KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2021, Tallinn Haldusasja nu
) § 4 lg 1, § 8 lg 3). Kaebajale oli tehtud kehtiv ettekirjutus, milles teda hoiatati sunniraha rakendamise eest. Kaebaja jättis 31.08.2020 korralduse täitmata osas, mis puudutab suuliste seletuste andmist. Maksuhalduri ruumidesse ilmumist ei saa käsitada suuliste seletuste andmisena, sest maksuhaldur ilmselgelt soovis kaebajalt sisulisi suulisi selgitusi. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi seletuste andmisest keeldumise alusele (MKS § 64). Sunniraha määramise korralduses on põhjendatud, millises osas jäi 31.08.2020 korraldus täitmata ning selgitatud, et kaebaja põhjendused suuliste seletuste andmisest keeldumise kohta ei ole sisulised ega veenvad. Sunniraha määramisel ei pidanud eraldi põhjendama, miks küsiti kaebajalt suulisi, mitte kirjalikke põhjendusi. MTA 31.08.2020 korralduses on vastav põhjendus olemas. Kohustus, mille täitmist kaebajalt nõuti, pidi olema talle selge ja arusaadav. Sunniraha summa ei ole ülemääraselt suur. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- KLM Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebaja esitas maksuhaldurile nõutud dokumendid ja ilmus 31.08.2020 korralduses märgitud ajal maksuhalduri ruumidesse sooviga anda seletusi kirjalikult. Maksuhaldur ei ole korralduses põhjendanud, miks tuleb seletusi anda suuliselt, ega kaalunud kirjalike selgituste andmist, mis koormaks kaebajat vähem. Halduskohtu otsusest jääb selgusetuks, miks kirjalik seletus on vähem kaalukas kui suuline. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et tal on seletuste andmiseks vaja kasutada raamatupidamisprogrammi, mis asub kaebaja arvutis ja mille kaasavõtmine maksuhalduri teenindusbüroosse pole võimalik. Kaebajal oleks ilmselt olnud vaja ka raamatupidaja abi küsimustele vastamiseks. Neid kaebaja väiteid ei ole hinnatud. Sunniraha määramisel oleks pidanud arvestama ka COVID-19 viirusest tingitud olukorda, mis samuti õigustaks kirjalike seletuste andmist. Kokkuvõttes oli suuliste selgituste nõudmine ebaproportsionaalne. Sellises olukorras pole sunnivahendi rakendamine lubatud.
- Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Praegu ei saa enam vaielda 31.08.2020 korralduse õiguspärasuse üle. Maksuhaldur ei pidanud tõendite kogumisel arvestama kaebaja subjektiivse eelistusega anda seletusi kirjalikult. Tõendite kogumise otstarbekuse üle otsustab maksuhaldur. COVID-19 viirusest hoolimata toimis
- a augustis ja septembris elu Tallinna piirkonnas üsna tavapäraselt ning maksuhalduri ruumides täideti ettenähtud meetmeid nakatumise ärahoidmiseks. Kaebaja ei ole varem nimetanud suuliste seletuste andmata jätmise põhjustena COVID-19 viirust ja ilmselt ei pidanud ta ka ise seda ohtu kuigi suureks, sest tuli maksuhalduri teenindusbüroosse kohale. 3
(5)3-20-1833 Praegu on nakatumisoht suurem, kuid see võib õigustada üksnes menetlustoimingu edasilükkamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Pooltel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kaebaja on MTA 31.08.2020 korralduse täitnud osaliselt või täielikult ning kas kaebaja suhtes oli proportsionaalne kohaldada sunniraha, et mõjutada teda MTA 31.08.2020 korraldust täitma.
- Sunniraha rakendamise üks sisulistest eeldustest on see, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata (
§ 2lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 8 lg 1).
See tingimus on täidetud – kaebajat kohustati 31.08.2020 korralduses mh ilmuma maksuhalduri ruumidesse, et anda suulisi seletusi Soojusekspert OÜ-ga tehtud tehingute kohta. Korralduse põhjenduste kohaselt on vahetu kohtumine teabe kogumiseks efektiivsem viis kui kirjalik suhtlus, sest suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavaid vastuseid. Seega ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, et temalt soovitakse seletusi võtta suuliselt ja millisel põhjusel. Kaebaja ilmus korralduses märgitud ajal maksuhalduri ruumidesse, kuid keeldus suuliste seletuste andmisest. Seega jättis ta ühe maksuhalduri nõude tähtajaks täitmata. Kuna MTA 31.08.2020 korraldus on jõustunud haldusakt ja seega täitmiseks kohustuslik, ei saa praegu enam vaielda selle üle, kas kaebajalt korralduses märgitud teabe nõudmine selles märgitud viisil oli õiguspärane (
§ 8lg-d 1 ja 3, haldusmenetluse seaduse § 60).
12. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (
§ 3lg-d 2 ja 3).
Kaebaja ei pöördunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul maksuhalduri poole palvega sunnivahendi rakendamine edasi lükata (
§ 8
lg 2) ega ole viidanud ka halduskohtus sellistele sisulistele asjaoludele, mis annaks aluse pidada sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Halduskohus on kohtuotsuses kaebaja seisukohti piisava põhjalikkusega hinnanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja väited, et suuliste seletuste andmisel võinuks ta eksida faktides ega saaks anda ütlusi nii rahulikus tempos kui kirjalike seletuste puhul, on otsitud. Põhjendamatu on oletada, et kaebajal esitatakse küsimusi, millele ta ei oska vastata. Apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud näited suulisi seletusi andma kutsutud isiku võimalikest paanikahoogudest, klaustrofoobiast vms terviseprobleemidest on hüpoteetilised, sest kaebaja ei ole neile varem tuginenud ega väida ka, et tema seaduslikul esindajal oli suuliste seletuste andmiseks selline takistus.
- Kaebaja tõi apellatsioonkaebuses uue väitena välja, et ta ei soovinud suulisi seletusi anda COVID-19 viiruse ohu tõttu. Ringkonnakohus peab ka seda väidet otsituks, sest kaebaja seaduslik esindaja läks 31.08.2020 korralduses märgitud ajal (10.09.2020 kell 10.30) maksuhalduri ruumidesse kohale ning põhjendas suuliste seletuste asemel kirjalike vastuste andmise soovi hoopis muude asjaoludega. Viiruse levikuga tuli
- a augustis ja septembris mõistagi arvestada, kuid maksuhaldur selgitab õigesti, et nakatumisnäitajad olid Eestis sel ajal võrdlemisi madalad.1 Samuti on usutav, et maksuhaldur kohaldas oma ametiruumides viirusega nakatumise vältimiseks või vähendamiseks asjakohaseid meetmeid – seda nii oma töötajate kui ka külastajate kaitseks.
- Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1 Vt nt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik ja https://ourworldindata.org/covidcases 4
(5)3-20-1833 15. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)