Obsah (17)

§ 436§ 230§ 207§ 231§ 238§ 457§ 459§ 162§ 103§ 164§ 138§ 144§ 146§ 477§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-14474 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi Tsiviilasja hind E. P. ja L. E.

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

1. Hagejad esitasid kostja vastu hagi ülalpidamise saamiseks. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõuded kostja vastu võiksid kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamise andmist. Hagejate nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem; 2) hagejad on alla 18 aasta vanad; 3) kostja rikub elatise maksmise kohustust, st ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt.
2. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hagejate isa ja hagejad on alla 18.a vanad. Nimetatu nähtub ka hagejate sünnitunnistustest (kd I tl 3 – 5). Pooled kinnitasid kohtuistungil, et vaidlust ei ole ka selles, et laste ema ja isa elavad eraldi alates juunist
3. Kostja selgitas, et lapsed elavad koos emaga ja tema elab eraldi Kaitseväe poolt antud eluasemel. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hagejatele rahas ülalpidamist andma. Selle välja selgitamiseks tuleb kindlaks teha hagejate vajadused ja see, kui suures ulatuses on kostja hagejate vajadusi katnud. I
4. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kuna hagejad ei ela kostjaga koos on kostja lastest lahus elav vanem, kellel tuleb anda lastele ülalpidamist eelduslikult perioodiliste rahaliste maksetena.
5. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades 5 kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on miinimummäär alates 01.01.2020 olnud 292 eurot kuus (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).
6. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid elatise saab erandina välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu tõttu või vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909 p 11).
7. Hagejad nõuavalt käesolevas asjas kostjalt elatist küll seaduses sätestatud määras, kuid on seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud määras sõltumata sellest, et kostja teeb lastele vahetult kulutusi, tasudes vähemalt hagejate eluaseme, transpordi ja lasteaia kulusid. Kostja vaidleb avaldusele vastu leides, et tema vahetu panus laste ülalpidamisse on piisav ja elatise täiendavalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.
8. Kohus selgitas hagejatele kohtuistungil, et laste eluaseme, transpordi ja lasteaiakulud kuuluvad miinimumelatise sisse ja neid kostja tehtud kulusid ei saa jätta laste ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse võtmata. Samuti selgitas kohus hagejatele, et kuna nad nõuavad elatist üle seaduses sätestatud määra, nimelt arvestasid hagejad, et kui kostja senine panus tuleb arvesse võtta siis vastutab ta iga hageja ülalpidamise eest tegelikult summas 526,31 eurot kuus, tuleb hagejatel oma kulutused tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-21-35-17 p 28.3). Sellises olukorras ei saa kohus lähtuda üksnes PKS § 101 lg 1 sätestatud määrast ja hagejate kulutuste eeldusest. Kohtul tuleb asja lahendamiseks tuvastada hagejate vajadused ja vanemate panused. II
9. Kostja tugineb lisaks ka sellele, et lapsed veedavad suure osa ajast temaga, mil ta peab neid üleval vahetult. Asjaolu, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures, on kaalukas asjaolu, mis tuleb, arvestades nii hagejate kui ka kostja põhjendatud huve, elatise rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Eelduslikult kannavad mõlemad vanemad vahetult lapse esmased kulud, näiteks söögi- ja eluasemekulud. Kuna kulusid teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema kulude katmist sama aja eest, kui tema peab kulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostja järeldus, nagu tuleks ülalpidamiskohustust tervikuna vähendada aja võrra, millal lapsed viibivad isaga. Vähendada saab üksnes neid kulusid, mille võrra lapsega koos elava vanema kulud seoses teise vanema juures viibimisega vähenevad. 6
10. Pooled on menetluses olnud eriarvamusel sellest, kui suure osa ajast lapsed kostjaga on. Hagejate hinnangul on lapsed 80% ajast emaga ja 20% ajast isaga. Kohtuistungil kinnitasid hagejad, et kostja väited selle kohta, et augustis olid lapsed isaga 11 päeva, septembris 8 ööpäeva ja oktoobris 6 ööpäeva, on õiged. Samuti selgitas kostja, et ajal, mil lapsed käivad lasteaias, on lapsed temaga 6 – 8 ööpäeva ja lisaks veel mõne tunni kaupa 10 – 11 päeval, kuna ta võtab lapsed lasteaiast ja veedab nendega aega seni, kuni hagejate ema tuleb töölt. Pooled jõudsid kohtuistungil arutatu tulemusel järeldusele, et aasta lõikes on lapsed kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus. Hageja märkis küll, et aasta keskmine tuleb siiski 7, kuna lapsed on tegelikult vanaema juures, kuid kohtu hinnangul ei mõjuta asjaolu, et isa viib lapsi ka oma vanemate juurde, ema ja isa vahelise proportsiooni jaotust. PKS § 106 tuleneb põhimõte, mille kohaselt täidavad vanavanemad ülalpidamiskohustust vajadusel vanema eest. Sellise ülalpidamiskohustuse andmise korral loetakse vanema kohustus täidetuks. Kohus selgitas seda ka kohtuistungil. Kuna hageja nõustus, et lapsed ei ole kuus keskmiselt 8 päeva temaga, vaid on kostja või kostja vanematega, tuleb see ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel arvesse võtta. Kohus arvestab seega, et hagejad on 25% ajast kostja vahetul ülalpidamisel. Kohtu hinnangul on tegemist märkimisväärse ajaga, mis omab lapsega koos elava vanema vahetute kulude suurusele olulist mõju.
11. Samas selgitab kohus, et laste ja lahus elava vanema suhtlemise aega, nagu ka laste vajaduste suurust, ei saa kindlaks määrata liiga täpselt. Tegemist on kategooriatega, mis võivad muutuda lähtudes nii aastaajast, kui ka laste vanusest. Seetõttu määrab kohus elatisevaidlustes elatise suuruse kindlaks olemasolevate andmete alusel, lähtudes teadaolevate andmete alusel saadud aasta keskmisest. Juhul, kui laste vajadused või vanemate võimalused või panused pärast kohtumenetlust oluliselt muutuvad, on võimalik pöörduda elatise suuruse muutmiseks uuesti kohtusse.
12. Kohtu järeldust selle kohta, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 25% ajast ei mõjuta asjaolu, et kostja on elukutseline sõjaväelane, kes käib välismissioonidel. Kohus ei nõustu hagejatega, et elatise määramisel tuleb arvesse võtta see, et hagejate esindaja on võimaldanud kostjale suurema teenimise võimaluse. Hagejad ei ole ka selgitanud, mil viisil asjaolu, et kostja on lastest lahus elav vanem, mõjutab laste igakuiste vajaduste suurust ja millisel määral seega mõjutab elatise suurust see, et kostja teenib lastest lahus veedetud ajal raha. Hagejate seisukoht on vastuolus PKS § 99 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes. Asjaolu, et kostja viibib välismissioonidel, on iseenesest juba arvesse võetud, hinnates kostja aasta keskmist lastega viibitud aega. Kostja tõi esile, ja hageja oli kohtuistungil sellega nõus, et kostja veedab Eestis olles lastega märkimisväärse aja, sh suvekuudel üle poole kuust. Samas on kostja tõendanud ka seda, et tema eemaloleku ajal on vähemalt korra kuus nädalavahetusel käinud lapsi hoidmas ka kostja ema (kd II tl 80). Hagejad sellele vastuväiteid ei esitanud. Hagejad tõid küll esile, kui palju läheks neile maksma lapsehoidja võtmine (kd I tl 187), kuid kinnitasid kohtuistungil, et ei ole lapsehoidja kulu kunagi kandnud. Kohus selgitab, et kui vanemate vahel on lahkarvamused lastega suhtlemise korda puudutavas, tuleb pöörduda suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, perenõustaja või vajaduse korral kohtu poole. Kohus ei hinda käesolevas asjas väiteid ja tõendeid selle kohta, mis puudutavad vanemate omavahelist läbisaamist ja laste ja isa kohtumiste korraldamist.
13. Tulenevalt § 105 lg 3 täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, s.o eelduslikult võrdsetes osades (võlaõigusseadus § 63 lg 1). Sama sätestab PKS § 116 lg 1, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Ekslik on hageja seisukoht, nagu peaks kostja hüvitama hagejatele kõik nende kulud, mis ületavad elatise miinimummäära, kuna kostja sissetulekud on hageja 7 omadest oluliselt suuremad. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga, mitte teise vanema sissetuleku ja varalise seisundiga. Kostja ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega hagejate ema sissetulekust või varalisest seisundist. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Kuna mõlemad vanemad on kinnitanud, et on suutelised andma lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud määras ja on enda selgituste kohaselt seda seni ka teinud, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte väited ja tõendid selle kohta, kui suur on kummagi vanema sissetulek. III
14. Hagiavalduse kohaselt on hageja I ülalpidamiskulu vanemate peale kokku 723 eurot kuus ja hageja II kulu 683 eurot kuus. Hagejate 04.12.2020 ja 14.04.2021 täpsustatud kulutuste nimekirjade kohaselt kannab hagejate ema seoses kummagi hagejaga iga kuu järgmisi kulusid: toidu- ja majapidamiskulu 130,49 eurot, kütusekulu 10,03 eurot, sidekulu 10,94 eurot, ravimite, plaastrite kulu 5,25 eurot, riiete, jalanõude, aksessuaaride ja mänguasjade kulu 65,91 eurot, kodutarvikute (mööbel, kodutarbed, kodutehnika, sööginõud, sisustusasjad, raamatud) ja vaba aja kulu 60,90 eurot, lasteaiakulu 4,27 eurot, sularahas kantud kulud 14,80 eurot. Kostja hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt kannab tema seoses kummagi hagejaga iga kuu järgimisi kulusid: eluasemekulu vähemalt 228,25 eurot, lasteaiakulu 78,26 eurot, transpordikulu 78,76 eurot, rahaline elatis 31,63 eurot, vahetu ülalpidamine 81,03 eurot. Seega on kummagi hageja ülalpidamiskulu vanemate väitel kokku 800,52 eurot.
15. Arvestades hagejate ja kostja esile toodud asjaolusid, tuleb selleks, et teha kindlaks, kas kostja peab hagejatele täiendavalt rahas ülalpidamist andma, määrata kindlaks hagejate vajaduste ja kostja senise panuse suurus. Kuna kummalgi hagejal on kostja vastu iseseisev nõue, osaleb kumbki hageja käesoleva tsiviilasja menetluses iseseisvalt (

§ 207lg 2).

Sellest tulenevalt selgitas kohus pooltele kohtuistungil, et tuvastada tuleb eraldi kummagi hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Kohus lähtub seega hagejate vajaduste ulatuse määramisel osas, milles vanemad on pööranud tähelepanu kummagi hageja erinevatele kuludele, konkreetsetest kuludest. Osas, milles vanemad laste kulusid ei eristanud, lähtub kohus eeldusest, et laste kulud on võrdsed.

1. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus esmalt, et ei saa laste vajaduste suuruse kindlaksmääramisel lähtuda Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringust üldiselt laste statistiliste kulude kohta. Uuring ei kajasta konkreetselt hagejate olukorda ega kostja võimalusi ning selle alusel ei ole võimalik teha järeldusi käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seaduses ja kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid elatise suuruse määramise kohta. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ka Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata RAKE uuringutest lähtuda seaduses sätestatud põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2, mitte miinimumelatise uuringust (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34). Samuti ei saa kohus asja lahendamisel lähtuda veel vastu võtmata ja jõustumata seaduseelnõust tulenevatest elatise määramise põhimõtetest. Kohus määrab elatise suuruse kindlaks lähtudes kehtivast seadusest. 8
2. Eluasemekulud Kostja tõi esile, et hagejad elavad temale kuuluvas korteris. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub korter aadressil xxxx kostjale (kd I tl 30–32). Hagejad kinnitasid, et nad elavad kostjale kuuluvas korteris. Kostja esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt kannab kostja iga kuu korteriga seotud järgmisi kulusid: kodulaenu maksed keskmiselt 233,51 eurot kuus, kodulaenu intressi maksed keskmiselt 89,25 eurot kuus (kd I tl 34) ja kodukindlustus 13,44 eurot kuus (kd I tl 35). Lisaks tasub kostja korteriga seotud kommunaalkulude eest, mis on perioodil detsember 2019 – november 2020 olnud keskmiselt 120,28 eurot kuus (kd I tl 33). Kohus selgitas kohtuistungil, et ka eluasemekulud kuuluvad elatise koosseisu ja seega tuleb asjaolu, et kostja on andnud eluaseme laste kasutusse ja kannab sellega seotud kulusid, ülalpidamiskohustuse täitmisena arvesse võtta. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (vt nt Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-2-1-69-13). Kostja palub arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena summat, mis kostjal tegelikult laste elukoha tagamisele iga kuu kulub. Samuti tõi kostja esile, et kui arvestada eluasemekulusid kasutuseelistes, oleks tema panus veelgi suurem, kuna võrreldava korteri üürihind on 650 eurot kuus (tl 36 – 37). Kohtuistungil märkis hagejate esindaja, et 650 eurot võib olla õige hind võrdväärse korteri üürimise korral. Teistsuguseid tõendeid hagejad ka ei esitanud. Kuna kohus teeb käesolevas asjas kindlaks laste tegelikud vajadused ja vanemate tehtud panused, tuleb laste eluasemekulude suuruse määramisel lähtuda sellest, kui suured kulud laste eluasemega tegelikult kaasnevad, s.t et arvesse on võimalik võtta nii kodulaenu, selle intressi kui ka kodukindlustuse kulu, s.o kokku 336,20 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lähtuda korteri kasutuseelise väärtusest, mis antud juhul ei kajasta vanema tegelikku panust laste ülalpidamisse ja viiks seetõttu ebaõiglase tulemuseni, kuna kostja panus on eeldatavast kasutuseelisest väiksem. Nii laenu, intressi kui ka kodukindlustuse kulu on kulu, mida kostja teeb laste eluasemevajaduse rahuldamiseks. Ka eluaseme kindlustamise kulud on seotud lapse eluasemevajaduse rahuldamisega juhuks, kui eluruum näiteks hävib (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 p 23). Asjaolust, et kostja panus laste eluasemevajaduse katmisesse võetakse arvesse elatise koosseisuna, ei saa järeldada, nagu nõuaks kostja, et hagejad maksaksid kinni tema kinnisvara, nagu leiavad hagejad. Kui isa laste eluasemevajadust vahetult ei rahuldaks, tuleks hagejatel teha see kulu ikkagi rahas. Hagejad ei vaielnud vastu sellele, et kostja tasub korteri, milles hagejad elavad, igakuiseid kommunaalteenuste arveid keskmiselt 120,20 eurot kuus. Hagejad märkisid kohtuistungil, et nõustuvad kommunaalkuludega. Küll aga on hagejad leidnud, et kuna kostja käib ka ise selles korteris ja veedab lastega seal aega, siis tarbib ta neid teenuseid ka ise. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kommunaalkulusid jagada ka kostjale, nagu soovivad hagejad. Esmalt selgitab kohus, et hagejad ei ole esile toonud seda, mil määral see, et kostja hagejatel külas käib, kommunaalkulusid mõjutab. Teisalt on hagejate väide ka vastuoluline, kuna hagejad on ise selgitanud (04.12.2020 menetlusdokument), et kostja tegelik panus õhtustest lasteaia toomistest 9 on 0 – 4 õhtut, mil ta veedab lastega parimal juhul 2 – 3 tundi. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kostja tarbib selle vähese ajaga teenuseid 1/3 mahus. Esile toodud asjaoludel ei ole võimalik kommunaalteenuste arvetest kostja hüpoteetilist osa maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on asjas esitatud tõenditega tõendatud see, et kostja teeb hagejate elukohaks oleva korteriga seoses kulusid keskmiselt kokku 456,48 eurot kuus (233,51 + 89,25 + 13,44 + 120,28). Õige ei ole aga kostja seisukoht, et see tuleb tervikuna arvestada elatise koosseisu. Kohus selgitab, et eluasemekulu kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, et korteris elab kokku 3 inimest, s.t hagejad ja nende ema. Seega jagunevad eluasemekulud selliselt, et kummagi hageja igakuine keskmine eluasemekulu on 152,16 eurot (456,48 ÷ 3). Arvestades, et kostja on kohustatud ülal pidama üksnes hagejaid, ei saa hagejate eluasemekulude hulka arvestada hagejate ema kulu eluasemele, s.t laste eluasemekuludena ei saa arvestada kogu kostja kulu, s.o 456,40 eurot. Kostja väide, et tal on õigus arvestada hagejate ülalpidamiskuluna ka hagejate ema eluasemekulusid, on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamisnõuet. Kui kostjal on nõudeid hagejate ema vastu, tuleb need lahendada eraldi menetluses. Hagejad kinnitasid kohtuistungil, et muid eluasemekulusid kui need, mida kannab kostja, hagejatel ei ole ja hagejate ema eluasemekulusid ise ei kanna. Ka kostja ei ole esile toonud, et ta kannaks hagejatega seoses muid, kui eelnimetatud eluasemekulusid. Kummagi hageja igakuised eluasemekulud on seega keskmiselt 152,16 eurot, s.o hüve väärtus, mida hagejad kostja korteris elamisest saavad. Nimetatud kulu tuleb kanda vanematel võrdselt. Praegu kannab hagejate eluasemekulusid üksnes kostja.
3. Toit ja majapidamistarbed Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu (

§ 231lg 1).

Esialgses hagiavalduses märkisid hagejad, et nende igakuised toidukulud on 200 eurot kuus. 04.12.2020 arvestuse kohaselt on kummagi lapse toidukulu hagejate ema juures keskmiselt 130,49 eurot kuus. Hageja esitas tõendina pangaväljavõtted toidu ja majapidamistarvete ostmise kohta Selverist, Rimist, Coopist, Prismast, Valjala kauplusest, Maxima XX, Konsumist, Maksimarketist, Gomarketist ja Grossi poest perioodil 01.

1. – 31.10.2020 kokku summas 2527,79 eurot (kd I tl 138 – 150). Lisaks esitas hageja tõendina pangaväljavõtted toiduga seotud kulude kohta samal perioodil kokku summas 212,63 eurot. Hagejate ema on teinud toiduga seotud kulusid järgmistes kauplustes: Bio4you, Mahe leib, Kuldpirukas, Saaremaa lihatööstus, Talu Viljad, toiduhaldjad, Janafruits, Quality Fruit, Fruitappetite, Fruto Baza, Pajusalu mesi, MuMaasikas, Ehtne Saaremaa, Nõmme turg ja Biomarket (kd I tl 150 pöördel – 156 pöördel). Kokku on hagejate esindajal kulunud toidule nimetatud 7 kuu jooksul seega 2740,42 eurot (2527,79 + 212,63). Arvestades leibkonna liikmete arvu on hagejate arvestuse järgi ühe hageja toidu- ja majapidamistarvete kulu antud perioodil olnud 130,49 eurot kuus (2740,42 ÷ 7 ÷ 3). Vastuses hagiavaldusele leidis kostja, et lapse vajaduspõhine toidukulu on keskmiselt 90 eurot kuus. Kostja viitas seejuures Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020.a uuringule. Kohus selgitas ülal, et ei saa laste vajaduste suuruse määramisel lähtuda RAKE uuringust üldiselt laste statistiliste kulude kohta. Kohus määrab hagejate vajaduse kindlaks käesolevas asjas esitatud tõendite alusel. Küll aga nõustub kohus kostja etteheitega sellele, et hagejad on arvestanud oma toidukulude hulka ka sellised ema tehtud ostud, mis on tehtud ajal, mil lapsed olid koos isaga. Kohtuistungil 10 märkis hagejate esindaja, et kostja väited selle kohta, et juulis olid lapsed isaga 14 päeva ja augustis 16 päeva võivad olla õiged. Seega ei saa hagejate ema poolt juulis ja augustis tehtud kulusid täies ulatuses arvesse võtta. Kohus vähendab hagejate esindaja poolt juulis ja augustis toidule ja majapidamistarvetele tehtud kulusid, arvestades laste isa juures viibimise aega, poole võrra. Arvelduskonto väljavõtete kohaselt tegi hagejate esindaja juulis ja augustis kulusid toidupoes kokku 645,70 euro eest ning ülejäänud kuudel kokku seega 2094,72 eurot. Arvestades leibkonna liikmeid, olid ühe isiku kulud juulis ja augustis kokku 215,23 eurot, muudel kuudel kokku 698,24 eurot. Kohus vähendab laste kulu juuli ja augusti eest seoses kostjaga viibimisega 50% võrra. Kohus selgitab, et kostja ei pea kandma lapse toidukulusid hagejate esindajale ajal, mil lapsed viibivad temaga, kuna vastasel korral koormatakse kostjat topelt. Kostja on lastega viibimise ajal kandnud toidukulusid ka ise. Hagejate toidu- ja majapidamistarvete põhjendatud kulu ema juures viibides on seega 114,98 eurot ((698,24 + 106,62) ÷ 7). Lisaks on hagejad tõendanud, et nende ema on kandnud 7 kuulise perioodi jooksul järgmised toiduga (väljas söömisega) seotud kulud: Apollo – Yummi kommid 3 pakki ja enne filmi maiustus 14,93 eurot (kd I tl 163); McDonalds (suurem osa kulust on laste, sest ema võtab enamasti vaid friikartuleid) 19,10 eurot (kd I tl 178 pöördel); Kuressaare kuursaal – õhtusöök lastega 17 eurot (kd I tl 182 pöördel); Kalevi Shokolaad Kuressaares 3,60 eurot (kd I tl 183); Pitsastuudio 11 eurot (kd I tl 183 pöördel), s.o kokku 65,63 eurot, mis tuleb jagada 7 kuu ja kolme inimesega, nagu on arvutanud õigesti ka hagejad ise. Seega on ühe hageja kulud olnud hagejate emaga väljas söömisel veel keskmiselt 4,69 eurot kuus. Arvestades, et hagejad on tõendanud oma tegeliku kulu toidule, ei oma laste igakuise toidukulu suuruse määramisel tähtsust iseenesest see, et lapsed veedavad osa ajast lasteaias. Samuti ei oma tähtsust väited mastaabisäästu kohta, kuna mastaabisääst väljendub hagejate ema ja ka kostja enda tehtud tegelikes kuludes. Asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hagejate toidu- ja majapidamistarvete kulu on 90 eurot, mitte kuludokumentide alusel arvutatu (sh majapidamistarbed), ei ole kostja esile toonud. Selline seisukoht on vastuolus ka kostja enda väidetega selle kohta, kui suured on olnud kostja enda kulud ajal, mil lapsed on viibinud temaga. Kostja esitatud tabeli (kd I tl 47 – 48) ja ostukviitungite (kd I tl 49 – 54 pöördel) kohaselt, kandis kostja perioodil juuli kuni oktoober 2020 lastega seotud toidukulusid kokku 351,95 eurot. Kviitungite ja nimekirja kohaselt on tegemist ainult laste söögiga seotud kuluga. Keskmiselt on kostja kandnud kummagi hageja toidukulusid antud perioodil seega 43,99 eurot. Kohus leiab, et tegemist on olnud mõistlike kuludega. Hagejate vastuväited kostja toidukuludele on konkretiseerimata ja kohus ei saa üldsõnalise vastuväite alusel leida, et kostja poolt lastele konkreetselt tehtud ja tõendatud kulu, ei oleks olnud põhjendatud ja ei kuuluks laste tavapäraste vajaduste rahuldamise hulka. Kohus ei nõustu hagejate etteheitega, nagu ei saaks ülalpidamiskulude hulka arvestada laste restoranikulusid ajal, mil hagejad viibivad kostjaga. Väljas söömise kulu on arvestanud elatise hulka ka hagejad ise. Seega tuleb arvesse võtta mõlema vanema poolt väljaspool kodu laste toidule tehtud kulu. Kohus märgib siiski, et õige ei ole hagejate väide, nagu oleks kostja tehtud kulude näol tegemist üksnes lõbustuste ja väljas söömise kuluga. Põhilise osa kostja esitatud tõenditest moodustavad toidupoe ostukviitungid. Kokku on hagejate toidu-, majapidamistarvete ja väljas söömise kulu olnud vanemate peale kokku seega 163,66 eurot (114,98+4,69+43,99). Selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et kumbki vanematest ei oleks võimeline neid kulusid kandma või et kulud väljas 11 söömisele või kodus söömisele oleks ebamõistlikult suured, mistõttu võiks neid lugeda toreduslikeks, mitte vajalikeks, ei ole esile toodud. Kostja esitatud andmetest ei nähtu, et kostja kulud laste toidule oleks erinenud suvekuudel ja sügiskuudel. Nimelt kandis kostja juulis ja augustis laste toiduga seotud kulusid 177,66 eurot ning septembris ja oktoobris 174,29 eurot. Kostja panus 43,99 eurot vastab ka ülal tuvastatule, et hagejad viibivad kostjaga keskmiselt 25% ajast, mil kostja kannab ka lastega vahetult kaasnevad toidukulud. 25% 163,66 eurost on 40,92 eurot. Seega ei ole õiged hagejate etteheited, nagu oleks kostja tahtlikult esitatud moonutatud andmeid üksnes suvekuude kohta, kus tema kulud ongi suuremad. Kostja esitatud tõenditest ei saa kohus sellist järeldust teha. Vastuseks hagejate väidetele selle kohta, et hagejal I on piimavalgu allergia, märgib kohus järgmist. Hagejal I on küll tuvastatud kerge lehmapiima allergia (analüüsinäit on märgitud „madal“, kd I tl 10), kuid tõendatud ei ole väide, et hageja I toidukulud oleksid selle tõttu tavapärasest suuremad. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et seoses hageja I allergiaga on kõik pereliikmed läinud üle lehmapiimavabale dieedile. Kohus leiab, et lehmapiimavabad tooted on kaubanduses kergesti kättesaadavad ja hagejad ei ole tõendanud, et need oleksid piimatoodetest märkimisväärselt kallimad. Kuna kohus määrab hagejate toidukulu suuruse kindlaks, arvestades tegelikke kulutusi, ei oma nimetatud asjaolu asja lahendamisel aga ka olulist tähtsust. Samuti ei oma hagejate kulutuste suuruse määramise seisukohalt tähtsust hagejate esitatud artikkel selle kohta, miks inimesed peaksid lehmapiima vältima (kd I tl 134 – 137).
2. Riided, jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja kulu riietele ja jalanõudele 160 eurot kuus. Hagejate ema selgitas, et tüdrukud on kiires kasvuperioodis ja nende riided kuluvad kiiresti. Õueriideid peab lastel olema mitu komplekti, sest niiskel või talvisel ajal, kui üks komplekt saab märjaks, või mustaks, peab olema üks komplekt ka varuks. Tüdrukutel kulub raha ka patsikummidele, juukseklambritele ja -lõksudele, sest lasteaias peavad juuksed olema kinni. Hagejate 04.12.2020 kulude nimekirja kohaselt on laste riiete, jalanõude, aksessuaaride, mänguasjade ja teenuste kulud keskmiselt 65,91 eurot kuus. Hagejate esitatud tõenditega on tõendatud, et neil olid perioodil 01.04.2020 – 31.10.2020 järgmised kulud: Accessorize – laste kotid, patsikummid, ujumisriided 17,34 eurot (kd I tl 162); Amona peotarvikud (E. sünnipäev) 30,35 eurot (kd I tl 162 pöördel); Babyshop – lapse Kuling kombe 64,85 eurot (kd I tl 163 pöördel); Breden Kids OÜ 102,68 eurot (kd I tl 164); Juku mänguasjad 31,23 eurot (kd I tl 165 pöördel) Karupoeg Puhh OÜ 100,72 eurot (kd I tl 166) Kingaprof OÜ – hagejate sandaalide krõpsude vahetus 15 eurot (kd I tl 166 pöördel); Laste maailm – E. tuukrimüts 16,90 eurot (kd I tl 167 pöördel); Lenne vabrikupood – laste riided 58,83 eurot (kd I tl 122 pöördel ja sama tõend tl 168 ning ostukviitung 03.09.2020 ostu kohta kd I tl 123 pöördel); Lilled – õpetajatele lasteaia õppeaasta lõpu puhul ja lill vanaema sünnipäevaks 15,10 eurot (kd I tl 168 pöördel); Magaziin – laste Crocsid, sulgpall jms 16,50 eurot (kd I tl 169); Pepco – laste riided ja mänguasjad 60,85 eurot ja 18,47 eurot (kd I tl 118 ja sama tõend tl 170 pöördel ning kd I tl 119); 12 Rademar – Shell püksid Lennale 20,95 eurot ja Columbia õueriided 65,95 eurot (kd I tl 122 ja tl 171); SHU Auriga – lapse sinised kummikud 8,10 eurot (kd I tl 171 pöördel); Sokisahtel 14,36 eurot (kd I tl 172); Tiger – laste asjad 14 eurot (kd I tl 172 pöördel); Tubli Rätsep – laste riiete parandus 6 eurot (kd I tl 173); Woxow OÜ – kõrvarõngad E. sünnipäevaks 12 eurot (kd I tl 173 pöördel); Tallinna Kaubamaja, tüdrukute müts ja mantel 50,63 eurot (kd I tl 122 ostukviitung ja kd I tl 175 pöördel arvelduskonto väljavõte) hm.com – veebipoest ostetud riided 167,90 eurot (kd I tl 119 pöördel ja sama tõend tl 179); H & M ROCA ja KRISTIINE 394,92 eurot (kd I tl 120 pöördel – 121 ja sama tõend tl 179 pöördel – 180, sh kviitung nimekirjas oleva ostu kohta summas 9,99 eurot kd I tl 118 pöördel); Auriga H&M 61,38 eurot (kd I tl 120 ja sama tõend tl 180 pöördel). Hagejate ema kulu laste aksessuaaridele, riietele, mänguasjadele ja lilledele oli 7 kuu vältel seega kokku 1365,01 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on olnud põhjendatud ja need kuuluvad laste ülalpidamiskohustuse täitmisega, laste vajaduste rahuldamisega ja normaalse arengu tagamisega seotud kulude hulka. Kohus leiab aga, et eelnimetatud kulude jagamine 7 kuu peale vastavalt kulutuste tegemise ajale, ei ole õige. Laste garderoobi ei ole vaja uuendada iga 7 kuu tagant, näiteks osta uusi talveriideid, samuti tuleb arvesse võtta, et samasoolised lapsed saavad riideid ka jagada. Kohus jagab seetõttu hagejate esile toodud kulud 12 kuuga. Kummagi hageja põhjendatud kulu eelnimetatud esemetele on seega keskmiselt 56,89 eurot kuus (1365,01 ÷ 12 ÷ 2). Kostja ei esitanud vastuväiteid konkreetsetele kuluartiklitele, kuid leidis, et riietele seotud kulu oleks põhjendatud ainult 45 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline väide on sisustamata ja selle alusel ei ole võimalik teha järeldust, et hagejate tegelike kuludokumentide alusel arvutatud kulu oleks esiletoodust väiksem. Lisaks on hagejad tõendanud, et laste talveriided on võrdlemisi kallid, jäädes vahemikku 65 – 150 eurot ja sügisriided vahemikku 45 – 100 eurot (kd I tl 124 – 133). Kuigi iseenesest on õige ka kostja seisukoht, et riietele ja jalanõudele saab kulusid teha vastavalt võimalustele, ei ole kostja esile toonud, et tal ei ole võimalik tagada lastele riiete ja jalanõude ostmine sellises ulatuses. Vastupidi, kostja on läbivalt rõhutanud, et annab lastele ülalpidamist enam kui seaduses sätestatud määras. Lisaks hagejate ema tehtud kuludele on kostja enda esitatud tabeli kohaselt (kd I tl 47 – 48) kandnud lastega seotud riiete ja jalanõude kulusid perioodil juuli kuni oktoober 2020 kokku 46,18 eurot, sh lastele mütsid, jalatsid (sularahas) ja halloweeni riietus (kd I tl 50 ja tl 54 pöördel). Arvestades Halloweeni riietuse kulu (15,80 eurot) 12 kuu peale, on kostja kulud laste riietusele olnud keskmiselt 5,12 eurot kuus. Lisaks olid kostjal samal perioodil kulud kokku 82,66 eurot laste mänguasjadele ja vahenditele: õhupallid, nukk (22,39 eurot), mullitaja komplekt, nodi, ratta kell, tuulelohe nöör (kd I tl 49, tl 49 pöördel ja tl 52). Arvestades, et lapsele kingituseks olnud nuku kulu tuleb jagada 12 kuuga, on kostja kulud ühe lapse kohta olnud keskmiselt 8,46 eurot kuus. Kohus ei arvesta kostja kuluga markide ostmisele. Kostja ei ole esile toonud, mil viisil seostub see kulu laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus ei arvesta asja lahendamisel kostja esitatud fotoga riietest ja laste tarvetest (kd I tl 55 – 55 pöördel). Kostja selgitas kohtuistungil, et tegemist on tasuta saadud asjadega. 13 Kokku on vanemate kulud hagejate riietele, jalanõudele, aksessuaaridele ja mänguasjadele seega 70,47 eurot (56,89 + 5,12 + 8,46), millest kostja on kandnud 13,58 eurot.
3. Kodutarvikute kulu Hagejate esitatud tõenditega on tõendatud, et neil olid perioodil 01.02.2020 – 31.10.2020 järgmised kodutarbeid puudutavad kulud: Fliis Trade ehk NordBaby – turvatool, 151,20 eurot (kd I tl 164 pöördel); IKEA mööbel – E. toa mööbel, laud tool, lamp 106,88 eurot (kd I tl 113 ja sama tõend tl 165); TopShop köögikombain ja smuuti blender (terve pere kasutab) 53,98 eurot (kd I tl 174); Rahva Raamat – raamat, joonistamise asjad, värvi raamat, sünnipäeva kaart 32,46 eurot (kd I tl 174 pöördel); Kaja Turk käest tellitud šampoonid, seebid, hambapastad, kreemid jm perele pikaks ajaks ette 53,36 eurot (kd I tl 175); Kaubamaja mängud, kodutarbed, toit, kodutehnik (röster) 126,06 eurot (176,69 - 50,63 riiete kulu) eurot (kd I tl 175 pöördel); Aquaphor kann ja filtrid tervele perele, joogivee kann filtriga 42,30 eurot (kd I tl 176); Euronics – võileivagrill 59,99 eurot (kd I tl 176 pöördel); IKEA – suurem osa lastetuppa – E. laud, tool, lamp 67,93 eurot (kd I tl 177); JYSK – lapse laua katmiseks vakstu, sorteerimiskarbid 8,77 eurot (kd I tl 177 pöördel); MyFitness – hagejate ema käis seal enamasti basseinis, kaasaarvatud lastega, mitte kõik korrad, aga üsna tihti, nii palju kui covidi ajal oli võimalust 35,30 eurot (kd I tl 178); Bauhaus 6,85 eurot (kd I tl 181 pöördel); Koduekstra 7,27 eurot (kd I tl 182); K Rauta 24,50 eurot (kd I tl 184). Kohus märgib, et ei anna hinnangut hagejate vanemate poolt laste mööblile tehtud kulutustele, mis on tehtud 2016 – 2019 aastatel, s.o vanemate koos- ja abielu ajal (kd I tl 114 – 115 ja kd II tl 17.4), kuna see ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1 ja 5).

Kohus leiab, et hagejad on ekslikult kõik eelnimetatud kulud jaganud 7 kuuga. Kodutarvikud, sh mööbel, köögikombain ja blender, mängud, kodutarbed, kodutehnika, veekann ja võileivagrill, samuti turvatool, ei vaja väljavahetamist iga 7 kuu tagant. Tegemist on pikemaks ajaks tehtud ostudega, millest osa on ka ema enda kulu. Kohus arvestab eelnimetatud esemete amortisatsiooni 3 aasta peale ja jagab tervele perele soetatud esemete kulu kolmega, arvestades, et neid kasutab ka ema. Nimetatud esemete kogukulu oli 282,33 eurot (kombain, blender, kulu Kaubamajas, kann ja filter, võileivagrill). Ühe kuu arvestuslik keskmine kulu ühe hageja kohta on seega 2,61 eurot (617,11 ÷ 36 (kuud) ÷ 3). Laste mööblit ja tarvikuid puudutavatele esmetele tuleb samuti arvestada amortisatsioon 3 aastat, kuid nimetatud kulud tuleb jagada kahe hageja vahel, s.t keskmiselt 4,65 eurot kuus (334,78 ÷ 36 (kuud) ÷ 2), (turvatool, mööbel ja tarvikud ning šampoonid ja seebid). Muud kulud võtab kohus arvesse ja jagab need seitsme kuu ja kolme tarbijaga, nagu on õigesti teinud ka hagejad ise. Muud kulud on kokku 159,74 eurot, mis on ühe hageja kohta keskmiselt 7,61 eurot kuus. Hagejate ema on kandnud käesolevas jaotises nimetatud kulusid keskmiselt ühe hageja kohta 14,87 eurot kuus (2,61+4,65+7,61). 14

1. Sidekulud Hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse sidekulu 15 eurot kuus. 04.12.2020 menetlusdokumendis selgitasid hagejad, et 7 kuu jooksul on pere sidekulu olnud kokku 229,82 eurot. Hagejad esitasid selle kohta kontoväljavõtte Telia teenuste tasumise kohta (kd I tl 160). Ühe hageja kulu on, arvestades leibkonna liikmete arvu seega 10,94 eurot kuus (229,82 ÷ 7 ÷ 3). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Teleteenuseid tarbivad kõik leibkonna liikmed ja kogu kulu jagamine kolme isiku vahel on seega õige. Hagejad selgitasid, et lisaks on hagejal I kulu 15 eurot mobiiltelefonile. Kostja kinnitas seda, kuid vaidles kulule vastu, kuna kulu kannab hagejate ema isa. Kohus selgitas ülal, et asjaolu, et ühe vanema kulu aitab kanda tema vanem, ehk lapse vanavanem, ei anna alust jätta seda lapse ülalpidamiskuluna arvestamata. See, kuidas vanem leiab vahendid lapse vajaduste katmiseks ja kuidas kulude kandmise korraldab, ei mõjuta lapse vajaduste ulatust. Kuna poolte vahel selle üle vaidlust ei ole, tuleb lisaks Telia teleteenuste kulule arvesse võtta ka hageja I mobiiltelefonikulu 15 eurot. Hageja I sidekulu on seega kokku 25,94 eurot kuus ja hageja II sidekulud 10,94 eurot kuus.
2. Kulud ravimitele ja plaastritele, tervishoiule ja juuksurile. Hagejate 04.12.2020 menetlusdokumendi kohaselt on hagejate apteegikulu 7 kuu jooksul olnud 110,28 eurot, s.o 5,25 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Hageja esitas tõenditena väljavõtted oma arvelduskontolt, millelt nähtub kulu kandmine Mustika Keskuse apteegis ja Südameapteegis (kd I tl 161 – 161 pöördel). Kostja kulu mõistlikkusele selles suuruses vastuväiteid ei esitanud ja kinnitas kohtuistungil, et kulu on mõistlik. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja laste vajadusele vastava kuluga. Kostja esitatud tabeli kohaselt kandis ta perioodil juuli kuni oktoober laste ravimitega seotud kulu 15,43 eurot
3. augustil ja 15,43 eurot
4. augustil, kuid nimetatu ei ole kooskõlas esitatud tõendiga (kd I tl 50), mille kohaselt kandis kostja nimetatud kulu ühe korra, mitte kaks. Kohus arvestab kostja esile toodud kulu ühe korra. Kostja on seega ühe hageja kohta kandnud neljakuulise perioodi jooksul kulusid keskmiselt 1,93 eurot kuus (15,43 ÷ 4 ÷ 2). Põhjendatud on ka kulu silmakontrollile kummagi hageja kohta 15 eurot (kd I tl 169 pöördel ja tl 170) ning laste juuksurile K. R. juures 20 eurot (kd I tl 167). Kohus arvestab seejuures nimetatud kulu iga-aastase vajadusega, s.t jagab kulu 12 kuuga. Tegemist ei ole kuludega, mida oleks vaja teha iga 7 kuu tagant. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud. Kokku on kummagi hageja tervishoiu ja juuksurikulu seega keskmiselt 9,26 eurot kuus ((15+15+20) ÷ 12 ÷ 2 + 5,25 + 1,93).
5. Lasteaiaga seotud kulu Kostja tõi esile ja tõendas arvelduskonto väljavõttega, et ta on tasunud kummagi hageja lasteaiaga seotud kulu 78,26 eurot kuus (konto väljavõte kd I tl 38). Hagejad kinnitasid kohtuistungil, et kostja on need kulud kandnud. Kostja tõi esile ka kulu 10,99 eurot, mis ta maksis lasteaeda õpetajatepäevaks. Nimetatud kulu tuleb jagada 12 kuuga ja arvestada kulu suurus ühe lapse kohta lasteaiaga seotud kulu hulka, s.o keskmiselt 0,46 eurot ühe hageja kohta kuus. Täiendavalt tõid hagejad esile, et nende ema on kandnud 7 kuu jooksul hagejaga I seoses kulu lasteaiale kokku 40,30 eurot ja hagejaga II 19,50 eurot. Raha on kulunud töövihikutele, 15 väljasõitudele, jõuluvanale, õpetaja kingitustele, jõulukalendrile, meisterdamistele. Hagejad esitasid arvelduskonto väljavõtted, mis osasid nimetatud kulusid kajastavad (kd I tl 186 – 186 pöördel). Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb vanematel seoses laste lasteaias käimisega kanda. Hagejale I on emal kulunud seega keskmiselt 5,74 eurot kuus ja hagejale II keskmiselt 2,7 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt on hageja I lasteaiakulu kokku keskmiselt 84,46 eurot ja hageja II kulu 81,42 eurot kuus.
6. Huvitegevuse kulud Hageja I huvitegevuse kulud on kunstiring 30 eurot kuus (kd II tl 54ja pöördel) ja ukulele ring 35 eurot kuus (kd II tl 53). Hageja I käib xxxx eelkoolis (kd I tl 8 – 11 ja kd II tl 55 – 56), mille eest hagejate ema tasub õppemaksu 40 eurot kuus. Hagejad ei ole esile toonud, et hageja II osaleks praegu huvialaringides. Hagejad on siiski palunud arvestada huvialaringikulu ka temale. Samuti on hagejate ema esile toonud, et tal ei ole rahaliselt olnud võimalik hagejat II huvialaringi panna, kuigi see oleks vajalik. Kohus selgitab, et huvitegevuse kulu kuulub lapse esmavajaduste rahuldamise hulka, kuna sportlike eluviiside soodustamine on lapse tervise ja arengu seisukohast oluline. Millises konkreetses huvialaringis laps käib ei mõjuta kulu põhjendatust. Kohus leiab, et hageja II huvialakuluna tuleb arvesse võtta 65 eurot, mis on ligikaudselt kooskõlas ka hagejate esitatud tõenditega selle kohta, et hageja II lasteaias pakutakse muusikaringi hinnaga 25 eurot kuus ja võimlemise ja tantsutrenni hinnaga 28 – 30 eurot kuus. Arvestades, et hageja I käib kahes huvialaringis, mille kogumaksumus on 65 eurot kuus, peavad ka hagejal II olema võrdsed võimalused huvialaringides osaleda. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja tavapärase kuluga ühe lapse huviringidele. Kostja kinnitas, et olemasolevaid huvialakulusid kannab hagejate ema. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et huvialaringide põhjendatud kulu suuruse määramisel tuleb arvestada, et juunist kuni augustini huvialaringe tavapäraselt ei toimu. Seega tuleb hagejate aastane huvialaringi kulu jagada 12 kuuga. Kummagi hageja põhjendatud huvialakulu on seega aastas keskmiselt 48,75 eurot (65 × 9 ÷ 12). Sellele lisandub hageja I kulu eelkoolile. Õige on kostja tähelepanek, et eelkooli õppeperiood on lepingu kohaselt 08.02.2021 – 12.05.
7. Seega on kogu eelkooli kulu 160 eurot (4 kuud × 40 eurot). Kohus leiab, et eelkoolikulu tuleb jagada 12 kuu peale, s.o keskmiselt 13,33 eurot. Kuigi hageja I eelkool lõpeb maikuus 2021, alustab ta sügisest koolis, millega kaasnevad omakorda muud jooksvad kulud, mida emal on võimalik selle raha arvelt kanda. Õige ei ole kostja seisukoht, et põhjendatud on kulu ainult sellistele huvialaringidele, milles vanemad on kokku leppinud või selline kulu, mida hageja II juba kannab. Vanem, kes lastega igapäevaselt koos elab, planeerib nende tegevusi, sh osalemist laste normaalset arengut soodustavates huviringides. Huviringides osalemine on vajalik lapse arengu ja sotsialiseerumise tagamiseks. Kostja ei saa keelduda huviringi kulu kandmisest, kuna nimetatud kulu kuulub elatise koosseisu ja selliste vahendite olemasolu tuleb lastele igal juhul tagada sõltumata sellest, millises konkreetses huvialaringis laps käib. Kui vanemate vahel on konkreetse huvialaringi valiku üle lahutamatud eriarvamused, on neil võimalik pöörduda selles osas otsustusõiguse saamiseks kohtu poole. See ei mõjuta aga kulu vajalikkust. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks kulu määramisel arvestada, et hageja I lõpetab kevadel lasteaia ja alustab sügisel kooliga, seoses millega ei ole teada, kas ja millise huvialaga ta tegelema hakkab. Lahuselavalt vanemalt igakuise elatise väljamõistmist ei mõjuta asjaolu, kas 16 laps käib ühes või teises konkreetses huvialaringis. Kohus määrab käesolevaga kindlaks keskmise põhjendatud huvialaringi kulu, millega mõlemad vanemad peavad igakuiselt arvestama. PKS § 101 lg 1 eesmärk ei ole suunata vanemaid pöörduma uuesti kohtu poole iga kord, kui lapse elukorraldus vähesel määral muutub. Kohus loeb seega hageja I põhjendatud huvialakuluks keskmiselt 62,08 eurot kuus ja hageja II kuluks 48,75 eurot kuus.
8. Transpordikulu Poolte esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ei ole vanemate vahel vaidlust selle üle, et hagejate kasutuses on kostjale kuuluv 2005.a sõiduauto xxxx (kd I tl 39). Kohtuistungil kinnitasid vanemad, et autot kasutavad nii hagejate ema kui ka kostja laste sõidutamiseks. Esitatud tõendite kohaselt on kostja 12 kuu jooksul ostnud sõiduautole kütust 301,24 euro väärtuses (kd I tl 40 – 40 pöördel) ja hagejate ema 7 kuu vältel 210,63 euro väärtuses (kd I 157 – tl 159 pöördel). Kohus nõustub hagejatega, et kuna sõiduautot kasutab lastega koos ka vanem, tuleb kütusekulu jagada sõiduauto kasutajate vahel, s.t kolme isikuga. Kostja keskmine ühe kuu kütusekulu on ühe hageja kohta seega 8,37 eurot ja hagejate emal 10,03 eurot. Ühe hageja keskmine kütusekulu on seega kokku 18,40 eurot kuus. Lisaks palub kostja arvestada tema panusega lastele sõiduvahendi tagamisel. Nimelt leiab kostja, et arvesse tuleb võtta, et sõiduki kasutamisest saavad lapsed kasutuseelist, mille rahaliseks väärtuseks on samaväärse sõiduki liisingumaksete suurus. Kostja leiab, et arvestades sõiduki turuväärtuseks 2000 eurot, oleks kolmeaastase liisingulepingu puhul liisingumakse 62 eurot kuus. Kostja esitatud auto24.ee väljavõtte kohaselt on 2005a xxxx müügipakkumine 2500 eurot, kuid seda müüakse soodushinnaga 1950 eurot. Samas on nähtav laenupakkumine hinnaga 62 eurot kuus (kd I tl 45). Hageja leiab, et sõiduki väärtus on maksimaalselt 500 eurot, kuna see on väga halvas seisus. Väga heas seisukorras sama aasta sõiduk on pakkumisel 1599 euroga (kd II tl 66 – 67 pöördel), kuid tegelik müügihind on ilmselt 10% madalam. Hageja tõi esile, et kostja sõidukil esineb üle kere rooste, pagasiruumi luugil on mitu mõlgitud kohta, tagumine kaitseraud vajab vahetust, vasakpoolsel tagumisel uksel on suur kriim, pisike kindalaegas ei sulgu, raadio ei tööta, kliimaseade ei tööta korralikult, tagumisel aknal on kraabitud pimendav kile, salongi reisijate laetuli kukub laest kergelt alla, tablool põleb märgutuli Service now ja läbipõlenud esitule pirni hoiatus, tulepesuri kate ees välja kukkunud, rool ja istmed on äärmiselt kulunud, vasak tagumine uks ei lukustu, bensiinipaagi ümber olev metallist kaitsekiht on läbi roostetanud. Sõiduk on osalenud kahes avariis. Hagejatele antud hinnapakkumise kohaselt oleks auto remonditööde hind kokku 1830 kuni 3805 eurot (kd II tl 65). Lisaks tõid hagejad esile, et sõidukil tuleks vahetada rehve. Kohus ei nõustu hagejatega, et sõiduauto kasutuseelised ei ole laste ülalpidamiskohustuse täitmisena arvesse võetavad, põhjusel sellist kokkulepet vanemate vahel ei olnud. Sarnaselt eluasemekuludega, on mõlema vanema kohustus tagada lastele ka vajalik transport. Kostja on laste vajadused rahuldanud vahetult, andes nende kasutusse sõiduauto. Hagejad ei vaielnud vastu sellele, et nad sõiduautot kasutavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejate ema on kandnud seoses sõiduki kasutamisega kütusekulu. Transpordivajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab seega sarnaselt eluasemevajaduse tagamisega määrata kindlaks sõiduki kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise väärtuse kaudu. Kohus nõustub kostjaga, et väärtus on võrreldav igakuise liisingumakse suurusega. 17 Kohus leiab, et hagejate esile toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei saa sõiduki väärtus olla kostja nimetatud 2000 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejate esitatud pildid autost ja sõiduki liikluskahjude kontroll, ei ole asjakohased tõendid. Kuna kostja on ise arvestanud kasutuseelise väärtuse välja, lähtudes sarnases seisukorras oleva sõiduki liisingu igakuisest maksest, on hagejate esitatud tõendid selle kohta, et kostja esitatud tõend ei ole võrreldav, kuna selles pakutav auto ei ole samaväärne, asjakohased. Samas on õige kostja etteheide, et hagejad ei ole lõppastmes tõendanud, et nende kasutusse antud sõiduki turuväärtus on 500 eurot. Arvestades, et lapse vajaduste ulatuse määramisel lähtub kohus PKS § 99 kohaselt mh kaalutlusõigusest, määrab kohus sõiduauto kasutuseelise väärtuses 31 eurot kuus. Arvestades hagejate esitatud fotosid ja kirjeldusi sõiduki seisukorra kohta, ei ole kohtul võimalik jõuda järeldusele, et kostja esitatud hinna- ja laenupakkumine, oleks võrreldav hagejate kasutuses oleva sõidukiga. Hagejate esitatud fotode kohaselt esineb hagejate kasutuses oleval sõidukil silmnähtavat ja kohati väga tugevat roostet nii kapotil (roostelaigud), pagasiluugil kui ka uste allservas ja rattakoobastel (augud) (kd II tl 57 – 58, 60 – 61 pöördel). Sõiduk vajab hooldust ja selle parem esimene parkimistuli ei tööta (kd I tl 59 – 59 pöördel). Sõiduki kaitseraud on katki ja sõidukil on tugev kriim (kd I tl 62 – 62 pöördel). Sõiduk osales avariis 25.01.2020 ja 14.09.2016 (kd II tl 63 – 64). Hagejate ega kostja esitatud sõidukite võrdlusmüügipakkumistes olevatelt piltidelt ei nähtu, et neil oleks hagejate sõidukiga võrreldavaid kerekahjustusi. Sellised kahjustused mõjutavad aga sõiduki turuväärtust ja seega ka sõiduki kasutamisest saadavat kasutuseelist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul õiglane võtta kasutuseelise väärtuse arvutamisel aluseks kostja esitatud hinnapakkumist. Samas on kostja tõendanud ka seda, et sõiduk on hoolimata selle kerel esinevatest kulumisjälgedest liikluskõlbulik. Sõidukil on kehtiv ülevaatus kuni novembrini 2021 (kd II tl 79). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades hagejate poolt esitatud tõendeid sõiduki seisundi kohta, vähendab kohus kostja taotletud kasutuseelise väärtust poole võrra. Küll aga nõustub kohus kostjaga selles, et hagejate esitatud tõenditest selle kohta, kui palju läheb maksma terve auto remontimine, ei saa teha järeldusi selle kohta, milline on selle igakuine kasutusväärtus. Seega ei oma tõend asja lahendamisel tähtsust. Õige on hagejate seisukoht, et sõiduki remontimisega seotud kulu ei kuulu elatise koosseisu. Kohus selgitab, et sõiduki remontimisega seotud kulu ei ole otseselt seostatav kasutusväärtusega, mida lapsed asja kasutamisest saavad. Sõiduki remontimine on seotud sõiduki turuväärtuse hoidmise või tõstmisega ja tegemist on seega omaniku huvi, mitte selle kasutamise kuluga, kui poolte vahel ei ole teistsugust kokkulepet. Kohus ei arvesta seetõttu kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena 845,05 euroga, mille kostja on viimase 12 kuu jooksul hagejate kasutusse antud, kuid kostjale endale kuuluva sõiduki hooldamiseks ja remondiks kandnud (tõendid kd I tl 41 – 44). Transpordikulu hulka kuulub ka hagejate esile toodud kulu praamipiletitele 34,20 eurot (kd I tl 181), s.o arvestades kulu tekkimise perioodi 7 kuud ja asjaolu, et kulu on tekkinud kolme leibkonna liikme peale, on keskmine igakuine kulu 1,63 eurot kuus. Lisaks tuleb arvesse võtta kostja esile toodud parkimistasu 3,20 eurot, mis on keskmiselt 0,4 eurot kuus (3,20 ÷ 4 ÷ 2). Eeltoodust tulenevalt on kummagi hageja põhjendatud transpordikulu keskmiselt 35,93 eurot kuus (18,40 + (31 ÷ 2) + 1,63 + 0,40). Kostja on kandnud sellest vahetult 24,27 eurot kuus (15,5 + 8,37+0,4).
9. Muud kulud Hagejate ema tõi esile, et ta kandis lastega seotud muid kulusid perioodil 01.04.2020 – 31.10.2020 kokku 310,90 eurot sularahas järgmiselt: pildistamine 35 eurot, Nõmme turg 40 eurot, Mesi 14 eurot, laste taskuraha 20 eurot, Saaremaa Jänkufarm 2 eurot, Kuressaares kolmekohalise ratta rent 10 eurot, lasteauto rent 10 eurot, laste sandaalid 12 eurot, Greenway 18 kodupuhastusasjad 100 eurot, Delisa sünnipäevakingitus 15 eurot, karussellid 15 eurot, koolikott 15 eurot, eelkoolitarvikud 10 eurot, riided Zarast 12,90 eurot. Hagejad arvestasid ühe hageja kuluks 14,80 eurot (310,90 ÷ 7 ÷ 3). Kostjad tõid muudest kuludest perioodi kohta juulist oktoobrini 2020 esile veel järgmise: Nõmme seikluspark 16 eurot, tõukerattakulu 1,69 eurot ja 1 euro, mängutuba 9,50 eurot (kd I tl 50), puhkus Aegnal 28 eurot, Jäähall 11 eurot (kd I tl 52), taskuraha 8 eurot, minigolf 6,50 eurot (kd I tl 52 pöördel), vaateratas 18 eurot ja vaateratta pood 14,40 eurot (kd I tl 53 pöördel), s.o kokku 114,09 eurot, mis on ühe hageja kohta keskmiselt 14,26 eurot kuus. Kohus leiab, et ka nimetatud kulud meelelahutusele ja sularahas tehtud tehingutele tuleb laste vajaduste suuruse määramisel arvesse võtta. Tegemist on tavapäraste laste kasvatamisega seotud kuludega. Kokku on hagejate muud kulud ja meelelahutuse kulud olnud seega ühe lapse kohta keskmiselt 29,06 eurot kuus. IV
10. Järgnevast tabelist nähtuvad kokkuvõtvalt laste kõikide kulutuste suurus, osa mille kostja ülal tuvastatud asjaoludel kannab vahetult ja osa, mille kostja peaks igale lapsele tuvastatud asjaoludel juurde maksma: Hageja I Hageja II kostja kannab Eluasemekulud 152,16 152,16 152,16 Toit- ja majapidamistarbed 163,66 163,66 43,99 Riided, jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad 70,47 70,47 13,58 Sidekulud 25,94 10,94 0 kodutarvikud 14,87 14,87 0 Ravimid, plaastrid, tervishoid, juuksur 9,26 9,26 1,93 Lasteaiakulu 84,46 81,42 78,72 Huvitegevus 62,08 48,75 0 Transport 35,93 35,93 24,27 Muu 29,06 29,06 14,26 Ülalpidamiskulu kokku 647,89 616,52 Kostja kannab vahetult kokku 328,91 328,91 vahe -4,97 -20,65
11. Kohus arvutas tasumisele kuuluva elatise summa selliselt, et jagas ühe hageja kogu ülalpidamiskulu (mõlema vanema kantav kulu kokku) PKS § 105 lg 3 alusel kahega (saab eelduslikult kostja ½ osa) ja lahutas saadud summast selle summa, mida kostja kohtu ülal toodud järelduste kohaselt igakuiselt ise lapse ülalpidamisega seonduvalt vahetult kannab. Eeltoodud tabelist järeldub, et kostja ei pea hagejatele täiendavalt ülalpidamist rahas andma, kuna kostja senine panus ületab summat, mille eest ta vastutab. Vastav nähtub realt „vahe“.
12. Hoolimata eeltoodud järeldusest märgib kohus täiendavalt, et kostja tõendas ka seda, et on andnud hagejatele 12 kuu jooksul elatist tegelikult ka rahas kokku 759,30 eurot. Hagiavalduses esitatud väide, nagu ei oleks kostja andnud hagejatele üldse rahas ülalpidamist, on ilmselgelt ebaõige. Kostja on teinud hagejate emale perioodil detsember 2019 – november 2020 rahaülekandeid järgmiste selgitustega: lastele kingid 27,50 eurot, laste pildid 8,80 eurot, lastele mööbel 35 eurot, lastele toetus 80 eurot, lapsele turvatool (pool summast) 76 eurot, laste elatis 150 eurot, lastele voodi 200 eurot, lastele nänn 12 eurot, laste elatis 140 eurot, E. 19 sünnipäeva toitlustus 20 eurot, bensu raha 5 eurot ja 5 eurot (kd I tl 46). Täiendavalt tõendas kostja, et ta tegi hagejate emale 12.04.2021 ülekande summas 106,04 eurot, arvestades, et seoses koroonaviirusega lasteaiatasusid vähendati ja kostja seda kulu ei kandnud (kd II tl 81). Seega on hageja andnud rahas ülalpidamist, sh tehes makseid selgitusega elatis ja kandes vahetult laste vajadustega, sh mööbli ja turvavarustusega seotud kulutusi, kummalegi hagejale keskmiselt 31,64 eurot kuus. Vastuseks hagejate etteheidetele märgib kohus, et laste kingituste ostmine on osa laste tavapärase ülalpidamise kuludest. Nii on ka hagejate ema ise arvestanud oma kulude hulka laste kingituste ja sünnipäeva kulu, mille kohus on asja lahendamisel arvesse võtnud.
13. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja annab hagejatele piisavalt ülalpidamist, pidades neid üleval vahetult ja makstes täiendavalt elatist ka rahas. Hagejate nõue elatise väljamõistmiseks jääb seega rahuldamata, kuna tuvastatud asjaoludel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud.
14. Põhjendatud ei ole ka hagejate alternatiivsed nõuded elatise väljamõistmiseks summas 454,80 eurot ja 431,12 eurot või 587,43 eurot ja 563,75 eurot. Hagejad leiavad ekslikult, et kostja peab andma rahas ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras sõltumata sellest, et kostja kannab laste kulusid vahetult ja teeb ülalpidamismakseid rahas. Kohus selgitas hagejatele kohtuistungil korduvalt, et eluasemekulud kuuluvad miinimumelatise sisse, mitte ei tule sellele lisaks. Kohus saab hagejate arvutustest aru, et hagejad on hoolimata sellest arvutanud oma nõude selliselt, et on seaduses sätestatud elatise miinimummäärale liitnud kostja tehtava vahetu panuse. Hagejate lähenemine ei ole aga õige ega kooskõlas seaduse mõttega. Arvestades kohtu tuvastatud laste vajaduste ulatust, samuti tuvastatud kostja panuse suurust, ei ole elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud.
15. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1 ja lg 5).

50. Kohus selgitab, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Samas on õige hagejate seisukoht, et elatise tasumise kohustust on kostjal vähemalt hagejate 18aastaseks saamiseni. Seetõttu näevad

§ 459

ja § 497 ette, et kohtus võib nõuda perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades võtab kohus aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastab, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 3-21-35-17 p 32). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 51.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Vastuseks hagejate väidetele selgitab kohus, et ülalpidamisnõue (

§ 103

lg 4 tähenduses) ei ole abieluasi ega põlvnemisasi ja seega ei kohaldata menetluskulude jaotusele

§ 164

lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus nr 3-2-1-63-11). 20 52. Menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole ebaõiglane põhjendusel, et hagejad olid sunnitud pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtusse, nagu leiavad hagejad. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Elatise väljamõistmist hagejatelt ei muuda äärmiselt ebaõiglaseks ka asjaolu, et hagejad on alaealised lapsed. Ülalpidamisnõue esitatakse lapsevanema poolt alaealiste laste nimel ja kohtumenetlusega võimalikult kaasnevate kuludega tuli kohtusse pöördumisel arvestada. Alaealiste laste kohustuste täitmise eest vastutavad nende vanemad.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud. Sellist järeldust ei saa kohus teha ka asja materjali pinnalt, kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust olnud iseenesest selles, et ka hagejate ema on andnud lastele igakuist ülalpidamist enam kui seaduses sätestatud määras. Hagejate viide sellele, et menetluskulude jätmine hagejate kanda põhjustab nende raske majandusliku seisu, on üldine. Üksnes asjaolust, et hagejad ei sooviks menetluskulude näol lisakohustusi, ei saa kohus järeldada, et menetluskulude hagejate kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et arvestada tuleb ka kostja huve, kelle jaoks ei ole menetluses osalemine olnud vabatahtlik ja kes on kandnud kulusid seoses menetlusega, milles tehakse otsus tema kasuks. 53.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Hagejad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1677 eurot. 54. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14). 55.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2 17 10348 p 16). 56.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 10,75 tundi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).

1. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.
2. Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on aga põhjendatud vaid osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetluses järgmisi toiminguid: 27.10.2020 asja menetluse materjaliga tutvumine ja kohtu nõudel 21 kompromissläbirääkimiste pidamine hagejate esindajaga 0,5 tundi; 17.11.2020 hagile vastuse koostamine 3 tundi; 15.02.2021 täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine 1 tund; 25.03.2021 hagejate 22.03.2021 menetlusdokumendiga tutvumine ja kohtuistungiks valmistumine 0,5 tundi; 29.03.2021 kohtuistungil osalemine 4 tundi; 19.04.2021 protokolli parandamise taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine 0,25 tundi; 28.04.2021 hagejate 14.04.2021 seisukohaga tutvumine ja täiendava seisukoha koostamine 1,25 tundi; 10.06.2021 menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade koostamine 0,25 tundi.
3. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi asja materjaliga tutvumisele ja kompromissläbirääkimiste pidamisele on põhjendatud 0,25 tunni osas, s.o osas, mis puudutab asja materjaliga tutvumist. Kompromissi pooled käesolevas asjas ei saavutanud ja kompromissläbirääkimistega seonduvate kulude jätmine teise menetlusosalise kanda on vastuolus kompromissläbirääkimiste olemusega ja poolte kohustusega pidada läbirääkimisi heas usus.
4. Ülejäänud kostja esindaja toimingud on olnud kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud, neile kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja need tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1638 eurot (10,5 tundi × 130 + 20%) ja mõistab selle hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja. Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu ja iseloomuga, s.o asjaoluga, et ülalpidamisvaidluses on lahuselaval vanemal ulatuslik tõendamiskoormis.
5. Kostja taotlusel tuleb hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 22