka tee 7 CC ja GG-ga. Kohtumisel lepiti kokku 50 grammi kanepi müümine 600 euro eest GG-le. Seejärel võttis XX 02.10.2019 kella 21.42 paiku pitsakioski kõrval parkinud V. Jevoneni kasutuses olevast sõiduautost Seat Ibiza (reg.nr GGGGGG) 100 gr narkootilist ainet kanepit. XX andis 02.10.2019 kella 21.42 paiku sõiduauto Ford Focus (reg.nr GGGGGG) kõrval kanepi vastavalt ühisele teoplaanile edasi CC-le. GG andis seejärel 600 eurot üle XX-le. CC andis osa XX-lt saadud kanepist, s.o 46,10 grammi (THC sisaldu 20%), 02.10.2019 kella 21.47 paiku sõiduautos Ford Focuse tagaistmel ebaseaduslikult edasi GG-le. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. XX käitles kanepit koguses, mis tekitab narkojoobe keskmiselt 133 inimesele. HARJU MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus tunnistas Vadim Jevoneni süüdi

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepimüügi episoodides, samuti kanepi hoidmises kuni 04.11.2019 enda elukohas ja S OÜ pitsakioskis ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas Vadim Jevonenile mõistetud karistust (10 aastat vangistust) Harju Maakohtu 14.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8986 mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 aastat vangistust) võrra ning mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas Vadim Jevoneni karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 04.11.2019. Tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus mõistis Vadim Jevoneni õigeks

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses 02.10.2019 kanepimüügis kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu.

§ 184lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel maakohus konfiskeeris Vadim Jevonenilt sularaha 12 139,02 eurot ning mobiiltelefon Apple i

Phone 6, mis arestiti 10.12.2019 Harju Maakohtu määrusega 1-19-9639.

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeris Vadim Jevonenilt ja

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult OO-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) neile ühiselt kuuluv mootorsõiduk BMW X6 (reg.nr SSSSSS), mis arestiti Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-19-9908.

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõistis kolmandalt isikult S OÜ-lt konfiskeerimise asendamiseks välja 3950 eurot. Konfiskeerimise asendamise nõude 3950 eurot tagamiseks jättis kuni nõude täitmiseni aresti alla S OÜ AS-s SEB Pank asuval arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 425,94 eurot.

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 11, lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõistis kolmandalt isikult OO-lt konfiskeerimise asendamiseks välja 3319 eurot. KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel võimaldas OO-l tasuda 3319 eurot igakuiselt ositi kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimise asendamise nõude 3319 eurot tagamiseks jättis kuni nõude täitmiseni kehtima Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-19-9908 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku 3 hüpoteegi OO-le kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinn, KKK eluruum nr X (kinnistu nr XXXXXXXX, katastritunnus X), määrates hüpoteegi summaks 3319 eurot. Maakohus mõistis Vadim Jevonenilt välja KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel menetluskuluna 6046,40 eurot, võimaldades nimetatud kulu tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, tasudes ühes kuus vähemalt 503,86 eurot, Jättis riigi kanda DNA ekspertiiside 19E-GE1311 teostamise kulust 228 eurot, 19E-GE1314 teostamise kulust 2451 eurot ja 19E-GE1315 teostamise kulust 1311 eurot RKKK otsuse nr 31-1-120-12 p 6.2 alusel ning narkootilise aine ekspertiisi 19E-AN1132 teostamise kulust 28 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel. Süüdistataval tekkinud menetluskulude hüvitamise nõude rahuldas maakohus osaliselt. Hüvitas Vadim Jevonenile KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel seoses 02.10.2019 kanepimüügi episoodis õigeks mõistmisega riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstava tasu 1/6 ulatuses ehk summas 700 eurot kohtu poolt aktsepteeritavaks peetavalt 4200 euro suuruselt Vadim Jevoneni kaitsmisega seotud kulult. 4. Maakohus mõistis XX õigeks

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Kr

MS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel jättis kohus riigi kanda määratud kaitsjatele kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 493,50 eurot. Hüvitas KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel XX-le valitud kaitsjale makstava tasu summas 3575 eurot riigieelarve vahenditest. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jättis riigi kanda narkootilise aine ekspertiisi 19EAN1132 teostamise kulust 28 eurot. APELLATSIOONID

1. Prokurör vaidlustab Harju Maakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, s.o KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel, kuivõrd maakohus on 02.10.2019.a sündmuse osas eiranud KrMS § 61 norme, jättes tõendeid hindamata nende kogumis ning andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Samuti vaidlustab prokurör otsust Vadim Jevonenile mõistetud karistuse osas, leides, et karistus ei vasta süü suurusele, s.o KrMS § 338 p 4 alusel. 5.
2. Harju Maakohus mõistis nii Vadim Jevoneni kui ka XX õigeks 02.10.2019.a toimunud kanepi edasiandmise osas, kuivõrd maakohtu hinnangul ei kinnitanud kohtulikult uuritud tõendid süüdistatavate tegevust süüdistuses märgitud viisil. Ringkonnaprokurör sellise hinnanguga ei nõustu ning on seisukohal, et kohtulikult uuritud tõenditest nähtub kogumis, et 02.10.2019.a müüs Vadim Jevonen kanepit XX-le, kes andis selle koos CC-ga edasi kuriteomatkijale GG-le. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti hinnanud tõendeid kogumis 10.10, 17.10 ja 04.11.2019.a toimunu osas, tuvastades mh Vadim Jevoneni ja CC tegevuses mõdus operandi. Samas on kohus 02.10.2019.a osas leidnud, justkui sel korral (esimesel korral) toimusid asjad teistmoodi. Prokuröri hinnangul see siiski nii ei olnud ning ka 02.10.2019.a pärines GG-ni (XX ja CC kaudu) jõudnud kanep Vadim Jevonenilt. Prokuröri hinnangul on maakohus ebaõigesti lugenud GG ütlusi 02.10.2019.a osas ebausaldusväärseks ja jätnud need tõendikogumist välja 02.10.2019.a osas. Kohtu hinnangul on see tingitud mh asjaolust, et GG suitsetas tol õhtul kanepit, mistõttu mäletas sündmusi kehvalt ja just seetõttu olid kohtus tema ütlused ebakindlad ja vastuolulised. Samas kui vaadata, 4 millises osas kohtu hinnangul vastuolu ja ebakindlus seisnes, siis on see marginaalne. Prokurör juhib tähelepanu ka sellele, et GG andis kohtus ütlusi 4 kuriteomatkimise päeva osas ning kohus luges ülejäänud 3 päeva osas (10.10, 17.10 ja 04.11.2019.a) ütlused usaldusväärseks. GG ütlused langevad kokku ka teiste tõenditega, eelkõige jälitustoimingu protokolli, ent ka osalt ka XX ütlustega, samuti kinnitavad GG ütlusi kaudselt ka kirjalikud tõendid (kinnipidamisprotokollid, läbiotsimisprotokollid, DNA- ja narkootilise aine ekspertiisiaktid). Kohtu hinnangul oli GG 02.10.2019.a sündmustes ebakindel, kuna vastas kohtus prokuröri küsimusele „ Kas ta tegi ka midagi?“ (küsimus oli XX osas) „Ta viibis selles kohas, ma sel hetkel ei teadnud mis ta seal tegi. Siis meil oli politseinikega vaidlus, kuidas üle anda raha. Leppisime kokku, et annan raha ette ning ootan kuni tuuakse kaup. Politsei andis mulle selleks loa ja andsin raha edasi, raha andsin KX-le. Ei, see oli teistmoodi. X läkSkioski juurde, talle kioskist keegi avas puldiga auto, ma ei tea kes.“ Antud vastust on raske pidada ebakindluseks, vaid siin tuleb arvestada asjaoluga, et GG andis ütlusi sündmuste osas, mis toimusid aasta varem (GG kuulati kohtus üle 20.10.2020.a). GG parandas end koheselt ise ilma kellegi täpsustava küsimuse või suunamiseta, mistõttu on ülekohtune pidada seda tema ebakindluseks. Lisaks viidatud ebakindlusele oli kohtu hinnangul GG ütlused vastuolulised. Kohtu hinnangul seisnes ütlustes vastuolu selles, kas ja mida nägi GG XX toomas ja üle andmas CC-le. Prokurör möönab, et GG vastused olid prokuröri ja kaitsja küsimustele mõnevõrra erinevad, kuid siiski vastas ta mõlemale, et nägi, et XX andis CC-le midagi üle. Seejuures sõltus ka GG vastuste sisu prokuröri hinnangul mitte ainult konkreetsest küsimusest, vaid ka eelnevatest küsimustest. Prokurörile esitab selles osa GG ütlused ja nende alusel kokkuvõtvalt märgib, et GG nägi, et XX andis CC-le üle paki, mille ta tõi eelnevalt sõidukist Seat Ibiza (reg.nr GGGGGG), mis avati puldiga kaugjuhtimise teel (sõiduki tuled vilkusid selliselt, kui uksed avati). Seejärel istusid CC ja GG sõidukisse (Ford Focus) ning seal andis CC GG-le kauba (kanepi üle). GG ütluste usaldusväärsust ja tõelevastavust 02.10.2019.a sündmuse osas kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, ent ka XX enda ütlused, kes kinnitas, et ta tõi sõidukist Seat Ibiza asjad (mitte küll kanepit, vaid laadija ja särgi) ning andis laadija üle CC-le. Nii haakuvad GG ütlused jälitustoimingu protokollis kajastatuga 02.10.2019.a osas (nii nagu ka teiste kuupäevade osas, mille osas GG ütlusi andis). Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 02.10.2019.a toimus tunnistaja GG ning CC vahel õhtusel ajal (algusega 20.39) Telegram rakenduse kaudu vestlus, mille käigus lepiti kokku kohtumine Tallinnas Mustamäel Kadaka tee 7 juures, kus asus pitsakiosk S. Kell 21.23 jõudis GG Tallinnas Kadaka tee 7 asuva pitsakiosk S juurde. Pitsakioski lähistel kohtusid omavahel GG, CC ja XX. Märkimisväärne on, et esmalt kohtusid omavahel GG ja XX, viimane tuli GG juurde ning uuris GG-lt kas ta tuli CC juurde. Kui vestlusega liitub ka CC, läheb jutt kohe rahale. GG ütles, et ta ei saa kohe raha ette anda (kanepi eest), vaid kui tuuakse (ainet) siis saab ka raha. Seepeale sekkub vestlusesse XX, kes küsib: „Aga kas sa arvad, et me tõmbame sind alt või?“. Matkija vastusele, et igasuguseid asju tuleb ette, vastab XX „Ei-ei-eiei… niisugused inimesed me ei….“. Seejärel jätkavad CC ja GG omavahelist arutelu, mil viisil tuleks edaspidi tehinguid läbi viia, eelkõige selles osas, kas raha tuleb ette anda või alles siis kui kaup (kanep) käes. 21.26 lahkus kolmikust XX ning läks S pitsakioski müügileti juurde ning CC ja GG jätkasid omavahel vestlust, kus arutatakse veel võimalike tuleviku ostude osas. Vahepeal liitub nendega jälle XX, kes ütleb, et ta ei viitsi kaks korda käia ja küsib, mis ta teeb siis. Seejärel lahkus XX jälle ning läks pitsakioski juurde, kus rääkis pitsakioskis oleva isikuga, misjärel avati sõiduki Seat Ibiza (reg.nr GGGGGG) uksed. Viidatud sõiduk oli Vadim Jevoneni kasutuses, see nähtub sama sõiduki läbiotsimisprotokollist 04.11.2020.a. Seejärel võttis XX Seat Ibizast pruuni värvi paberkotti, 5 millega jalutas CC poole ning andis selle CC-le kell 21.
3. Pärast koti üleandmist ütles CC GGle: „Anna talle raha, tema raha..“, misjärel loetakse raha XX poolt üle (kokku 600 eurot) ning ta kinnitab, et kõik on täpne. Seejärel istusid CC ja GG kell 21.45 autosse Ford Focus (reg.nr GGGGGG) ning CC andis GG-le üle kanepi (50 grammi). Seejuures ütleb CC GG-le „Sa võta lihtsalt see kott lahti…Tee niimoodi.“, jätkates veidi „Anna mulle lihtsalt…ma võtan justkui esimesena enda jaoks, võtan viiskümmend maha. Seal on täpselt sada. Kas teeme ära?“ 21.49 väljusid mõlemad sõidukist Ford Focus ning minut hiljem lahkus GG. Samal ajal tuvastati, et S pitsakioskist väljus Vadim Jevonen, kes kallistas XX ning kes seejärel vestlesid omavahel. Maakohus luges ebaõigesti usaldusväärseks XX ütlused 02.10.2019.a sündmuste osas. Maakohus on otsuse punktis 9 (lk 7) kokku kolmes lauses sedastanud, et XX ütlused sündmuste osas on eluliselt võimalikud. Prokuröri hinnangul on maakohus eelistanud XX ütlusi, jättes kõrvaldamata ütluste vastuolud jälitustoimingu protokollis kajastatu ning GG ütlustega. 02.10.2019.a sündmuste osas nähtub jälitustoimingu protokollist, et kui GG saabus S pitsakioski juurde ning ta kohtus XX ja CC-ga, siis ei saanud ta koheselt kanepit, vaid selleks läks aega. Nii ütles CC kohtumise alguses GG-le, et u 10 minutit läheb aega (enne kui kanepit saab). Ka edasisest vestlusest nähtub, et CC ja GG veedavad seni aega (jutustades mh narkootilistest ainetest), kuni XX toob CC-le pruuni paberkoti. Seejärel istuvad CC ja GG autosse ning GG saab kätte kanepi. Selline sündmuste jada kinnitab üheselt, et CC-l puudus eelnevalt müügiks mõeldud kogus kanepit, mille ta pidi andma üle GG-le. Vastasel juhul oleks kohe kohtumise alguses kaup üle antud ning seejärel igaüks oma teed läinud. Ka ei lahkunud CC vahepeal GG juurest, s.t tal puudus võimalus see kuskilt mujalt saada. Seega saigi kanep pärineda kotist, mille tõi XX Vadim Jevoneni autost Seat Ibiza. Kokkuvõtvalt, maakohus on 02.10.2019.a sündmuste osas hinnanud tõendeid ebaõigesti, eelistanud kriitikavabalt XX ütluseid, jättes kõrvaldamata vastuolud GG ütluste ja jälitustoimingu protokollis talletatu ja teiste tõenditega. 5.
4. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kogutud tõendite pinnalt ei nõustu prokuratuur kohtu poolt Vadim Jevonenile mõistetud karistuse suurusega. Vadim Jevonenil mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ja karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Prokurör esitab Riigikohtu otsustes 5-20-2, 3-1-1-77-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13, 1-18-2232 selgitused karistuse mõistmise põhimõtete osas, märkides, et maakohus mõistis Vadim Jevonenil 10 aasta pikkuse vangistuse, s.o vähem kui keskmääras (13 aastat). Prokurör on seisukohal, et Vadim Jevoneni teos puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta käitles (sh müüs) kokku enam kui 10 kg kanepit. Sellest saanuks narkojoobe ligikaudu 14 000 inimest ning taolises koguses kanepi omamine on võimalik neil, kes on narkokurjategijate hierarhias kõrgemal tasemel. Nii on praktikas tuvastatud, et üldjuhul tuuakse Eesti Vabariiki kanepit kümnete kilogrammide kaupa, mis tähendab, et Vadim Jevonenil pidi olema väga hea juurdepääs kanepile. Vadim Jevoneni varasemal karistusel puudus igasugune eripreventiivne mõju ning ta hakkas vabaduses veelgi suurejoonelisemalt tegelema narkootikumide müügiga. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikus talle mõista keskmäärast leebema karistuse. Prokuröri hinnangul tuleb Vadim Jevonenile üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel mõista keskmäärast mõnevõrra rangem karistus. Eeltoodut arvesse võttes palub prokurör Vadim Jevoneni karistada

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 14 aasta pikkuse vangistusega.

Kuivõrd Vadim Jevonen pani kuriteo toime katseajal, siis tuleb

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 6 Tallinna kohtumaja 14.05.2019.a otsusega 1-18- 8986 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 aastaga ning mõista liitkaristuseks 19 aasta pikkune vangistus. 5.3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3, 4, § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 2 ja 3, ringkonnaprokurör taotleb: Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2021.a otsus XX õigeksmõistmise osas ning samuti Vadim Jevoneni õigeksmõistmine 02.10.2019.a osas. Teha uus otsus ning mõista XX

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest süüdi ning mõista karistuseks 5 aasta pikkune vangistus, millele tuleb

§ 65

lg 2 alusel liita varasema Harju Maakohtu 15.01.2018.a otsusega 1-18-50 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Sellest tuleb maha arvata

§ 68lg 1 alusel käesoleva asja raames XX-l vahi all viibitud aeg.

Teha uus otsus ning mõista Vadim Jevonen süüdi ka 02.10.2019.a teos ja karistada teda 14 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.05.2019.a otsusega 1-18-8986 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 aastaga ning mõista liitkaristuseks 19 aasta pikkune vangistus. Apellant ei taotle suulist menetlust, ent taotleb KrMS § 335 lg 2 alusel esimese astme kohtuistungi protokollide avaldamist. 6. V.Jevoneni kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu 07.01.2021 kohtuotsust osaliselt. Palub tühistada Harju Maakohtu 07.01.2021 kohtuotsus osas, millega Vadim Jevonen tunnistati süüdi

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 kanepimüügi episoodides, samuti kanepi hoidmises kuni 04.11.2019 enda elukohas ja S OÜ pitsakioskis, mõistes talle karistuseks 10 aastat vangistust, millega Vadim Jevonen´ile mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust arvestades karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 04.11.2019, millega Vadim Jevonen´ilt konfiskeeriti sularaha 12 139,02 eurot ning mobiiltelefon Apple iPhone 6 ni p 1.6), millega konfiskeeriti Vadim Jevonen´ilt ja kolmandalt isikult OO´ilt neile ühiselt kuuluv mootorsõiduk BMW X6 (reg.nr SSSSSS), millega mõisteti kolmandalt isikult S OÜ-lt (registrikood XXXXXXXX) konfiskeerimise asendamiseks välja 3950 eurot, millega jäeti konfiskeerimise asendamise nõude 3950 eurot tagamiseks kuni nõude täitmiseni aresti alla S OÜ AS-s SEB Pank asuval arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 425,94 eurot, millega mõisteti kolmandalt isikult OO´ilt konfiskeerimise asendamiseks välja 3319 eurot, millega jäeti konfiskeerimise asendamise nõude 3319 eurot tagamiseks kuni nõude täitmiseni kehtima Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega 1-19- 9908 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek OO´ile kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinn, KKK eluruum nr X, millega mõisteti Vadim Jevonen´ilt välja menetluskuluna 6046,40 eurot, millega jäeti Vadim Jevonen´i menetluskulude hüvitamise nõue osaliselt rahuldamata. Kaitsja taotleb vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista Vadim Jevonen talle esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks, tagastada Vadim Jevonen´ile sularaha 12 139,02 eurot ning mobiiltelefon Apple iPhone 6, kustutada OO´ile kuuluvale korteriomandile asukohaga Tallinnas, KKK (registriosa nr XXXXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek, vabastada aresti alt OO´ile ja Vadim Jevonen´ile ühisvarana kuuluv sõiduauto BMW X6, registreerimismärgiga SSSSSS, sularaha ja Osaühingu S arvelduskontod ning jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kaitsja ei vaidlusta Harju Maakohtu 07.01.2021 kohtuotsust osas, millega Vadim Jevonen mõisteti õigeks

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses 02.10.2019 kanepimüügis kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu, millega otsustati tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel, millega jäeti riigi kanda DNA ekspertiiside 19E-GE1311 teostamise kulust 228 7 eurot, 19E-GE1314 teostamise kulust 2451 eurot ja 19E-GE1315 teostamise kulust 1311 eurot ning narkootilise aine ekspertiisi 19E-AN1132 teostamise kulust 28 eurot ning millega mõisteti riigilt välja Vadim Jevonen´i kaitsja tasu summas 700 eurot. 6.

1. Kaitsja hinnangul on kohus vaidlustatud osas oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on kaasnenud vaidlustatud osas ebaõige ja põhjendamatu kohtuotsus, mistõttu tuleks maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. 6.1.1 Tõenditest ei nähtu, et Vadim Jevonen oleks toime pannud talle etteheidetavad süüteod Kohtu seisukoht, et 10.10.2019, 17.10.2019, 04.11.2019 kanepi müügi episoodid ja 10,21 kg kanepi hoidmine S ruumides on süüdistus tõendatud, ei põhine mitte tõenditel, vaid oletustel ning selles osas Vadim Jevonen´i süüdimõistmisel on kohus rikkunud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet, mille kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei pea Vadim Jevonen oma süütust tõendama. 6.1.
2. Kaitsja avab süüdistusakti p-s 16.1 tehtud etteheite ja leiab, et asjas ei esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Vadim Jevonen oleks S ruumides CC´le kanepit müünud. Kohus on oletuslikku järeldust, et Vadim Jevonen müüs Ss CC´le kanepit, põhjendanud asjaoluga, et CC on viibinud koos Vadim Jevonen´iga kolmel korral S ruumides, samas ei tõenda eelviidatud asjaolu, et selliste koosviibimiste käigus oleks Vadim Jevonen müünud CC´le kanepit. Ka asjaolu, et CC võis võtta kanepit S ruumidest, ei tõenda, et kanepi oleks CC´le üle andnud just nimelt Vadim Jevonen – kohus ei ole kummutanud kaitseversiooni, et S ruumidest leitud kanep kuuluski just nimelt CC´le endale. Kohus on oletuslikku järeldust, et Vadim Jevonen müüs Ss CC´le kanepit, põhjendanud asjaoluga, et Vadim Jevonen´i valduses oli 900 eurot rahast, mille CC sai GG´ilt. Samas ei ole asjas esitatud mitte ühtegi tõendit (ei dokumentaalset tõendit, tunnistajate ütlust ega muid tõendeid), mille põhjal saaks väita, et CC andis Vadim Jevonen´ile 900 eurot just nimelt kanepi eest. Vadim Jevonen ongi kohtuistungil selgitanud (vt 30.11.2020 kohtuistungi protokolli lk 5 ja kohtu 04.12.2020 õiendit istungi protokolli parandamise kohta), et ta andis CC´le peale viimase vanglast vabanemist laenuks 3000 eurot. Seega ei saa olla kahtlust, et eelviidatud 900 euro näol oli tegemist just nimelt laenu osalise tagastamisega Vadim Jevonen´ile. Kaitsja osutab, et kohus on asunud õigele seisukohale (vt kohtulahendi lk 8), et XX´lt leitud 100 eurot (millised kaks 50- eurost kupüüri sai CC algselt GG´ilt andes need edasi XX´le) saab lugeda CC poolseks laenutagastuseks XX´le. Põhjendamatu on asuda Vadim Jevonen´ilt leitud 900 euro osas teistsugusele seisukohale, kuna tõendeid, millest nähtuks, et see summa oleks üle antud Vadim Jevonen´ile just nimelt kanepi eest, ei ole asjas esitatud. 6.1.
3. Kohus on õigesti osutanud, et nii GG´i ütlused, kui ka teised asjas esitatud tõendid tõendavad, et kõikidel kordadel müüs just CC (so 10.10.2019, 17.10.2019, 04.11.2019) GG´ile kanepit (vt nt kohtuotsuse p 43 viimane lause). Samas ei ole kohus viidanud tõendile, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et selle kanepi müüs CC´le algselt Vadim Jevonen. Vastupidi, tunnistaja GG (kuriteo matkija) on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et ta ei tunne Vadim Jevonen´i ega ole mitte kunagi narkootilisi aineid Vadim Jevonen´ilt saanud (vt 20.10.2020 istungi protokolli lk 6). Tunnistaja GG selgitas, et ta ostis narkootilisi aineid vaid CC´lt (vt 20.10.2020 istungi protokolli lk 2). Seega oli tegemist just nimelt CC nö „äriga“, millele viitab üheselt asjaolu, et kõikide kanepi müügi episoodide puhul lepiti müük kokku just nimelt CC ja GG´i vahel ning kanepi sai GG samuti just nimelt CC´lt (mitte Vadim Jevonen´ilt). Kohus on õigesti osutanud (vt kohtuotsuse p 17), et just CC pakkus GG´ile Telegrammi kaudu pidevalt marihuaanat, erinevaid koguseid ja erinevate hindadega, mis osutab asjaolule, et CC 8 valduses pidi olema suurem kogus kanepit, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud välja pakkuda erinevaid hindasid ja koguseid. Ka CC ise ei ole kohtueelses menetluses väitnud, et ta oleks kanepit saanud Vadim Jevonen´ilt (vt CC 05.11.2019.a ja 30.03.2020 ülekuulamiste protokolle, so 05.10.2020 istungi protokolli lk 13). Arvestades eelnevat (so asjaolu, et GG´ile müüs kanepit vaid CC) ja tuvastatud asjaolu, et CC´l oli juurdepääs S ruumidele, saab teha vaid ühe mõistliku ja eluliselt usutava järelduse ja nimelt selle, et OÜ S ruumidest leitud kanepi tegelikuks valdajaks oligi just nimelt CC, mitte Vadim Jevonen. 6.1.
4. Kaitsja teeb viited kohtupraktikale (nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-4-15 p 4.2 ja p 11) ja leiab, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et Vadim Jevonen oleks olnud OÜ S ruumidest leitud kanepi valdajaks (vastupidi, tõendite põhjal saab üheselt väita, et leitud kanepi valdjaks oli selle müüja, so CC). Kohtu vastupidine järeldus (vt kohtuotsuse p 26) ei põhine tõenditel, on oletuslik ja vastuolus Riigikohtu lahendis tooduga. Esiteks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud asjaoluga, et kui CC pitsakioskisse sisenes, viibis ta pitsakioskis koos V. Jevonen´iga, samas nagu kaitsja on eespool osutanud, ei saa sellest asjaolust teha järeldust, et selliste koosviibimiste käigus oleks toimunud Vadim Jevonen´i poolne kanepi müük CC´le – vastupidi, mitte ühestki asjas esitatud tõendist seda ei nähtu. Teiseks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et kohus ei pea usutavaks, et V. Jevonen kui S OÜ osanik ning seega äriühingu käekäigust huvitatud isik ei oleks märganud või ei oleks olnud kursis tagaruumis visuaalselt suures koguses hoitava narkootilise ainega. Sellisele seisukohale asudes ei ole kohus esiteks viidanud tõendile, millest nähtuks, et V. Jevonen oli teadlik, et S OÜ ruumides asub kanepit. Samas on kohtu selline seisukoht vastuolus eelviidatud Riigikohtu lahendis tooduga – ka juhul kui eeldada, et Vadim Jevonen võis teada, et CC hoiab S OÜ ruumides oma kanepit, ei muuda see Vadim Jevonen´i selle kanepi kaasvaldajaks. Kolmandaks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et V. Jevonen´ilt leiti kuriteo matkijalt saadud raha summas 900 eurot, samas nagu kaitsja on eespool esile toonud, ei muuda eelviidatud asjaolu Vadim Jevonen´i S OÜ ruumidest leitud kanepi valdajaks. Neljandaks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et 04.11.2019 läbiotsimisel leiti V. Jevoneni elukohast aadressilt Tallinn, KKK kanepit ning kanepi kaalumisele ja pakendamisele viitavaid esemeid, samuti sularaha, samas ei tõenda see asjaolu seda, et Vadim Jevonen oleks olnud S OÜ ruumidest leitud kanepi valdajaks. Vadim Jevonen on selgitanud, et eelviidatud esemed on tal kodus seisnud rohkem kui 1,5 aastat (st need on pärit varasemast ajaperioodist). Viiendaks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et sündmuste järjekord 10.10.2019, 17.10.2019, 04.11.2019 CC poolsel kanepi müümisel oli ühesugune (so esmalt sai CC matkijalt sularaha, seejärel sisenes pitsakioskisse, kus viibis V. Jevonen ning pärast pitsakioskist väljumist andis CC kahel korral matkijale üle kanepi ning viimasel korral viskas kanepi põgenedes auto alla peitu), samas ei tõenda selline sündmuste järjekord seda, et Vadim Jevonen oleks olnud S OÜ ruumidest leitud kanepi valdajaks. See tõendab hoopis seda, et S OÜ ruumidest leitud kanepi valdajaks oligi just nimel seda GG´ile müünud isik, so CC. Kuuendaks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et kuigi DNA-ekspertiisi aktide järgi 10.10.2019, 17.10.2019 ja 04.11.2019 CC-le pitsakioskis üle antud vaakumpakenditelt võetud proovidest V. Jevoneni bioloogilist materjali ei leitud, näitab kummikinnaste leidmine V. Jevoneni kodust kohtu arvates, et kanepi pakendamisel kasutas V.Jevonen abivahendeid selleks, et vältida enda otsest kokkupuudet kanepit sisaldavate pakenditega. Ka eelviidatud asjaolu ei tõenda seda, et Vadim Jevonen oleks olnud S OÜ ruumidest leitud kanepi valdajaks – jääb ka arusaamatuks, kuidas saab isiku kodust 9 kummikinnaste leidmine tõendada seda, et isik on teisest asukohast (S OÜ ruumidest) leitud kanepi valdajaks. Asjas ei ole ka esitatud tõendit, millest nähtuks, et Vadim Jevonen oleks kas kanepit pakendanud või kasutanud kanepi pakendamisel kummikindaid. Seitsmendaks on kohus oma oletuslikku järeldust põhjendanud sellega, et DNA-ekspertiiside kohaselt ei saa välistada V. Jevoneni bioloogilise materjali esinemist S OÜ pitsakioskist leitud digitaalkaaludelt, elektronkaalul olnud plastkarbilt ja mustalt kilekotilt. Esiteks rõhutab kaitsja, et mitte ühegi S OÜ pitsakioskist leitud eseme/kanepi puhul ei asunud eksperdid tõsikindlale seisukohale, et need sisaldaks V. Jevoneni bioloogilist materjali. Asjaolu, et ekspertide hinnangul ei saa osadelt pakenditelt/esemetelt leitud DNA puhul välistada Vadim Jevonen´i, tähendab aga ühtlasi seda, et ei saa välistada ka seda, et leitud bioloogiline materjal kuulus hoopis seni tuvastamata kolmandale isikule. Ekspertide esitatud tõenäosusarvutuse põhjal ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, kellele leitud bioloogiline materjal tegelikkuses kuulub. Samas, kuna Vadim Jevonen töötas pitsakioskis igapäevaselt kokana, ei saa välistada, et Vadim Jevonen võis eelviidatud esemeid töö käigus puudutada – see ei tõenda aga seda, et Vadim Jevonen oleks olnud S OÜ pitsakioskist leitud kanepi valdajaks. 6.1.
5. Vaidlust ei ole selles ja tuvastamist on leidnud, et OÜ S ruumidele oli juurdepääs lisaks Vadim Jevonen´ile veel ka kolmandatel isikutel, sh OÜ S töötajatel JJ´il, UU´l (vt Põhja prefektuuri eriasjade uurija AK´i 04.11.2019 ettekannet, so 20.10.2020 istungi protokolli lk 15), samuti kanepit müünud isikul, so CC´l. Tõendeid selle kohta, et OÜ S ruumidest leitud kanepi valdjaks tuleks lugeda just nimelt Vadim Jevonen´i, ei ole asjas esitatud - ei ole välistatud, et kanepi toimetas OÜ S ruumidesse just mõni eelnimetatud või seni tuvastamata kolmas isik, kusjuures kaitsja poolt eespool väljatoodu põhjal saabki asuda ühesele seisukohale, et OÜ S ruumidest leitud kanepi valdajaks oli selle tegelik müüja, so CC. 6.1.
6. Asjas teostatud DNA ekspertiiside põhjal ei leidnud tuvastamist, et Vadim Jevonen oleks kokku puutunud OÜ S ruumidest leitud või GG´ile müüdud kanepi/pakenditega, millesse kanep oli pakendatud (vt DNA ekspertiisiakti nr 19E-GE1311 ja DNA ekspertiisiakti nr 19E-GE1314, so 05.10.2020 istungi protokolli lk 4 ja 5). Seega ei ole leidnud tõendamist, et Vadim Jevonen omaks mingitki puutumust narkootilise ainega, mis müüdi CC poolt GG´ile või mida CC hoidis OÜ S ruumides. 6.1.
7. Kaitsja rõhutab, et CC ei ole kohtueelses menetluses väitnud, et ta oleks narkootilisi aineid saanud Vadim Jevonen´ilt (vt CC 05.11.2019.a ja 30.03.2020 ülekuulamiste protokolle, so 05.10.2020 istungi protokolli lk 13) ning ka tunnistaja GG (kuriteo matkija) on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et ta ei tunne Vadim Jevonen´i ega ole mitte kunagi narkootilisi aineid Vadim Jevonen´ilt saanud (vt 20.10.2020 istungi protokolli lk 6). Tunnistaja GG selgitas, et ta ostis narkootilisi aineid vaid CC´lt (vt 20.10.2020 istungi protokolli lk 2). 6.
8. Tõenditest ei nähtu Vadim Jevonen´i poolset tahtlust.

§ 184

lg 21 kirjeldatud süütegu eeldab tahtlust kõigi teo objektiivsete tunnuste suhtes. Tahtluse olemasoluks peab isik soovima narkootilise aine käitlemist, samuti peab isikul olema kavatsus teenida narkootilise aine edasiandmisest suurt varalist kasu. Sellist Vadim Jevonen´i poolset tahtlust mitte ühestki asjas esitatud tõenditest ei nähtu. Kohus on osutanud (vt kohtulahendi p 31), et Vadim Jevonen kasutas kanepi käitlemisel kummikindaid, samas puudub asjas tõend, millest selline asjaolu nähtuks, seega on tegemist ainuüksi kohtu poolse oletusega. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud (vt lahendit nr 3-1-1-17-13 p 13.3), et ainuüksi isiku valdusest leitud narkootilise aine koguse pinnalt omandamise edasiandmise eesmärgil omistamine ei ole lubatav, kuna see tähendaks karistusõiguses keelatud objektiivset vastutust. Seega ei saa 10 ainuüksi asjaolust, et OÜ S ruumidest leiti narkootilist ainet, teha järeldust, et aine valdajal oleks olnud ühtlasi ka tahe ainet edasi anda ja varalist kasu teenida (kusjuures eelnevast nähtuvalt ei olnud Vadim Jevonen OÜ S ruumidest leitud kanepi valdajaks). 6.3 Kohtu seisukoht suure varalise kasu kohta ei põhine asja materjalidel. Seoses kohtu etteheitega (vt kohtulahendi p 32), et asjas ei ole tõendatud, millised on Vadim Jevonen´i kulud kanepi käitlemisel, peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et selliseid kulusid ei olegi Vadim Jevonen´il võimalik tõendada, sest Vadim Jevonen ei ole OÜ S ruumidest leitud kanepi valdajaks ega omandajaks, mistõttu ei ole Vadim Jevonen´il võimalik tõendada kulusid, mida ei ole tehtud. Eelnev ei tähenda aga seda, et kohus ei peaks arvestama asjas tuvastamist leidnud kanepi jaeja hulgimüügi hindasid (sest kohus on asunud seisukohale, et OÜ S ruumidest leitud kanepi valdajaks tuleb lugeda Vadim Jevonen, milline seisukoht ei põhine samas tõenditel), sest ei saa eeldada ega ole eluliselt usutav, et isikul oleks võimalik ligi 10,5 kg kanepit omandada tasuta. Kohus on märkinud (vt kohtulahendi p 33), et kohus ei pea tõenäoliseks kaitsja paljasõnalist väidet, et kanepi hulgimüügihind on 10-eurot/1gr. Kaitsja kohtu sellise etteheitega ei nõustu ja märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et Vadim Jevonen oleks kanepit müünud hinnaga 9 eurot/1 gramm – tõenditest ei nähtu, et Vadim Jevonen oleks üldse tegelenud kanepi müümisega. Samas sellise etteheite esitamisel on kohus jätnud tähelepanuta, et selline väide on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmete põhjal esitatud ka süüdistusaktis (vt süüdistusakti lk 4 neljas lõik). Kaitsja hinnangul on seaduse mõtteks see, et asjas ei vaja tõendamist see väide, mille üle pooled ei vaidle – sel põhjusel ongi KrMS § 227 lg 3 p 1 kohaselt kohustus kaitseaktis märkida, millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks. Kaitsja on juba 28.04.2020 kaitseakti punktis 1.8 omaks võtnud süüdistusaktis esitatud väite, et kanepi hulgimüügihind on 10 eurot/gramm ning, et kanepi jaemüügihind on 11 eurot/gramm. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas lähtuda just nimelt eelviidatud andmetest. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmeid kanepi hinna kohta tuleb ühtlasi käsitleda üldtuntud andmetena (KrMS § 60 lg 1 ja 3), millised andmed ei vaja sel põhjusel tõendamist. Kaitsja teeb viite Riigikohtus lahendis nr 1-18-2232 p-s 63 suure varalise kasu kohta esitatud selgitustele ja leiab, et antud asjas on esitatud usutavad ja mitte vaidluse all olevad andmed kanepi jae- ja hulgimüügihindade kohta, mistõttu tuleb sellistest andmetest varalise kasu suuruse hindamisel ka lähtuda. Käesoleval juhul on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmete põhjal leidnud üheselt tõendamist ja süüdistusakti kohaselt ei ole ka vaidlust, et kanepi hulgimüügihind on 10 eurot/gramm, seega peab isik 10 504,23 grammi kanepi omandamiseks tegema kulutusi vähemalt summas 105 042,30 eurot. Käesoleval juhul on üheselt tõendamist leidnud ja süüdistusakti kohaselt ei ole ka vaidlust, et kanepi jaemüügihind on 11 eurot/gramm (kuriteo matkijale müüdud kanepi hind). Arvestades eelnevat, oleks Vadim Jevonen (eeldades, et Vadim Jevonen käitles kanepit etteheidetud koguses, mille kohta asjas tõendeid esitatud ei ole) sellises koguses kanepi müügilt teeninud varalist kasu summas 10 504,23 eurot (10 504,23 x 11=115 546,53 - 105 042,30). Kohus on varalise kasu suuruse tuvastamisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust jättes selles osas käsitlemata tunnistaja GG´i ütlused, millele kaitsja on osutanud nii kaitseaktis (vt 28.04.2020 kaitseakti lk 4 eelviimane lõik) kui ka kohtukõnes (vt 30.11.2020 kohtukõne p 3.8). Nimelt on tunnistaja GG´i nii kohtueelses menetluses kui kohtus (vt 20.10.2020 istungi protokolli lk 6), selgitanud järgmist: „Umbes nädal aega tagasi palus C mul leida 10 kilogrammi marihuaanat ja me kumbki teeniks selle koguse pealt 5000 eurot.“ 11 Seega tõendavad ka eelviidatud ütlused, et ca 10 kg kanepi käitlemisel oleks võimalik kasumit teenida just nimelt kaitsja poolt eespool esile toodud suurusjärgus (summas ca 10 000 eurot). Eelnevast nähtuvalt on süüdistus

§ 184

lg 21 alusel põhjendamatu ka seetõttu, et tõendamist ei ole leidnud suure varalise kasu (so rohkem kui 40 000 euro) saamise eesmärk. 6.4. Määratud karistus on ebamõistlikult range. Käesoleval juhul on Vadim Jevonen´i väidetav tegu ebaõigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 21 alusel (vt apellatsioonkaebuse p 3.4).

Samas on kohtu määratud karistus (10 aastat vangistust) ebamõistlikult range ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kusjuures kohus on ise osutanud (vt kohtulahendi p 46), et käesoleval juhul jääb Vadim Jevonen´i süü sanktsiooni keskmisest mõnevõrra alla poole. Karistuse määramisel tuleks kaitsja hinnangul mh arvestada asjaoluga, et Vadim Jevonen´i ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohtupraktikast nähtuvalt on

§ 184

lg 21 alusel kohtute poolt määratud vangistuse määr üldjuhul jäänud ca 7 aasta piiresse (vt nt lahendeid nr 1-20-2503, 1-19-9761, 1-19-9855, 1- 197792, 1-19-4401, 1-17-10573, 1-13-9253, 1-16-7071), mistõttu ei ole ka käesoleval juhul alust määrata rangemat karistust, juhul kui ringkonnakohus ei peaks asjas tegema õigeksmõistvat otsust. Kaitsja hinnangul ei ole äärmiselt range karistuse määramine põhjendatud ka seetõttu, et aine, mille käitlemist Vadim Jevonen´ile ette heidetakse (so kanep), omamine on väga paljudes riikides legaliseeritud. 6.

1. Vadim Jevonen´i ja OO´i vara konfiskeerimine ei ole põhjendatud. Kuna Vadim Jevonen ei ole talle etteheidetavat kuritegu toime pannud, siis tuleks arestitud vara (sularaha, mobiiltelefon, S OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid, mootorsõiduk BMW X6, korter asukohaga Tallinnas KKK) aresti ja kohtuliku hüpoteegi alt vabastada. Samas nähtub kolmanda isiku (OO) poolt 20.10.2020 kohtule esitatud tõenditest ning tunnistajate AA ja YY ütlusest (vt 21.10.2020 kohtuistungi protokolli) üheselt, et Vadim Jevonen´ile ja OO´ile ei kuulu teadmata allikast pärinevat raha ega vara, mistõttu ei esine ka sel põhjusel aluseid sellise vara konfiskeerimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-19-9908 (esitatud prokuröri poolt kohtule 20.10.2020) on samuti tuvastatud (vt kohtumääruse p 13), et korteriomand asukohaga Tallinnas, KKK on OO´i lahusvara ja omandatud legaalsete vahendite arvelt ning, et sõiduauto BMW X6, registreerimismärgiga SSSSSS on omandatud OO´i töötasu ja lahusvara arvelt 3.6.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt ei saa kohus isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p-d 13-14). Käesoleva juhul on kohus AA ütlustele tuginenud valikuliselt (vt kohtuotsuse p 68), pidades AA ütlusi mitteusutavaks osas, milles AA kinnitas, et ta andis OO´ile sularahas sõiduki ostuks 12 000 eurot, põhjusel, et selle kohta ei ole esitatud konto väljavõtet. Esiteks juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et tunnistaja ütlus ongi tõend ja tunnistaja ei saa oma ütlusi tõendada täiendavate tõenditega. Teiseks, kuigi prokurör üritas seda tunnistajat korduvalt istungil oma küsimustega eksitada, märkis tunnistaja ometigi hoopis seda, et 12 000 eurot, mis anti auto ostuks sularahas OO´ile, ei võetud välja ühe summana AA kontolt, vaid see summa oli kogunenud pikema ajaperioodi jooksul, tegemist oli AA ütluste kohaselt tema isiklike säästudega ja ka isast järele jäänud rahaga. Alust nende ütluste õigsuses kahelda ei esine. Kolmandaks nähtub ka prokuröri poolt esitatud tõendist (so Vadim Jevoneni ja tema abikaasa OO elatustaseme tuvastamiseks koostatud dokumentide vaatluse kohta koostatud protokoll 12 11.11.2019, p 4.2.4), et AA´l oli piisavalt rahalisi vahendeid OO´ile ja Vadim Jevonen´ile raha andmiseks. Kaitsja hinnangul ei saa pidada AA ütlusi osaliselt mitteusutavaks ainuüksi põhjusel, et 12 000 euro osas ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, seda enam, et tunnistaja ei väitnudki, et ta oleks kogu seda summat välja võtnud oma pangakontolt. OO on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodist 01.01.2019-01.12.2019, millest nähtub, et OO´il oli piisav sissetulek (H OÜ-st), et tasuda sõiduauto BMW X6, registreerimismärgiga SSSSSS ostuhinnast 4000 eurot. Eelnevast nähtuvalt tõendavad AA ütlused ja OO´i pangakonto väljavõte, et sõiduauto BMW X6 on ostetud legaalsete vahendite arvelt. Kohus ei ole pidanud usutavaks YY ütlusi OO´ile sularahas 7000 euro üleandmise kohta (vt kohtuotsuse p 69), kuna tegemist on kohtu hinnangul paljasõnaliste väidetega ning 11.11.2019 varade vaatlusprotokollist ei ilmne, et YYi oleks
5. aastal OO pangakontodele ülekandeid teinud. Sellisele seisukohale asudes on kohus esmalt jätnud tähelepanuta, et tunnistaja ütlus ongi tõend ja tunnistaja ei saa oma ütlusi tõendada muude tõenditega ning teiseks on YY kohtuistungil selgitanud, et ta andis OO´ile raha üle sularahas, mitte pangaülekandega. Aluseid kahelda YY ütluste usaldusväärsuses asjas esine. Asjas on leidnud tuvastamist, et OO töötas H OÜ-s kelnerina. OO on esile toonud, et ta sai igapäevaselt lisaks palgale nö „jootrahana“ klientidelt minimaalselt 75 eurot päevas, so perioodi mai 2017 kuni oktoober 2019 osas on OO saanud „jootrahana“ kokku vähemalt 36 975 eurot (so kokku 29 kuud, millest igal kuul oli 17 tööpäeva, so 17x75x29). Osaliselt kajastuvad need sularaha sissemaksed ka Vadim Jevonen´i ja OO´i pangakontodel. Vadim Jevonen´i ja OO´i elukohast leitud 7000 euro ja Vadim Jevonen´ilt kinnipidamisel äravõetud 5364,02 euro näol jm Vadim Jevonen´i ja OO´i valduses olnud ja kontodele sularahas tehtud sissemaksete näol oli tegemist OO´i töökohustuste täitmise tulemusena teenitud „jootrahaga“, mitte teadmata allikast pärit sissetulekuga. Kaitsja hinnangul tuleb lugeda üldtuntuks, et kelnerina töötades makstakse töötajale klientide poolt tavapäraselt nö „jootraha“, samuti on üldteada asjaolu, et „jootraha“ makstakse reeglina sularahas, mistõttu on sellise sissetuleku tõendamine sisuliselt võimatu, samas ei vaja tõendamist asjaolu, mida saab lugeda üldtuntuks. Eelnevat silmas pidades tuleb kaitsja hinnangul asuda seisukohale, et ei Vadim Jevonen´il ega OO´il ei esine teadmata allikatest pärinevaid sissetulekuid ning eelviidatud vara tuleks aresti ja kohtuliku hüpoteegi alt vabastada. Siinjuures märgib kaitsja, et V. Jevonen´i vanglast vabanemisel 05.06.2019 (so varasema karistuse osas) sai V. Jevonen sularahas vanglalt kätte selleks ajaks kogunenud 1500 eurot, mida tuleb samuti arvestada legaalse sissetulekuna. 6.
6. Kaitsja poolt eespool väljatoodud asjaolusid arvestades tuleks Vadim Jevonen talle esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks mõista ja jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kaitsja taotleb suulist menetlust. XX KAITSJA VASTUS PROKURATUURI APELLATSIOONILE
7. Kohus on piisava põhjalikkusega võrrelnud kõiki tõendeid kogumis, kõrvutanud süüdistatavate ütlusi, võrrelnud neid jälitusprotokollidega, hinnanud kaitseversiooni kõigi teiste prokuröri poolt esitatud tõenditega ning leidnud õigesti, et isiku süüdimõistmiseks on esitatud tõendid vastuolulised ja ei võimalda kohtul teha süüdimõistvat kohtuotsust. Tunnistaja G ütlused olid ebausaldusväärsed, kuna viimane suitsetas sündmuskohal kanepit, millest võisid olla tingitud tema tähelepanu ja mäluhäired. Siinkohal võib võrdluseks tuua alkoholijoobe, mida saab alkomeetriga mõõta. Mälu- ja tähelepanuhäirete hindamisel on kohtupraktikas tavaline, et vaadatakse joobe suurust – kas see on 0,2 promilli või on see 3 13 promilli. Kuidas aga hinnata isiku narkojoovet, suitsetatud kanepi kangust ja selle mõju konkreetse tunnistaja organismile, tema mälu- ja tähelepanu võimekust? Kuna seda tehtud ei ole ja tunnistaja G ütlused olid kohtus vastuolulised, siis on täiesti arusaadav, miks kohus nende ütlustega ei arvestanud. See, et prokurörile ei meeldi see ütlustega mittearvestamine, ei muuda kohtu otsust ebaseaduslikuks. Prokurör rõhutab, et kolmes järgnevas episoodis on kohus jälle lugenud G ütlused usaldusväärseks, kuid samas unustab prokurör, et nendes episoodides ei ole tuvastatud, et tunnistaja oleks suitsetanud kanepit sündmuste ajal ega pole tuvastatud ka tema ütluste diametraalset vastuolu nii nagu seda oli 02.10.2019 episoodi osas. Samas kirjutab prokurör oma apellatsioonis, et GG ütluste usaldusväärsust ja tõelevastavust 02.10.2019 sündmuste osas kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, ... Siin jääb muidugi arusaamatuks, et milliseid ütlusi prokurör mõtleb – kas neid, mida GG andis prokurörile vastates või neid, mida ta andis kaitsjale vastates? Igatahes on kohus õigesti leidnud, et prokurörile vastates ei ole GG ütlused olnud isegi mitte eluliselt usutavad. Esiteks ütles G kohtus, et nägi paki toomist kõrvalt, umbes 50 m kauguselt. Tuleb rõhutada, et õues oli see aeg pime. Teiseks nägi G pruuni paberkotti, mille sees oli vaakumpakend ja mille sees oli omakorda kanep. Eluliselt ei olegi usutav, et inimene suudab näha läbi paberkoti vaakumpakendit ning suudab läbi pruuni paberkoti ja vaakumpakendi ainuüksi nägemise abil tuvastada kanepi pimedas 50 m kauguselt. Just sellised ütlused ongi kohus lugenud ebausaldusväärseteks ja seda täie põhjusega. Pigem saab lugeda usaldusväärseteks kaitsjale antud ütlusi, et G ei näinud ega tea, mida X autost tõi, igatahes talle pole X midagi üle andnud ja ka tema (GG) pole X-le midagi üle andnud, isegi mitte raha. Prokurör rõhutab ka mitu korda kaugjuhtimispuldiga auto uste avamist (sõiduki tuled vilkusid selliselt kui uksed avati). Taas aga unustab prokurör, et tuled vilguvad ka siis, kui uksed suletakse. Kas auto uksed avati või suleti, on taas ainult prokuröri oletus. Apellatsioonis kirjutab prokurör, et raha anti XX kätte. Sellise oletusega on asunud prokurör ise süüstavaid tõendeid looma, sest ei kohtuistungil ega ka jälitusprotokollis ei ole tuvastatud raha andmist X kätte. Jälitusprotokollis on fraas, kus CC ütleb „ ..anna talle raha, tema raha ...” . Kahjuks ei ole sellest lausejupist võimalik tuletada, kellele see öeldud oli ja mis eesmärgil. G vastab küll, et „...kohe-kohe-kohe, annan-annan-annan”, kuid jutt käib kahest viiekümnesest ehk sellest rahast, mille C oli X-le võlgu. Selle pärast on ka C ütelnud, et anna talle tema raha. Selle peale küsibki X, et „...sul on kaks viiekümnest või”, kuid seda küsib X juba C käest. Kuna kogu jutt käis vene keeles, siis miks peaks X küsima eesti keeles G-lt raha, kes eesti keelt ei oska. Eesti keeles küsis X võlga tagasi ikka C-lt. Prokurör on meelevaldselt sidunud X võlanõude C vastu G ja C vahelise narkomüügiga ja seetõttu tulnud ka vääratele tulemustele. Seda kinnitab ka G nii kohtueelses ütlustes kui ka kohtus, et X kätte pole tema mingit raha andnud ega tema käest mingeid narkootikume saanud ja X kinnitab, et tema tahtis ainult C-lt oma võlga tagasi saada. Kohus on aga õigesti toimunud asjade käigust aru saanud ja lähtunud süütuse presumptsioonist ning tõlgendanud kõik kahtlused ja vastuolud süüdistatava kasuks. Kohus on ka õigesti leidnud, et kui nüüd GG ebausaldusväärsed ütluse kõrvale jätta, siis polegi mitte ühtegi tõendit XX süü tõestamiseks. Jälitusprotokoll ütleb ainult, et X sebis seal auto, pitsakioski ja inimeste vahel, kuid pole kindlaid tõendeid, kellele ja mida X üle andis, kust ta üleantava sai ja mis see oli. 14 Need paar lauset, mida jälitusega salvestati, ei tõenda aga X osalemist narkootikumide müügis, ei tõenda, et X oli üldse teadlik narkotehingust või sellest, et C kavatseb midagi müüa G-le. See, et isik alustab võõraga vestlust ja küsib, kas see isik tuli C juurde – on X veenvalt ja usutavalt selgitanud. C oli X-le ütelnud, et õhtul tuleb talle keegi pitsakioski juurde ja siis saab X oma võla tagasi. Ja kui keegi võõras ootab pitsakioski juures ja ei telli midagi ning vaatab otsivalt ringi, siis oleks iga teine küsinud, et kas ta ootab kedagi. Seda kiiremini oleks ju X oma raha tagasi saanud. Need paar lauset, et „kas sa arvad, et me tõmbame sind alt” ja „me pole sellised inimese” tõendavad ainult X sekkumist vestlusesse. Selliste väljaütlemistega ei saa tõendada kellegi osalemist narkotehingus, sellest varasemat teadmist ja tahtlust konkreetsest teost osa võtta. Nagu juba varem on öeldud, et X ei osalenud mitte üheski järgnevas episoodis, pole tõendeid, et ta oleks ka kuidagigi osaline olnud nendes episoodides, pole muid jälitustoiminguid X osaluse kohta, pole telefonide pealtkuulamisi ja samuti ei leitud ka läbiotsimisel tema juurest mitte midagi keelatut. Kokkuvõtvalt saab kaitsja prokuröri apellatsioonist aru nii, et prokurörile lihtsalt ei meeldi, et kohus ei ole arvestanud GG ebausaldusväärsete, vastuoluliste ja narkojoobes kuriteo matkijat kehastanud tunnistaja ütlustega ning on teiste konkreetsete tõendite puudumisel lugenud eluliselt usutavateks XX ütlused ning selgitused 02.10.2019 toimunud sündmuste kohta. Eeltoodu alusel kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 07.01.2021 otsus on igati põhjendatud, kohus on tõendeid hinnanud erapooletult kogumis, on jälgitavalt ja arusaadavalt võrrelnud kõiki tõendeid omavahel, samas jättes ebausaldusväärsed tõendid otsuse tegemisel põhjendatult kõrvale, mille tulemusel on kohtuotsus igati põhjendatud ja seaduslik. Kuna mingeid menetlusnorme ei ole kohus otsust tehes rikkunud, ei kuulu kohtuotsus ka tühistamisele. KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel palub kaitsja jätta Harju Maakohtu 07.01.2021 otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Süüdistatava poolt kantud menetluskulud palub jätta riigi kanda. Süüdistatav ja kaitsja ei taotle suulise kohtuistungi toimumist ja nõustuvad kirjaliku menetlusega. VADIM JEVONENI KAITSJA VASTUS PROKURATUURI APELLATSIOONILE
8. Kaitsja hinnangul on prokuröri apellatsioon põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on prokuröri poolt vaidlustatud osas õigesti hinnanud tõendeid ega ole kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kaitsja nõustub selles osas XX kaitsja 10.02.2021 vastuses (prokuröri apellatsioonile) toodud seisukohtadega. Kohus on tõendeid kogumis hinnates, tõenditele õiget hinnangut andes ja süütuse presumptsiooni arvestades jõudnud prokuröri poolt vaidlustatud osas õigele ja põhjendatud järeldusele, et nii Vadim Jevonen kui XX tuleb 2.10.2019 episoodis õigeks mõista tõendamatuse tõttu. Kaitsja jääb siinjuures oma 20.01.2021 apellatsioonis toodu juurde ja leiab, et Vadim Jevonen tuleb tõendamatuse tõttu õigeks mõista ka kõikides teistes talle ette heidetud episoodides. Prokuröri seisukoht, nagu ei vastaks Vadim Jevonen´ile mõistetud karistus süü suurusele, on õige, kaitsja hinnangul on maakohtu poolt Vadim Jevonen´ile mõistetud karistus ebamõistlikult range. Siinjuures peab kaitsja vajalikuks märkida, et kohtueelsete läbirääkimiste käigus prokuröriga võimaliku kokkuleppe sõlmimise osas pidas prokurör ise võimalikuks taotleda Vadim Jevonen´ile 7 aasta pikkust vangistust. Kaitsja hinnangul tuleb pidada lubamatuks prokuröri 15 käitumist, kus isikut „karistatakse“ prokuröri soovitud kokkuleppega mittesõlmimise korral sellega, et kohtus taotleb prokurör 2 korda rangemat karistust, so käesoleval juhul 14 aasta pikkust karistust, millise karistuse määr ei vasta aga kohtupraktikale ega Vadim Jevonen´i väidetava süü suurusele. Kaitsja rõhutab siinjuures veelkord, et kaitsja hinnangul tuleks Vadim Jevonen´i kõikides episoodides õigeks mõista. Kaitsja märgib ühtlasi, et

§ 184

lg 21 sanktsioon näeb ette karistuse alates kuuest aastast ning ka hetkel Vadim Jevonen´ile mõistetud karistust (määras 10 aastat vangistust) tuleb pidada äärmiselt rangeks karistuseks ning ei esine erakorralisi asjaolusid sellise äärmiselt range karistuse karmistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL

1. Süüdistatav V.Jevonen ja tema kaitsja toetasid kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja jäid selles esitatud taotluste juurde. Prokuröri apellatsiooni palusid jätta rahuldamata. Kaitsja kinnitas, et on menetluses vaid V.Jevoneni kaitsjana ja kolmandate isikute, sh. OOi esindamiseks tal volitused puuduvad. Prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlused rahuldada. Kaitsja apellatsiooni palus jätta rahuldamata. Süüdistatav XX ja tema kaitsja palusid jätta maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale.
3. V. Jevoneni kaitsja leiab, et puuduvad tõendid, milledest nähtuks, et V.Jevonen oleks S ruumides CC-le kanepit müünud. Kohus on teinud isiku süüdimõistmisel oletuslikke järeldusi. Kohus on rikkunud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on V.Jevoneni süüdimõistmisel esitanud otsuses ( lk. 9-13) tõendite kogumi, mis andis kohtule seadusliku aluse jõuda järeldusele, et just V.Jevonen oli isikuks, kes
4. oktoobril, 17.oktoobril ning
5. novembril 2019 aastal müüs CC-le Kadaka tee 7 asuvas pitsakioskis kanepit. 11.
6. Kaitsja apellatsioonis esitatud versioon sellest, et S ruumidest leitud kanep kuulus CC-le pole ühegi tõendiga kinnitust leidnud ning pole ka eluliselt usutav. Kriminaalasja materjalidest ei tulene CC legaalset, tööalast puutumist OÜ-ga S, ega Tallinnas Kadaka tee 7 asuva kioskiga. Arvestades kohtuotsuse lk 11 analüüsitud
7. novembri 2019 aastal OÜ S Kadaka tee 7 ruumides teostatud läbiotsimise protokolli andmetega ( 1 kd. t.lk. 170-181) ja tulenevalt kaitsja enda väitest, et kioskis töötasid mitmed isikud, pole eluliselt usutav, et täiesti kõrvaline isik CC käitleb vabalt ja küllaltki avalikult kioski tagaruumis narkootilist ainet. CC vaba juurdepääs kioski tagaruumidesse pole kooskõlas ka kriminaalasjas GG usaldusväärsete ütluste ja jälitustoimingu protokolli alusel tuvastatud CC käitumisega. 11.
8. Kaitsja, tehes viite V.Jevoneni viimase sõna sisule, märgib, et puuduvad tõendid sellest, et V.Jevoneni valdusest leitud ja matkija poolt CC-le antud raha oli antud kanepi eest. 16 Esmalt kolleegium märgib, et süüdistatava viimane sõna ei ole KrMS § 63 lg-s 1 ettenähtud ütlusena kui tõendina käsitatav. Isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. V.Jevonen on keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest ( 4 kd. t.lk. 158 pöördel). Kohtuistungil avaldatud kahtlustatavana ülekuulamiste protokollidest nähtuvalt ei ole süüdistatav ka kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud. Ka CC keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ei nähtu väidetud laenu olemasolu ja tagastamist. Seega puuduvad tõendid V.Jevoneni ja CC vahelisest laenusuhtest. Maakohus on GG ütlustele ja matkimisel kasutatud ning V.Jevonenilt 04.11.2019 äravõetud rahatähtedele lisaks lugenud just V.Jevonenilt kanepi ostmise tõendatuks ka jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Nimelt GG ütluste kohaselt leppis ta CC-ga kokku kanepiostu ja kokkusaamise pitsakioski juures. 02.02.2020 protokollist ( 2 kd. t.lk. 65-104) muuhulgas nähtub, et enne kui CC kinnitab uue kanepi koguse müümist kontrollib ta kas keegi on tööl, kas on võimalik temalt sellist kogust osta ja selgitab seejärel, et isik on tööl ja 1 pakend on valmis pandud. Kohtumine ja CC-le raha üleandmine toimus juba kioski juures, mispeale CC siseneb kioski ja räägib seal V.Jevoneniga. Väljumisel peetakse ta lühikese maa jooksmise järgselt kinni ja kinnipidamiskohast võetakse ära 97,55 gr kanepiõisikuid sisaldav vaakumpakend. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tõendite ja tuvastatud sündmuste kulgemise pinnalt on maakohus jõudnud seaduslikult järeldusele, et V.Jevonenilt äravõetud, matkimise käigus kasutatud kupüürid, oli tasu müüdud kanepi eest. Kaitsja apellatsioonis esitatu maakohtu tõendite analüüsile tuginevat järeldust kahtluse alla ei sea. 11.
9. Kaitsja on pidanud oluliseks, et GG sai kanepit CC-lt, mitte aga V.Jevonenilt. Kolleegiumi arvates eelnimetatud asjaolu ei oma tähtsust. V. Jevonenile ongi esitatud süüdistus ja ta on süüdi tunnistatud selles, et ta kolmel korral müüs erinevas koguses kanepit CC-le aga mitte GG-le. Kaitsja poolt uuesti märgitu, et puuduvad tõendid V.Jevoneni poolt CC-le kanepi müügi kohta on vastuolus kohtuotsuses toodud põhjendusega ja tõendite analüüsiga. Kaitsja on ka rõhutanud, et CC ei ole kohtueelses menetluses väitnud, et oleks saanud narkootilisi aineid V.Jevonenilt. Selles osas kolleegium märgib, et KrMS § 294 lg 1 alusel kohtuistungil avaldatud CC kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt eitas ta 2019 aastal narkootikumide edasiandmist. Tunnistas, et kodust leitud narkootiline aine kuulub temale, kuid ei soovinud anda ütlusi selle kohta, kellelt ta seda ostis ( 3 kd t.lk. 174-176). Sellekohased ütlused on maakohus otsuse lk. 5 kajastanud ega olegi tema ütlustele toetuvalt V.Jevoneni süüdi tunnistanud. 11.
10. Kaitsja väide, et CC-l oli juurdepääs S ruumidesse on meelevaldne ja vastuolus maakohtu poolt analüüsitud jälitustoimingu protokolliga. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et CC-l oli vaba juurdepääs nii kioskisse kui ka selle tagaruumi. Maakohus on tuvastanud, et 10.10.2019 kioskisse kanepit ostma minnes läks CC kioskis just V.Jevoneni juurde, kellega koos suunduti kioski tagaruumi ja sealt väljus CC juba koos kanepiga. 04.11.2019 toimunu osas on maakohus muuhulgas jälitustoimingu protokolli andmete alusel lugenud tõendatuks, et pärast seda kui GG pöördus CC poole kanepi ostu sooviga, kontrollis CC kas vajalik inimene on tööl ja kas on võimalik kohe 1 pakend saada. Seejärel kohtuti jälle pitsakioski juures ja CC sisenedes kioskisse läks jällegi rahaga V.Jevoneni juurde. 11.
11. Maakohus on otsuse lk 11-13 toonud ära kohtule esitatud tõendite analüüsi ja nendele tõenditele tuginevad järeldused, et V.Jevonen oli isikuks, kes müüs
12. oktoobril ja
13. 17 oktoobril 2019 ning
14. novembril 2019 CC-le kanepit. Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud kaitseversiooni teiste kioski töötajate poolt kanepi käitlemise osas on maakohus, sidudes just V.Jevoneni isiku kanepi käitlemisega, tõendite pinnalt hinnanud ebausutavaks. Kaitsja on apellatsiooni lk 6-7 maakohtu järeldusi korrates paljasõnaliselt, ilma maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut ja nendele tuginevat järeldust sisuliselt kummutamata, leidnud et V.Jevoneni poolt kanepi müük pole tõendatud. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu ja jagades maakohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangut ja nendele tuginevat järeldust, ei pea siinkohal vajalikuks maakohtu põhjendust ja tõendite analüüsi korrata. Kolleegium leiab, et maakohus on lahendanud V.Jevoneni süüküsimuse kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel rajaneva siseveendumuse alusel. Nii on maakohus tuginenud muuhulgas Kadaka tee 7 läbiotsimise protokolli andmetele ( 1 kd. t.lk. 170-181), narkootilise aine ekspertiisiandmetele ( 1 kd. t.lk. 185-188), jälitustoimingu protokolli andmetele ( 2 kd. t.lk. 65-104), V.Jevonenilt äravõetud sularaha vaatlusprotokollile ( 2 kd. t.lk.137-139), DNA ekspertiisi aktidele ( 1 kd t.lk. 190-102, 2 kd. t.lk. 4-11, 31-43, , 47-50). Kaitsja on märkinud, et DNA ekspertiiside järeldusega pole välistatud leitud bioloogilise materjali kuulumine tuvastamata kolmandale isikule. Kolleegium märgib, et kui DNA-eksperdiarvamuses kasutatakse sõnu „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ või „ei saa kindlalt välistada“ on tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. Võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-11-29-14). Ekspertiisiaktides, kus on jõutud eeltoodud järeldusele, on ekspert teinud ka tõenäosusarvutused, mistõttu on DNA-ekspertiisi akt ja seal toodud arvamus tõendusliku jõuga ja maakohus on oma otsuse lk12-13 ekspertiisiakte ka kajastanud ja seaduslikult lugenud tõenäolisi eksperdiarvamusi sisaldavad aktid süüdistusversiooni kinnitavateks. Siinkohal kolleegium osutab, et maakohus on viidanud otsuses ekspertiisiaktidele, kus V.Jevoneni DNA profiil ei ole seostatav võetud proovidest saadud DNA segaprofiilidega ega ole nimetatud akte V.Jevoneni süüd kinnitavate otseste tõenditena ka käsitanud. Samas kolleegium osutab, et isiku süü üle otsustab kohus kooskõlas KrMS § 61 sätestatuga tõendite kogumi alusel, mitte aga vaid eksperdi arvamuse alusel. Kohus oli õigustatud andma hinnangu ja toetuma oma järelduste tegemisel ekspertiisiaktile nr 19E-GE1315( 2 kd. t.lk. 3243) ja aktile nr 20-E-GE0102 ( 2 kd. t.lk.47-54), kus muuhulgas V.Jevoneni elukohast leitud kanepit sisaldanud vaakumpakendite tükkide kõrval olevatelt kummikinnastelt ja kanepijääkidega digitaalkaalu nuppudelt võetud proovidest leitud DNA segaprofiilides ei välistatud V.Jevoneni bioloogilise materjali sisaldumist, mistõttu kaitsja etteheited aktidele järelduse rajamise osas on asjakohatud. Kolleegium osutab Riigikohtu lahendis nr 1-20-1301 sedastatule, et otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Maakohus on otsuses piisava tõendikogumi alusel ja kahtlusteta lugenud tõendatuks V.Jevoneni poolt kolmel erineval kuupäeval narkootilise aine müügi CC-le ning asjaolu, et CC pole V.Jevoneni süüstavaid ütlusi andnud või et GG pole vahetult V.Jevonenilt kanepit ostnud, 18 maakohtu järeldusi ei kummuta ega anna alust ka tuvastada kõrvaldamata kahtlusi V.Jevoneni süü osas KrMS § 7 lg 3 tähenduses.
15. Kaitsja leiab, et tõenditest ei nähtu V.Jevoneni tahtlust. 16.
16. Esmalt kolleegium osutab, et

§ 184

lg 21 ettenähtud süütegu eeldab tahtlust kõigi teo objektiivsete tunnuste suhtes. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet, ehk piisab ka kaudsest tahtlusest. Samas

§ 184

lg 21 ettenähtud koosseisulise tunnuse, suure varalise kasu saamise eesmärgi suhtes eeldab vastutusele võtmine kavatsetust. Vaidlustatud otsusega on maakohus seaduslikult tuvastanud, et V.Jevonen pani inkrimineeritud koosseisuliste tunnuste osas kuriteo toime kavatsetult. Kolleegium jagades maakohtu seisukohta ja kordamata maakohtu põhjendust, lisab, et V.Jevonen on Harju Maakohtu 14.05.2019 aasta otsusega süüdi mõistetud

184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, sh. ka kanepi käitlemises ( 2 kd. t.lk. 149-156). Seega olid V.Jevonenil juba teadmised nii asjaolust, et kanepi, kui narkootilise aine käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud, et tal puudub selleks luba, samuti millise seaduse alusel ja millist kanepi kogust käsitatakse suure kogusena ja ka suure varalise kasu määratlusega, mistõttu sellise käitumise jätkamist saab hinnata eesmärgipäraseks sooviks panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu toime. Kaitsja apellatsiooni p-s 3.3 esitatud paljasõnaline väide, et tõenditest ei nähtu V.Jevoneni tahtlust on vastuolus maakohtu poolt tuvastatud objektiivsetele tunnustele vastava käitumisega ega kummuta seega maakohtu järeldust. Samuti ei anna maakohtust erinevale järeldusele jõudmiseks alust kaitsja viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-17-

1. Maakohus ei ole V.Jevoneni poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses kanepi müügi tõendatuks hindamisel tuginenud ainuüksi asjaolule, et OÜ S ruumidest leiti narkootilist ainet. Selline kaitsja väide on ekslik ega ole kooskõlas maakohtu põhjendustega. 16.
2. Kaitsja on eraldi vaidlustanud maakohtu järeldust, et V.Jevonen ebaseaduslikult käitles suures koguses kanepit suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsja rõhutab, et kuna V.Jevonen ei ole OÜ S ruumidest leitud kanepi valdaja ega omanik, siis polegi tal võimalik tõendada kulusid, mida ta ei ole teinud. Seega on analoogselt maakohtus väljendatuga ka apellatsioonimenetluses kaitseversiooniks, et V.Jevonen pole süüdistuses märgitud ja ka tuvastatud narkootilist ainet ostnud ega sellega seotuna mingeid kulutusi teinud. Kaitsja on põhjendustes esitanud Riigikohtu lahendis nr 1-18-2231 p-s 63 sedastatu ja sisuliselt leidnud, et kuna kaitsja ei ole vaidlustanud süüdistusaktis esitatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ( EMCDDA) andmeid sellest, et kanepi hulgimüügihind on 10 eurot/ 1 gramm, siis oli kohus kohustatud nendest andmetest lähtuma ja maha arvama kanepi soetamiseks tehtud kulud olenemata sellest, et kaitsja pole esitanud ühtegi tõendit süüdistatava poolt tehtud kulutuste osas. Kolleegium sellise kaitsja käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on kaitsja poolt viidatud ja ka maakohtu poolt oma järelduste tegemisel aluseks võetud lahendis rõhutanud, et ei saa nõustuda seisukohaga, mille järgi peab prokuratuur

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama ka toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega. Süüdistusfunktsiooni kandjana tuleb prokuratuuril esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Seega peab prokuratuur

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama ka toimepanija tegutsemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Öeldu ei tähenda aga seda, nagu peaks prokuratuur seejuures tõendama toimepanija 19 kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. Kõnealusel juhul on ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Nimetatud lahendis on märgitud sedagi, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et saadud kasust tuleb maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Seega juhul, kui süüdistatav või tema kaitsja esitab versiooni, et narkootilise aine käitlemisega kaasnes teatud suurusega kulu, mis tuleb toimepanija loodetud kasust maha arvata, on tegemist aktiivse kaitseväitega. Kui süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium leiab, et eeltoodud Riigikohtu lahendis sedastatu vastab ammendavalt kaitsja apellatsioonis esitatud väidetele ja näitab kaitsja seisukoha ekslikkust. Nii nagu maakohus on otsuses tõdenud pole kaitsja ega süüdistatav esitanud ühtegi tõendit sellest, et V.Jevonen oleks narkootilise aine soetamiseks kulutusi teinud. Enamgi veel, süüdistatav ja kaitsja on sõnaselgelt eitanud kulutuste tegemist. Seega polegi kohtul olnud võimalik tuvastada narkootilise aine saamise viisi ega nende soetamise hinda. Prokuratuuri poolt esitatud tõend EMCDDA andmetega kanepi jae -ja hulgimüügi kohta ei näita süüdistatava V.Jevoneni kulutusi. Narkodiilerite kokkulepped ja võimalused narkootilise aine soetamiseks pole käsitatavad üldtuntud asjaoludena KrMS 60 lg 1 ja 3 mõttes nagu ekslikult leiab apellatsioonis kaitsja. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult võrdsustanud kuriteost taotletud ja osaliselt ka juba saadud varalise kasuga kanepi müügihinna 9 eurot/ 1 gramm ja veenvalt põhjendanud oma järeldust, et V.Jevonenil oli eesmärk saada tema valduses oleva suure koguse kanepi müügist 94 94,63 eurot, mis ületab

§ 121

p-s 2 ettenähtud suure varalise kasu määra enam kui kahekordselt ja kuna sellekohase eesmärgi saavutamine oli süüdistatava kindlaks eesmärgiks, sooviks ja liikumapanevaks jõuks, on maakohus V.Jevoneni seaduslikult süüdi tunnistanud

§ 184lg 21 järgi.

1. Prokurör on vaidlustanud maakohtu V.Jevoneni ja XX õigeksmõistva otsuse
2. oktoobri 2019 toimepandud kuriteo süüdistuses, leides, et maakohus on selle sündmuse osas eiranud KrMS § 61 norme ja jätnud tõendid hindamata ning andnud tõenditele ka ebaõige hinnangu. 17.
3. Prokurör leiab, et maakohus on ebaõigesti lugenud GG ütlused 02.10.2019 sündmuste osas ebausaldusväärseteks. Maakohus on otsuse lk. 6 kajastanud tunnistaja GG ütlused ja põhjendanud oma järeldust, et tunnistaja poolt
5. 2019 aasta sündmuste kohta antud ütlused on ebakindlad ja ka vastuolulised. Maakohus on ebakindluse järelduse rajanud tunnistaja ütlustele, mille kohaselt ta vastas esmalt prokurörile, et…. Politsei andis mulle selleks loa ja andsin raha edasi, raha andsin X-le. Ei, see oli teistmoodi. X läks Skioski juurde, talle kioskist keegi avas puldiga auto, ma ei tea kes.“ Hiljem vastas tunnistaja kaitsja küsimusele, kas ta andis XX-le midagi üle: „Ei“ Kuigi tuleb tõdeda, et tunnistaja parandas oma lauset, kuid tehes seda koheselt ja kinnitades oma parandust hiljem ka kaitsjale, siis kolleegiumi veendumuse kohaselt pole tegemist ebakindlusega, mis annaks iseseisva aluse selles osas tema ütlustes kahelda ja nendega mitte arvestada. Kolleegium nõustub prokuröriga, et selline kohene enda parandamine võis tuleneda ka asjaolust, et sündmustest on möödas pikem aeg. 20 Samas ei ole maakohus GG ütlused hinnanud ebausaldusväärseks ainuüksi eelneva ebakindluse järelduse alusel vaid eelkõige seetõttu, et GG poolt on ristküsitlemise käigus antud erinevaid ja vastuolulisi ütlusi 02.
6. 2019 toimunu kohta. Nii on maakohus otsuses välja toonud kohtuistungil ristküsitlemise käigus antud ütlused, kus esinevad vastuolud ( 4 kd. t.lk. 151-154 pöördel). Ka prokurör on apellatsioonis möönnud tunnistaja poolt mõnevõrra erinevate ütluste andmist, kuid leidnud, et ühesugused on ütlused sellest, et XX andis CC-le midagi üle. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks siinkohal välja tuua osa GG poolt kohtuistungil antud ütlustest. Kohtuistungi protokolli kohaselt on GG vastanud prokurörile, et C võttis autost kauba, mitte C vaid X, meie C-ga seisime õues sel hetkel. Sel hetkel C pakkus mulle MDA tablette, 5 eur tk. Mul ei olnud vaja ja loobusin sel hetkel. Ootasime X, siis tuli takso, C ütles, et see on tema sõbra takso. Auto oli Ford Focus, istusime autosse tagaistmele ja siis C andis üle kauba. Kes andis? C. Kust C selle sai? X-lt. Kas te nägite üleandmist? Olime auto juures ja ta andis üle, X C-le. Mille ta üle andis? Vaakumpakendi. Kas teate, mis seal vaakumpakendis sees oli? Kanep, marihuaana. Mis teie selle pakendiga tegite? Andsin politseitöötajatele üle. Samas XX kaitsja küsimustele sama ristküsitlemise käigus on tunnistaja GG vastanud, et kuidas n.n. kauba toomine käis? Erinevalt. Räägime esimesest korrast? Ei mäleta…… Kas te olite sellel päeval kaine? Jah. Kas te kohapeal midagi tarvitasite? Ei. Siis kui kaitsja taotluse alusel vastuolu tõttu tema eelnevalt prokurörile antud vastus avaldati, ütles tunnistaja, et me jäime Karliga ootama ja tegime koos kanepi suitsu. Jah, ma eksisin. Kas te sellel päeval olite kaine või tarvitasite midagi? Suitsetasin marihuaanat. Kas võin eeldada, et te päris kaine siiski ei olnud? Võib eeldada. Kui seal seisite, tegite suitsu, mis edasi sai, kas te olite seal kahekesi või kolmekesi? Seisime kahekesi. Kus oli X? Läks Skioski suunas auto juurde, nägin, et autol võeti signalisatsioon maha, tuled vilkusid, samamoodi suleti. Kas te nägite, kes pani autol tuled vilkuma? Ei. Kas nägite kedagi seal auto juures, ajal kui auto tuled vilkusid? Auto juurde tuli X . Kas te nägite mida X seal auto juures või autos tegi? Ei. Kas ta teab, miks X sinna läks? Võin ainult oletada mis mul sellel hetkel oli peas ja mida C rääkis. Et X toob praegu marihuaana ja kõik on normaalne. Ma ei teadnud, et ta läks autost marihuaanat tooma. Kas X tuli teie juurde pärast tagasi? Jah, tuli. Kas tal oli midagi käes? Käes tal nagu midagi ei olnud, ma ei mäleta enam nii hästi. Kas X andis teile midagi üle? Ei. Kas teie andsite X le midagi üle? Ei…… Vastasite prokurörile, et nägite, et X tõi autost ühe vaakumpakendi, mulle ütlesite, et ei näinud mida ta tõi, mis siis on? Ma nägin, et midagi ta tõi, ei olnud näha asja. Nägin kui nad kohtusid, andsid üksteisele midagi. Nägin kui C ja X kohtusid, midagi andis C-le, aga ma ei näinud mida. Siis juba C-ga lõpetasime omad asjad. Ma ei oska öelda, kas need olid narkootikumid või midagi muud. Eeltoodust tulenevalt kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja GG poolt ristküsitlemisel antud ütlustes esinevad olulised vastuolud 02.10.2019 toimunud sündmuste kohta. Samuti on maakohus otsuse lk-l 6 välja toonud tunnistaja ütluste ja 02.01.2020 aasta 21 jälitustoimingu protokolli andmete ( 2 kd. t.lk. 65-108) mittevastavuse, mis omakorda kinnistas, et GG poolt kohtuistungil antud ütlused tuleb tunnistada osaliselt ebausaldusväärseks ja seda 02.10.2020 aasta sündmuste osas. Kolleegium osutab, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend, kuid kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mistõttu ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuigi ütlustes vastuolu esineb, siis on võimalik neile tugineda. 17.
7. 02.10.2019 kuriteo osas on otseseks tõendiks jälitustoimingu protokoll, mida on oma otsuses analüüsinud nii kohus kui apellatsioonis ka prokurör, jõudes aga maakohtust erinevale seisukohale tõendi alusel V.Jevoneni ja XX süü tõendatuse osas. Seejuures on prokurör andnud protokollile , 02.10.2019 aastal toimunu osas, hinnangu koosmõjus GG ütlustega, millised on aga maakohus tõendikogumist välja jätnud ja kolleegiumi arvates põhjendatult. Samuti nähtub apellatsioonist, et prokurör on protokolli sisustanud süüstavate andmetega, millised pole aga tõendist objektiivselt tuvastatavad. Maakohus on jälitustoimingu protokolli alusel tuvastanud, et CC ja matkija GG räägivad XX juuresolekul raha üleandmisest, kuid vestluse sisust ei tulene teavet mille eest ja kui palju peab raha üle andma. Prokurör on aga vestluse sisustanud kanepi ostmisega, mis aga vestlusest ei tulene, olenemata sellest, et XX on vestlusesse sekkunud paari kahtlase lausega. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et eelnimetatud jälitusprotokolli andmete alusel pole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et XX teadis matkija poolt just kanepi ostmisest. Samuti on maakohus märkinud, et protokolli alusel pole tuvastatav kelle kätte GG 600 eurot andis kuivõrd jutt käib XX poolt kahest 50 eurosest. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt, pärast seda kui XX toob väiksema pruuni värvi paberkoti ja annab CC-le ning toimub raha lugemine, kuid ei nähtu paberkoti üleandmist GG-le. Jälitustoimingu protokolli kohaselt istuvad CC ja matkija hoopis sõiduautosse Ford, kus siis toimub kanepi GG-le andmine ja jagamine, mistõttu ei saa nõustuda prokuröri versiooniga, et kuna CC matkija juurest ei lahkunud ei olnudki tal võimalik kanepit kusagilt mujalt saada. Maakohus, andes hinnangu XX ütlustele, kõrvutades neid jälitustoimingu protokolliga, on leidnud, et protokolli andmed ei kummuta ega tee võimatuks XX versiooni sündmustest. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et kohus on jätnud kõrvaldamata vastuolud süüdistatava XX ütlustes ja jälitustoimingu protokollis. Seejuures ei ole aga prokurör viidanud, milles need vastuolud seisnevad ja kuidas maakohtu poolt pikalt analüüsitud jälitusprotokolli alusel need kõrvaldatavad on. V.Jevonenile on inkrimineeritud, et ta 02.10.2019 kella 21.42 ajal müüs 46,10 gr kanepiõisikuid (tetrahüdrokannabinooli ehk THC sisaldus 20%) Tallinnas, Kadaka tee 7 asuva S ette pargitud sõiduautos Seat Ibiza (reg.nr GGGGGG) XX-le. Kolleegium osutab, et asjaolu, et V.Jevonen oleks sõiduautos kanepit XX-le müünud pole prokuröri poolt tõendamist leidnud. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt avatakse kellegi poolt V.Jevoneni kasutuses olnud sõiduki uksed ja XX võtab sealt paberist koti. Sellise käitumise on maakohus lugenud tõendatuks ja selles osas vaidlus puudub. Samas XX ütluste kohaselt, millised pole apellatsioonis kummutatud, võttis ta V.Jevoneni autost endale kuuluvad esemed, mis olid paberkotis ja eelnevalt sinna jäetud. Seega puuduvad antud juhul tõendid sellest, et tegemist oli V.Jevonenile kuuluva kotiga. Samuti puuduvad tõendid sellest ja see ei tulene ka jälitustoimingu protokollist, et GG poolt kanepi eest antud raha antakse üle V.Jevonenile. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtule esitatud tõenditega pole tõsikindlalt tõendamist leidnud, et V.Jevonen oleks 02.10.2019 XX-le andnud sõiduautos üle kanepit või oleks saanud XX-lt raha kanepi eest. 22 Kolleegium leiab, et selles kuriteos V.Jevoneni õigeksmõistva otsuse tühistamiseks ja tema süüdimõistmiseks prokuratuuri apellatsiooni väited alust ei anna. Maakohus on otsuse lk. 15-16 andnud eraldi hinnangu tõendite kogumile, millised on prokurör XX poolt kuriteo toimepanemist kinnitavatena kogunud ja kohtule esitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudub selline otsene tõend kui ka kaudsete tõendite kogum, mis annaks kahtlusteta aluse lugeda XX poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine ja süü tõendatuks. Prokuröri poolt esitatud väited tuginevad tuvastatule, et midagi XX CC-le andis ja sellel, et CC andis sõiduautos kanepit GG-le. Kolleegium nõustub antud juhul maakohtuga, et vaid eelnevale ei saa süüdimõistvat otsust rajada. Maakohus on seaduslikult tuginenud KrMS § 7 lg 3 sätetele ja kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud süüdistatava kasuks. Kolleegium jätab XX õigeksmõistva otsuse muutmata ja XX osas esitatud prokuröri apellatsiooni rahuldamata.
8. V.Jevonenile mõistetud karistuse on apellatsioonis vaidlustanud nii kaitsja kui ka prokurör. Kolleegium osutab, et kohtupraktika kohaselt on siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik apellatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo 3-1-1-79-03, p 11). 18.
9. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et V.Jevonenile mõistetud karistus on ebamõislikult range. Kaitsja põhjendab seisukohta sellega, et ka maakohus on tõdenud, et V.Jevoneni süü jääb sanktsiooni keskmisest mõnevõrra alla. Kolleegium märgib, et

§ 184

lg 21 sanktsioonis on ette nähtud kuue-kuni kahekümne aastane vangistus või eluaegne vangistus. Seega tähtajalise karistuse keskmiseks määraks on 13 aastat vangistust. Maakohus on inkrimineeritud kuriteo eest V.Jevoneni karistanud 10 aastase vangistusega ehk alla sanktsiooni keskmist määra. Seega on kohtu seisukoht vastavuses mõistetud karistusega ning apellatsiooni põhjendus karistuse muutmiseks alust ei anna. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et V.Jevonenil on ülalpidamisel 2 alaealist last. Kolleegium leiab, et laste olemasolu ja nende jätkuv ülalpidamiskohustus pole antud juhul asjaolud, mis annaks aluse rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest seaduslikult mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsja on leidnud, et mõistetud karistus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga kuivõrd

§ 184

lg 21 alusel kohtute poolt määratud vangistuse määraks on olnud üldjuhul ca 7 aastat. Kolleegium osutab, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki ( Riigikohtu lahend nr 1-17-1629). Maakohus on oma siseveendumusesest lähtuva karistusmäära valikul kõiki eelnimetatud asjaolusid arvestanud ning kaitsja poolt kohtupraktikale viitamine karistuse muutmist kaasa ei too. 23 Samas kolleegium leiab, et V.Jevonenile mõistetud 10 aastane vangistus ei hälbigi kohtupraktikast. Siinkohal ringkonnakohus esitab mõned näited, kusjuures kolleegium ka märgib, et kahes lahendis on isikud süüdi tunnistatud KrMS § 184 lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 184

lg 2 sanktsioon näeb aga ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, ehk on leebem

§ 184lg 21 sanktsioonist.

Nii on kriminaalasjas nr 1-18-5815 Riigikohus mõistnud kahele isikule 184 lg 2 p-de 1,2 järgi karistuseks vastavalt 13 aastat vangistust ja 11 aastat 8 kuud vangistust. Kriminaalasjas nr 118-2232 on

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistusteks 12 aastat vangistust ja 10 aastat vangistust. Kriminaalasjas nr 1-17-4425 on varem narkootikumidega seotud kuriteo eest karistatud, nagu seda on ka V.Jevonen, isikule mõistetud

§ 184lg 21 järgi põhikaristuseks 13 aastat vangistust.

Kaitsja seisukoht, et mõnedes riikides on kanepi käitlemine lubatud mingeid järelmeid endaga kaasa ei too kuna Eesti Vabariigis on loata kanepi käitlemine ebaseaduslik. Kolleegium osutab, et kaitsja pole apellatsioonis käsitlenud kuriteo tehiolusid ega süüdistatavat iseloomustavaid asjaolusid ega esitanud maakohtu poolt eelnimetatud

§ 56ettenähtud karistamise aluste osas esitatud põhjendustele vastuargumente.

Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsiooni väited ei anna seaduslikku alust maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. 18.2. Prokurör leiab, et V.Jevonenile tuleb mõista põhikaristuseks 14 aastane vangistus. Põhjendab prokurör karistuse karmistamist sellega, et süüdistatav käitles enam kui 10 kg kanepit, millest saanuks narkojoobe ligi 14 000 inimest, tegemist on seega narkokurjategijate hierarhias kõrgel tasemel oleva isikuga. V.Jevoneni varasemal karistusel puudus igasugune eripreventiivne mõju. Kolleegium märgib, et kõike eeltoodut on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud ja karistusmäära valikul lähtunud muuhulgas eripreventiivsest prognoosist kui ka asjaolust kui paljudele inimestele saanuks käideldud kanepist narkojoovet tekitada. Samas oli kohus õigustatud arvestama süü suuruse tuvastamisel, et kanepi müük toimus süüdistuse kohaselt 1 kuu jooksul ehk siis mitte pikka aega. Selliseid rikkumisi, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise apellatsiooni väidete alusel kolleegium ei tuvastanud. Maakohus on lähtunud karistuse mõistmisel

§ 56alustest.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka V.Jevoneni õigeksmõistmise põhjendustega 02.10.2019 episoodis, mistõttu ka tema süü suurus ei muutu. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse karmistamiseks alused puuduvad.

1. Kaitsja on vaidlustanud V. Jevoneni ja kolmanda isiku OOi vara laiendatud konfiskeerimise, leides, et see ei ole põhjendatud. 19.
2. Esmalt kolleegium märgib, et nii nagu apellant, V.Jevoneni kaitsja, vandeadvokaat R.Kuulme apellatsioonikohtu istungil kinnitas, puuduvad tal volitused kolmandate isikute sh. OOi esindamiseks. Seega käsitab kolleegium vaid V.Jevonenile kuuluva, sh. ühisvara hulka kuuluva vara konfiskeerimist puudutavaid argumente. 19.
3. Kaitsja on esmalt leidnud, et kuna V.Jevonen pole süüdistuses etteheidetud kuritegusid toime pannud, siis puuduvad seaduslikud alused laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Kolleegium leiab, et eelneva argumendi ekslikkust ja V.Jevoneni poolt kuritegude 24 toimepanemist ja tema süüd on maakohus otsuses piisava selgusega põhjendanud ja kuna ringkonnakohus samuti apellatsiooni alusel V.Jevoneni suhtes tehtud süüdimõistvat otsust ei tühista, siis isiku õigeksmõistmise alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamise osas kohtuotsuse tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks alus puudub. 19.
4. V.Jevonenile kuuluva sularaha summas 12 139,02 eurot laiendatud konfiskeerimist on kohus käsitlenud otsuse lk 19-
5. Maakohus on jõudnud järeldusele, et V.Jevoneni kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularahast kuulus V.Jevonenile 4464,02 eurot. Kohus luges tõendatuks, et sõiduauto BMW X6 faktiline kasutaja oli V.Jevonen ning sõidukist 04.11.2019 leitud sularaha summas 675 eurot kuulub V.Jevonenile. Samuti luges kohus tõendatuks, et faktiliselt kasutasid Tallinnas KKK asuvat korterist elukohana nii V.Jevonen kui abikaasa OO ja esitatud tõendite pinnalt jõudis kohus järeldusele, et korteri elutoa kapist kilekotist leitud 7000 eurot sularaha kuulub V.Jevonenile. V.Jevonenile kuuluva mobiiltelefoni Apple iPhone 6 laiendatud konfiskeerimist on maakohus eraldi põhjendanud otsuse lk.
6. Kohus on tõendite pinnalt lugenud tõendatuks, et tegemist oli V.Jevoneni lahusvaraga ja nimetatud järeldust kummutavaid argumente pole apellatsioonis esitatud. Samuti on maakohus andes hinnangu 11.11.2019 koostatud varade vaatlusprotokolli andmetele jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole legaalsete sissetulekute eest soetatud varaga. V.Jevoneni ja kolmanda isiku OO ühisvaraks oleva sõiduauto BMWX6 reg. nr SSSSSS laiendatud konfiskeerimise osas on maakohus eraldi põhjenduse esitanud otsuse lk.
7. Kolleegium, nõustudes maakohtu ammendavate põhjendustega ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel neid vajalikuks korrata, vaid piirdub kaitsja apellatsioonis esitatud põhilistele argumentidele vastamisega. 19.
8. Kaitsja on viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-13-12 märkinud, et maakohtul puudus õigus tugineda tunnistaja AA ütlustele valikuliselt vaid oleks pidanud andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Kolleegium osutab, et kaitsja on oma põhjendustes tuginenud vananenud kohtupraktikale. Nimelt on Riigikohus oma otsusega nr 3-1-1-131-13 muutnud eelnevat kohtupraktikat ja lugenud võimalikuks, et isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Maakohus on tunnistaja AA ütlusi hinnanud usaldusväärseks vaid osaliselt ning hinnates osa tema ütlusi ebausaldusväärseteks ongi seaduslikult ja kohtupraktika kohaselt tuginenud vaid usaldusväärsetele ütlustele. Kaitsja on leidnud, et kuna tunnistaja ütlus ongi tõend, siis ei saa ütlusi tõendada täiendavate tõenditega. Selline käsitlus on ekslik kuivõrd kohtupraktikas on tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Kuigi riimumine ise ei ole ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust, siis riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust. Nähtuvalt 11.11.1019 koostatud varade vaatlusprotokollist ( 4 kd. t.lk. 5-15) on 6000 eurot tunnistaja AA pangakontolt laekunud OO pangakontole ning on seejärel kasutatud OÜ S osanikeks vormistamisel, mistõttu ongi kohus hinnanud usaldusväärseks tunnistaja AA ütlused OO-le 6000 euro andmise osas. Samas ei nõustu kolleegium kaitsja väitega, et eelneva summa ülekandmine tõendab automaatselt, et AA-l oli võimalik anda OO-le sularaha summas 12 000 eurot kuna sellist järeldust tuvastamist leidnud ülekande alusel võimalik teha ei ole. 25 Tunnistaja YY ütluste usaldusväärsusele on maakohus andnud hinnangu läbi teiste kohtule esitatud tõendite ja ka elulise usutavuse kriteeriumi kaudu ja lugenud tema poolt OO-le 70000 euro andmist ebausutavaks ja paljasõnaliseks. Kaitsja seisukoht, et kuna tunnistaja on oma ütlused andnud, siis pole alust nendes kahelda on ekslik ja vastuolus kohtu poolt isikulise tõendi hindamise põhimõtetega ega sea kohtu põhjendusi ja järeldust kahtluse alla. Kaitsja on apellatsioonis väitnud, et elukohast leitud 7000 euro ja V.Jevoneni kinnipidamisel äravõetud 5364.02 euro näol on tegemist OO töökohustuste täitmise tulemusena 2017 maist kuni 2019 oktoobrini klientidelt saadud jootrahaga . Esmalt kolleegium osutab, et kuna 04.11.2019 aastal V.Jevonenilt äravõetud sularahast oli 900 eurot matkimisega seotud raha, siis V.Jevonenile kuuluvaks rahasummaks, mis kuulus konfiskeerimisele luges kohus 4464,02 eurot. Teiseks hindab kolleegium ekslikuks kaitsja seisukoha, et minimaalselt igal päeval kelnerile 75 eurot jootraha andmist pole vaja eraldi tõendada kuna tegemist on üldtuntud asjaoluga. KrMS § 60 lg 3 kehtestab, et üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Asjaolu kohta, kas üldse ja kui palju sai OO H OÜ kelnerina töötades igapäevaselt jootraha pole mingit usaldusväärset teavet võimalik kohtuvälistest allikatest saada. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole tegemist üldtuntud ja eraldi tõendamist mittevajava asjaoluga. Kaitsja on leidnud, et OO pangakonto väljavõttest nähtub, et tal oli piisav sissetulek, et tasuda sõiduauto ostuhinnast 4000.00 eurot. Kohus ongi esitatud pangakonto väljavõttele hinnangu andmisel tõdenud, et sealt nähtub, et OO on 04.01.2019 kuni 04.10.2019 saanud kokku 11 155,80 eurot. Samas on kohus märkinud ja seda pole apellatsioonis ka kummutatud, et OO poolt esitatud väljavõte ei kajasta kontol olevate rahade liikumist. Varade vaatlusprotokollist nähtub, et OO on kogu 2019 aasta jooksul enda kontolt välja võtnud vaid 565 eurot ja teadmata päritolu sularaha sissemakseid on tehtud summas 2470 eurot. Seega kaitsja apellatsiooni väide, et OO-l oli kontol rahalisi vahendeid, ei anna alust tuvastada, et sõiduauto oli soetatud OO poolt kontole H OÜ poolt ülekantud summadest. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt V.Jevonenile kuuluva sularaha summas 12 139,02 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6 ja ühisvarana käsitatava mootorsõiduki BMW X6 osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamine on põhjendatud ja kooskõlas seadusega ning esitatud apellatsiooni väidete alusel selles osas otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.
9. Kaitsja on taotlenud maakohtu menetlusega seotud valitud kaitsja õigusabi osutamisega seotud kulude, summas 6140 V.Jevonenile hüvitamist. Kaitsja on sidunud taotluse V.Jevoneni õigeksmõistmisega. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu süüdimõistvat otsust ega mõista V.Jevoneni õigeks, siis puudub ka seaduslik alusel koguulatuses maakohtu menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja kaitsjatasu hüvitamiseks. Maakohus on osalise õigeksmõistmise tõttu KrMS § 181 lg 1 alusel õigusabiga seotud kulud osaliselt süüdistatavale juba seaduslikult hüvitanud. Samuti jätnud osa ekspertiisitasudest riigi kanda.
10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
11. jaanuari 2021 otsuse muutmata ja prokuröri ning V.Jevoneni kaitsja apellatsioonid rahuldamata. 26
12. Valitud kaitsjad on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks. 22.
13. XX valitud kaitsja on arvel menetlustoimingutena ära näidanud konsultatsiooni ja maakohtu otsusega tutvumise kestusega 1 tund, prokuröri apellatsiooniga tutvumise kestusega 1 tund ja vastuse koostamise 2 tunni jooksul. Kokku taotleb kaitsja 4 tunni eest 520 euro hüvitamist. Tunnihinnaks on kaitsja märkinud 130 eurot. Samuti on kaitsja toonitanud, et ei ole käibemaksu kohuslane. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt näidatud toimingud on hinnatavad asjakohastena ja vajalikena ning nendeks kulutatud ajakulu saab lugeda mõistlikuks. Seega on valitud kaitsja taotlus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. XX suhtes oli apellatsiooni esitanud prokurör, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 teine lause ja XX apellatsioonimenetlusega seotud õigusabi kulud summas 520.00 eurot hüvitab talle riik. 22.
14. V.Jevoneni valitud kaitsja on taotlenud hüvitada V.Jevonenile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 1140.00 eurot. Tunnihinnaks on koos käibemaksuga 120.00 eurot. Estatud arvete kohaselt on teenusteks 18.01.2021 nõupidamine kliendiga 1 tund, summas koos käibemaksuga 120.00 eurot. 20.01.2021 tutvumine maakohtu otsusega, apellatsiooni koostamine 5 tundi ja 30 minutit, summas koos käibemaksuga 660.00 eurot. 17.03.2021 tutvumine prokuröri apellatsiooniga, vastuse koostamine, ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine. V.Jevoneni suhtes on apellatsioonimenetlust alustatud nii kaitsja apellatsiooni kui ka prokuröri apellatsiooni alusel. Ringkonnakohus jättis kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu poolt V.Jevoneni suhtes tehtud süüdimõistva otsuse muutmata. Kaitsja poolt esitatud taotlusele lisatud arvel nr 028-2021 märgitud 18.01.2021 nõupidamine kliendiga 1 tund, summas 120 eurot, on tegemist kaitsja poolt esitatud apellatsiooniga seotud kuluga, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 esimene lause ja nimetatud menetluskulu jääb süüdistatava V.Jevoneni kanda. Arvel nr 031-2021 märgitud 20.01.2021 tutvumine maakohtu otsusega, apellatsiooni koostamine on samuti seotud vaid kaitsja apellatsiooniga, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 esimene lause ja valitud kaitsja tasu summas koos käibemaksuga 660.00 eurot jääb V.Jevoneni kanda. Arvel nr 199-2021 märgitud toimingud on seotud prokuröri poolt esitatud apellatsiooniga ja ringkonnakohtu istungiga, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 teine lause ja kulud summas koos käibemaksuga 360.00 eurot hüvitab V.Jevonenile riik. (allkirjastatud digitaalselt) 27