TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1671 Määruse kuupäev 04.08.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi J.R. riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – J.R. RESOL

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. J.R. esitas 18.07.2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitab, et Viru Vangla jättis 14.07.
2. a vastusega nr 6-16/88-2 rahuldamata tema kahjunõude. Kahjunõue vanglale oli esitatud seoses sellega, et taotlejal ei võimaldatud 11.05.2021 käia jalutamas pärastlõunasel ajal, kuigi hommikul ei ole ta jalutamiseks adekvaatne. Taotleja leiab, et igas haldusasjas esineb avalik huvi ning praegusel juhul on see tungiv, kuivõrd taotleja tervis on ohus. Taotleja märgib, et tal puudub kõik vajalik enda õiguste kaitsmiseks, seejuures puudub taotlejal ka juriidiline haridus. Viru Vangla on kahjunõude rahuldamata jätmisel välja toonud sellised asjaolud, mis tingivad Riigikohtu lahenditega tutvumist, kuid lahenditega tutvuda saab ja oskab üksnes õigusabi osutaja. Taotleja hinnangul ei ole vahistatu isik, kes oleks ise võimeline enda õigusi kaitsma. Taotleja palub määrata talle riigi õigusabi, et ta saaks nõu ja kaitset Viru Vangla 14.07.
3. a vastuse osas. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus peab võimalikuks võtta haldusasja nr 3-21-1676 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde asjas nr 3-21-1676 Viru Vangla poolt kohtule esitatud Viru Vangla 14.07.
5. a otsuse nr 6-16/88-2, millele taotleja on riigi õigusabi taotluses viidanud.
6. Arvestades taotluses toodud selgitusi, tõlgendab kohus taotlust nii, et see on esitatud riigi õigusabi saamiseks kohtule kaebuse esitamiseks ehk taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 8).

3-21-1671 4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

1. Taotluse kohaselt jättis Viru Vangla rahuldamata taotleja esitatud kahjunõude seoses 11.05.2021 pärastlõunasel ajal jalutamise võimaldamata jätmisega, mistõttu palub taotleja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, et ta saaks vangla otsuse osas nõu ja kaitset. Taotleja märgib lisaks, et vangla on kahjunõude rahuldamata jätmisel välja toonud sellised asjaolud, mis tingivad Riigikohtu lahenditega tutvumist, kuid lahenditega tutvuda saab ja oskab üksnes õigusabi osutaja.
2. Kuna taotleja on pöördunud iseseisvalt kahjunõudega vangla poole, ei näe kohus takistusi, millest tulenevalt ei oleks taotleja võimeline esitama kohtule iseseisvalt ka kaebust ning kirjeldama selles ise kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et taotleja on varem korduvalt suutnud esitada halduskohtule nõuetekohaseid kaebusi. Halduskohtule kaebuse esitamisel ei tule taotlejal esitada õiguslikke põhjendusi. Piisab sellest, kui taotleja esitab selge nõude ning toob välja faktilised asjaolud ja oma seisukohad. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et taotlejal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab taotlejat. Riigi õigusabi andmist ei õigusta antud juhul ka taotleja väide, et üksnes esindaja saab ja oskab tutvuda Riigikohtu lahenditega. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
3. Kuna taotleja on vangla poole pöördunud mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega ja vangla jättis selle 14.07.
4. a otsusega rahuldamata, võib arvata, et taotleja tahe on esitada kohtule hüvitamisnõue. Seega välistab riigi õigusabi taotluse rahuldamise ka

§ 7

lg 1 p 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja leiab, et asja suhtes esineb tungiv avalik huvi, kuna ohus on tema tervis. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et 11.05.2021 aset leidnud konkreetsest olukorrast tõusetunud vaidluse ja taotlejale sellest tulenenud võimaliku tervisekahju osas tungiv avalik huvi puudub.

1. Seoses kohtule võimaliku hüvitamiskaebuse esitamisega selgitab kohus täiendavalt, et mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid saab isik tajuda ainult isikliku kogemuse kaudu. Taotleja õiguste rikkumise intensiivsus sõltub suuresti sellest, millisena taotleja olukorda tajus. Oma isiklike kogemuste kirjeldamiseks ei pea taotlejal olema õigusalaseid või muid eriteadmisi. Ka sel põhjusel leiab kohus, et taotleja on võimeline esitama iseseisvalt kohtule hüvitamiskaebuse.
2. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul taotlejale riigi õigusabi andmine vajalik ega põhjendatud. Seega jääb riigi õigusabi taotlus

§ 7lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 2