← Eesti

2-20-104727/14

Obsah (9)§ 271§ 35§ 37§ 294§ 42§ 158§ 9§ 76§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2021 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-104727 Tsiviilasi Asta

§ 271mõttes. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku üürilepingut. Suuliselt lepiti kokku, et parkimiskoha suhtes rakendatakse kuutariifi 2

(7)ja kuna leping on sõlmitud tähtajatult ja kauemaks kui kolmeks kuuks, on kohaldatav tariif 25 eurot kuus, millele rakendub soodustus 10%. Seda asjaolu tõendab ka hageja esitatud tööpäevik, millest nähtub, et kostja maksis lepingu sõlmimisel kolme kuu eest ette summas 67.50, mis teeb kuutariifiks 22.50, mitte 180 eurot, mida nõuab hageja.
  1. Kostjal ei olnud kokkulepitud kindlat maksetähtaega. Kostja sõlmis parkimiskoha kasutamise lepingu tähtajatult ja tasumisega mitte ette, vaid hiljem, tagantjärele. Seda asjaolu tõendab ka poolte tegelik praktika, mis on kajastatud tööpäevikus- kostja on tasunud 11.08.2018.a. 25,00 eurot kuu eest, mis lõppes 06.08 ja 30.11.2018 67.50, st soodustusega 3 kuu eest ajavahemikul, mis lõppes 06.11.2018 ning auto jäi hageja parklasse edasi. Tänaseks on kostja tasunud 17 kuu eest lisaks 425 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud parkimiskoha eest vastavalt hageja kehtestatud kuutariifile ja ei ole hagejale parkimise eest võlgu.
  2. Hageja poolt kohtule esitatud parkimistingimuste puhul on eelduslikult tegemist tüüptingimustega

§ 35mõttes.

Parkimise alustamisel ei tutvustatud kostjale teenuse tüüptingimusi, neid ei ole sissesõidul, kohapeal ja ei ole parklas mitte kuskil nähtavas ega loetavas kohas. Kostja on seisukohal, et tema sõlmis eritingimustel kokkuleppe, mille sisuks oli tähtajatu pikaajaline parkimiskoha kasutamine kuutariifiga 25 eurot (-10%) ja tasumise tähtajaga lepingu lõppemisel. Kostjal ei olnud hagejaga mingeid kokkuleppeid arvelduste tähtaegade osas. Kostja peab vajalikuks märkida, et tähtajad ei sisaldu ka kohtule esitatud tüüptingimustes (mida kostjale lepingu sõlmimisel ei tutvustatud). 15. Kostja antud allkirjad teeninduspäevikus tõendavad parkimislepingu sõlmimist ja sularaha üleandmist, mitte tüüptingimustega tutvumist, milleks ei ole kohapeal üldse võimalust. Vastavalt

§ 37

lõikele 2 ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Teeninduspäevikus sisalduv võõrkeelne lause ei tõenda, et kostja sai ka tegelikult parkimistingimustega sellisel kujul tutvuda, nagu need kohtule esitatud on. Kostja oleks saanud eeldada, et kõik tasud sisalduvad hinnakirjas, kuid mitte seda, et võidakse kohaldada tariife, millega pole kostja saanud eelnevalt tutvuda. 16. Kui hageja soovib oma nõudes tugineda väidetavatele üldtingimustele ning väita, et kostja ei ole oma kohustust tähtajaks täitnud, juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et üldtingimustes ei ole sätestatud, kuidas ja milliste ajavahemike tagant toimub teenuse eest tasumine, kas teenuse eest tasutakse ette või tagantjärele. Selles olukorras tuleb kohaldada

§ 294

viimases lauses sätestatut, mille kohaselt tuleb üür maksta hiljemalt lepingu lõppemise päeval, mis on parkla puhul ka loogiline, sest parkimisleping lõpeb üldjuhul parklast lahkumise ja parkimiskoha vabastamisega. Arvestades, et hageja ei ole parkimislepingut tänaseni nõuetekohaselt üles öelnud ja kostja auto on jätkuvalt parklas, ei ole parkimistasu veel sissenõutavaks muutunud, kuigi kostja on selle vastavalt temale tutvustatud hinnakirjale ära maksnud (25 eurot kuus).

  1. Hageja ei saa kohaldada tagantjärele hinnakirjast erinevat tariifi, milles pooled pole kokku leppinud.
  2. Hagejal olid olemas kostja kontaktandmed (aadress ja telefon), kuid hageja ei võtnud kostjaga kordagi ühendust ega saatnud ühtki meeldetuletust või arvet parklatasu tasumiseks. Hageja esitas võlgnevuse arvestuse seisuga 30.03.2020 kohtule, kuid mitte kostjale. Hageja ei ole 15 kuu vältel esitanud kostjale ühtki parkimistasu arvet ega nõuet tasu maksmiseks. 3

(7)
  1. Kostja arvates ei ole korrektne jätta lepingupool hoiatamata teenustasude olulisest tõusust (25 eurot kuus versus 180 eurot kuus). Kostja ei osanud arvestada, et hageja võib sõlmitud parkimislepingut sellisel viisil tõlgendada.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud parkla tüüptingimused on tühised

§ 42lg1 tulenevalt.

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. 21. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud tüüptingimused on tühised seetõttu, et kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult. 22. Vastavalt

§ 42

lõike 3 p 5 sätestatule on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kuna parkimiskoha üüritasu Astangu Parkla OÜ hallatavas parklas on tavaliselt hinnakirja järgi 25 eurot kuus, on 180 eurone kuutasu 7,2 korda kõrgem, mis on ebamõistlikult suur võrreldes tavalise tasuga, arvestades, et hagejal ei ole tavalise olukorraga võrreldes mingeid täiendavaid kulutusi. 23. Vastavalt

§ 42

lõike 3 p 14 on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi, p 17 kohaselt siis, kui antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata, kas üleantud vallasasi, osutatud teenus või muu kohustuse täitmine vastab lepingutingimustele, st ühepoolselt otsustada, millal ja kuidas lepingut täita tuleb, p 18 antakse tingimuse kasutajale ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi. Kostja on seisukohal, et hageja parkimistingimused on tühised osas, milles nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv ning hageja võimalus määrata ise ühepoolselt lepingu täitmise tähtajad, teist poolt teavitamata.

  1. Kostja on tasunud kogu summa, mida peab võlgnetavaks sõlmitud lepingu järgi, alates 06.11.2018, summas 425 eurot (17 kuud x25 eurot, vastavalt hageja hinnakirjale) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste õiguslikku tähtsus omavate asjaolude üle: • Hageja osutab parkimisteenust; • Kostjale kuulub sõiduauto Xxxx, registrinumbriga xxxx; • Kostja pargib temale kuuluvat sõiduautot Xxxx, registrinumbriga xxxx hageja poolt hallatavas parklas alates 06.04.2018 kuni tänaseni; • Kostja on tasunud hagejale parkimisteenuse eest 06.04.2018 67,50 eurot, 11.08.2018 25 eurot ja 30.11.2018 67,50 eurot. • Kostja on tasunud hagejale 14.04.2020 400 eurot ja 30.04.2020 25 eurot. 4

(7)
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista 3000 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on kaotanud õiguse alates 06.11.2018 hageja poolt hallatavast parklas oma sõiduautot parkida. Hageja tugineb Astangu Parkla OÜ transpordivahendite parkimise eeskirja punktile 7.2, mille kohaselt pargitava sõiduki omanik, kes on ületanud parkimise eest maksetähtaja, kaotab koha parklas ja maksab kahekordset ööpäevast tariifi iga ületatud päeva eest. Tulenevalt hageja hinnakirjast on ööpäeva tariif sõiduautole 3 eurot ööpäevas. Seega kahekordseks tariifiks on 6 eurot päevas. Hageja väitel kostja kaotas alates 06.11.2018 koha parklas ja on kohustatud tasuma hagejale parkimistasu 6 eurot päevas kuni auto äraviimiseni.
  2. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

§ 271mõttes.

Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, punkt 22). 29. Kohus leiab, et Astangu Parkla OÜ transpordivahendite parkimise eeskirja punktis 7.2 kehtestatud tariifi näol on tegemist leppetrahvi nõudega

§ 158

tähenduses.

§ 158

lõike 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, on asja lahendamisel keskseks küsimuseks kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et juhul kui sõiduki omanik, kes on ületanud parkimise maksetähtaja, peab maksma kahekordset ööpäevast tariifi iga ületatud päeva eest. Kohus leiab, et taolise tingimuse näol on tegemist hageja tüüptingimusega

§ 35tähenduses. Ts

MS § 230 lõike 1 alusel tuli hagejal tõendada, et hageja poolt kehtestatud leppetrahvi tasumise kohustust puudutavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks (

§ 37

) ja et need on kehtivad (

§ 42). 30.

Kostja ei vaidlusta seda, et temale kuulub sõiduauto Xxxx, registrinumbriga xxxx ja seda, et nimetatud sõiduk pargib alates 06.04.2018 kuni käesoleva ajani hageja poolt hallataval parkimisalal. Kostja väitel parkimislepingu sõlmimisel tutvustati talle suuliselt hinnakirja, mis asus parkla töötaja käes. Kuna kostja soovis autot parkida pikema aja vältel, kindlat tähtaega määramata, lepiti kokku, et kostja pargib kuutariifi alusel ja kuna parkimiskohta kasutatakse kauem, kui kolm kuud, on parkimistasu suurus 25 eurot kuus, millele rakendub 10% soodustust. Kohtule esitatud hageja tööpäeviku väljavõtte kohaselt on kostja andnud allkirja selle kohta, et ta on tutvunud parkimistingimustega ja on fikseeritud, et sõiduki xxxx taga- ja esiklaas on katki (dtl 23-24). Kohtule esitatud hinnakirja kohaselt on kehtestatud alates 01.01.2016 hageja poolt järgmine hinnakiri: Kuutariifid:

  1. autod kuni 5m- 25 eur, autod 5-7 m- 28 eur, autod 7-10m30 eur, muud autod- kokkuleppel. Ööpäeva tariifid- 3 eur, muud autod –
  2. eur. NB!
  3. Firmadele- hindadele lisandub käibemaks,
  4. Eraisikutele- hind sisaldab käibemaksu,
  5. Soodustus 10% tingimusel juhul, kui transpordivahendid hoitakse parklas vähemalt 90 kalendripäeva (dtl 20).
  6. Hageja poolt kohtule esitatud foto kohaselt on parkla sisevärava vasakule poole aia peale paigaldatud eesti – ja vene keelne infosilt, mille kohaselt sõiduki omanik või volitatud isik sisenedes Astangu Parkla OÜ territooriumile kinnitab tutvumist eeskirjadega ja nõustub Astangu Parkla tingimustega ja eeskirjadega tasulises parklas (dtl 58). Samas ei ole parkla sissesõidule paigaldatud Astangu Parkla tingimusi ega eeskirju, vaid hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et need on vormistatud üksnes kirjalikult paberkandjal (dtl 21-22). 32.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja 5

(7)teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
  1. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks tutvunud hageja poolt kehtestatud „Eeskirjaga transpordivahendite parkimiseks tasulises parklas“. Nimetatud parkimistingimusi ei ole paigaldatud parkla sissesõidu juurde nähtavasse kohta ega kusagile mujale nähtavasse kohta parklas. Kohtu hinnangul pelgalt parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvlist, mille kohaselt sõiduki omanik sisenedes Astangu Parkla OÜ territooriumile kinnitab Astangu Parkla tingimustega nõustumisega, ei piisa hageja poolt väidetavalt kehtestatud parkimistingimustel lepingu sõlmimiseks. Selleks, et saaks lugeda hageja poolt kehtestatud tingimustel parkimisepingu sõlmituks, peaks sõiduki omanik või valdaja saama antud tingimustega enne parkimislepingu sõlmimist tutvuda. Need võiksid näiteks olla paigaldatud parkla sissesõidu juurde nähtavasse kohta.
  2. Kohtu hinnangul kostja poolt antud allkiri hageja tööpäevikusse selle kohta, et ta on tutvunud parkimistingimustega, ei tõenda, et kostja on tutvunud hageja poolt kehtestatud „Eeskirjaga transpordivahendite parkimiseks tasulises parklas“ ja nimetatud parkimistingimuste punktis 7.2 kehtestatud leppetrahvi tasumise kohustust puudutavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks (

§ 37

). Kohus peab eluliselt usutavaks, et andes allkirja hageja töökaustikusse kostja kinnitas, et ta on teadlik hageja poolt kehtestatud sõiduauto parkimise hinnakirjast. Seda on kostja ka ise kinnitanud. Seega asub kohus seisukohale, et leppetrahvi tasumise kohustust puudutavad tüüptingimused ei ole saanud hageja ja kostja poolt sõlmitud parkimiselepingu osaks ja seetõttu on hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue alusetu. 35. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud leping, et kostja pargib oma sõidukit Xxxx numbrimärgiga xxxx hageja poolt hallatavas parklas kuutariifi alusel 25 eurot kuus. Vaidlust pole selle üle, et kostja pargib oma sõiduautot hageja poolt hallatavas parklas alates 06.04.2018 ja kostja oli enne hageja poolt kohtusse hagi esitamist tasunud hagejale parkimise eest kuni 05.11.2018 kokku summas 160 eurot ja kostja poolt ei olnud tasutud hagejale parkimistasu alates 06.11.2018 kuni hagi esitamiseni 31.03.2020, so 16 kuu eest. Kostja ei vaidlusta, et ta tuli tasuda hageja hallataval parkimisala viibimise eest. Seega vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale on hagejal õigus nõuda kostjalt antud ajavahemiku eest parkimistasu kokku summas 400 eurot.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist tuginedes

§ 108lg-le 1.

Kostja poolt kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on kostja tasunud hagejale 14.04.2020 400 eurot selgitusega sõiduauto xxxx parkimis tasu 2018-20192020a. ja 30.04.2020 25 eurot selgitusega sõiduauto xxxx parkimis tasu 2020 aprill-mai (dtl 6768). Seega on kohtumenetluse ajal kostja tasunud hagejale 06.11.2018 kuni hagi esitamiseni so 31.03.2020 tekkinud parkimistasu võlgnevuse summas 400 eurot.

  1. 31.05.2021 toimunud istungil on hageja välja toonud, et 01.05.2021 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 2 840 eurot, so 06.11.2018-05.03.2018 3000 eurot ja 06.03.202029.04.2020 eest 240 eurot. Kostja on tasunud 14.04.2020 400 eurot. Kostja võlgnevus on kokku 3000 eurot+240 eurot -400 eurot==2 840 eurot. Hageja on esitanud selle kohta 04.05.2020 teate kostjale (dtl 99). Kuigi hageja on kinnanud, et kostja on tasunud hagejale 400 eurot kohtumenetluse ajal, ei ole hageja esitanud kohtule hagist osaliselt loobumise avaldust. Seega on kohtu menetluses jätkuvalt hageja nõue kostja vastu summas 3000 eurot.
  2. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistasu ajavahemiku 06.11.2018 kuni 31.03.2020, so 16 kuu eest määras 25 eurot kuus, so kokku 400 eurot ja kostja on menetluse ajal nimetatud võlgnevuse hageja ees tasu, siis kostjal hageja ees võlgnevus puudub. Sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. 6

(7)Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  2. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõgetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on kostja hageja nõude pärast hagi esitamist osaliselt summas 400 eurot rahuldanud, kuid hageja ei ole nõudest selles osas loobunud. Nimetatud nõude osas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis ülejäänud nõude summas 2575 osas hagi rahuldamata, siis tuleb selles osa jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb 86% ulatuses jätta hageja kanda ja 14 % ulatuses jätta kostja kanda.
  3. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.