Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5293 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2020 väikelaenu lepingu nr xxxx (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 15 000.00 eurot, Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu

1. päeval, esimese maksega 19.03.2020 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 19.02.
2. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 12.00% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi vastavalt lisatud aruandele. Laenumaksete aruandest nähtub millisel kuupäeval millises summas on kostjal tasumise kohustus olnud ning millisel kuupäeval ja millises summas on tasumised toimunud. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 28.08.2020 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 17.09.2020 Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 18.09.2020 lepingu üles. Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 1 094.37 eurot, millest on lepingu kehtivuse ajal tasutud 515.81 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 578.56 eurot. Kostja on laenust tagastatud 499.99 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 14 500.01 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud lepingujärgse intressimäära 12.00% aastas. 05.04.2021 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 14 500.01 eurot, intressid 578.56 eurot, põhiosa viivised 972.33 eurot, kokku 16 050.90 eurot. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 16 050.90 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 14 500.01 eurot, intressinõudest summas 578.56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 04.04.2021 summas 972.33 eurot, viivis määras 12.00% aastas põhinõudelt (14 500.01 eurot) aastas alates 05.04.20201 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.05.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 750 eurot, muid menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3