← Eesti

2-21-4675/6

Obsah (7)§ 208§ 76§ 100§ 101§ 103§ 113§ 94

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4675 Tsiviilasi Alas-Kuul AS hagi POWER

) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, 3

(7)2-21-4675 kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väitel sõlmisid pooled lepingu suuliselt ning hageja esita oma väite tõendamiseks mh poolte peetud kirjavahetuse lepingu täitmata jätmise kohta. Kostja vaidleb lepingu sõlmimise väitele vastu.
  1. Hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest selgub, et 19.11.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, kus pakkus kostjale, kas arve tasumist 5 päeva jooksul või sisuliselt lepingust taganemist ning selle tagasitäitmist. Samuti viitas hageja kostja eelnevalt tehtud mittemaksmise põhjendustele, nimelt, et kostja projekt on veninud ja juhikud lähevad seadmesse külge kõige viimasena (dtl 13). Samas e-kirjas tegi hageja teatavaks, et on juba väga pikalt vastu tulnud ja ei saa enam arve tasumisega oodata. Samast dokumentaalsest tõendist nähtub, et 16.12.2020 kell 10.50 saatis hageja kostjale e-kirja, kus mainis, et viimasest kostja lubadusest arve maksmise kohta möödub kohe kuu aega, kuigi kostja lubas arve tasuda 2 nädalaga. Lisaks kirjutas hageja kostjale, et on kostja suhtes tulnud igati vastu nii makseaja suhtes kui juhikute täiendavas lõikamises ning see, et kostja projekt venib, ei ole põhjenduseks arvete mittemaksmisel (dtl 13). Kohus tuvastas, et kostja vastas hageja e-kirjale 16.12.2020 kell 11.23, kus selgitas, et ootab kliendi-poolset makset, mis pidi toimuma samal 16.12.2020 kuupäeval. Samas e-kirjas vabandas kostja hageja ees (dtl 13).
  2. Kostja 19.04.2021 menetlusdokumendis esitatud väite kohaselt 16.12.2020 kell 11.23 saadetud e-kirjas lubas kostja esindaja maksta ja maksis 18.12.2020 pangaülekandega 352,80 eurot arvel nr 326650 nimetatud kauba eest (dtl 32). Kohtu hinnangul on nimetatud kostja väide vastuolus käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud kirjalikes tõendites kajastatud teabega. Nii esitas kostja tõendina sellesama arve nr xxxx, millest nähtub, et arve nr 326650 koostamise kuupäev oli 10.12.2020 ning maksetähtaeg 17.12.2020 (dtl 34). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et 19.11.2020 hageja poolt kostjale saadetud e-kirjas (dtl 13) ei saanud olla jutuks 10.12.2020 koostatud arve, mille maksmise tähtaeg oli 17.12.
  3. Muuhulgas viitas hageja 19.11.2020 e-kirjas, et ei saa enam arve tasumisega oodata ning 16.12.2020 saadetud e-kirjas viitas asjaolule, et arve maksmisest möödub kohe kuu aega. Kohtu hinnangul on formaalloogika reeglite vastane kostja väidetud sündmuste kronoloogiline järjestus, kus kostja lubab tasuda arve, mille maksmise tähtaeg ei ole veel saabunud, ning vabandab kohustuse täitmata jätmise eest, mis pole veel isegi sissenõutavaks muutunud. Küll on eluliselt usutav ja loogikareeglitega vastavuses olukord, kus kostja lubab 16.12.2020 e-kirjas tasuda varasema arve nr xxxx summas 2278,80 eurot, mis oli koostatud 31.08.2020 ning mille maksetähtaeg oli 21.09.2020, ning selle õigeaegse mittetasumise eest ka vabandab.
  4. Arve nr xxxx tõendist selgub ka asjaolu, et arve oli esitatud 1 lineaarjuhiku müügi ning 16 lineaarjuhikute butt-joint lõikamise teenuse eest (dtl 34). Kostja põhivastuväide on see, et tema pole hagejaga lepinguid sõlminud. Samas arvel nr 326650 kajastatud butt-joint lõikamise teenuse kuluartikkel kinnitab vastupidist. Kohtu hinnangul viitab arvel nr xxxx nimetatud buttjoint lõikamise teenus selgelt asjaolule, et kostja on eelnevalt soetanud hagejalt lineaarjuhikuid, mida hageja kostja tellimuse järgi lõikas. Lineaarjuhikute täiendavast lõikamisest kirjutas hageja kostjale oma 16.12.2020 e-kirjas (dtl 13). Arve nr xxxx kohaselt valmistas hageja kostjale 7 lineaarjuhikut (dtl 10) ning arve nr xxxx järgi 1 lineaarjuhiku, seega kokku 8 tükki, millede butt-joint lõikamist (2 x 8 = 16 tk) arve nr xxxx kohtu hinnangul ka kajastab.
  5. Hageja väidab, et suulisele lepingu sõlmimisele eelnes tellimuse nr xxxx (dtl 11) esitamine. Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud. Samuti ei väitnud kostja oma kirjalikes seisukohtades, et ei saanud kätte arve-saatelehte nr xxxx (dtl 10) ja KREEDIX OÜ nõudekirja (dtl 15). Seega tuvastab kohus, et kostja on nii tellimuse nr xxxx, arve-saatelehe nr xxxx kui KREEDIX OÜ 25.01.2021 nõudekirja kätte saanud. Juhul, kui kostjal ei esinenuks hageja ees 4
(7)2-21-4675 25.01.2021 seisuga võlgnevust, puudunuks nõudekirja saatmisel mistahes põhjus ja motiiv. Ka nimetatud nõudekiri tõendab koos teiste kohtule esitatud tõenditega kogumis, et kostjal esines 25.01.2021 seisuga hageja ees põhivõlgnevus summas 2278,80 eurot.
  1. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja vastuväited, et kauba kohaletoimetamise kuupäev on 04.08.2020 kell 13.12.37, aga arve-saateleht nr xxxx on väljastatud 31.08.2020 ning tellimus nr xxxx on tehtud kohaletoimetamise kuupäevast 10 päeva hiljem. Kohus tuvastas, et tellimus nr xxxx on koostatud 14.07.2020 (dtl 11), kauba kohaletoimetamine toimus 04.08.2020 (dtl 9) ning arve-saateleht nr xxxx (dtl 10) on koostatud 31.08.
  2. Kõik nimetatud toimingud on kronoloogilises vastavuses hageja esile toodud sündmustega.
  3. Asjakohatu on kostja vastuväide, et 04.08.2020 oli kostja juhatuse liige A. A kliendi juures xxxx ja füüsiliselt ei saanud panna oma allkirja xxxx vallas. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et poolte kirjavahetusest selgub, et hageja nõuab kostjalt arvel nr xxxx nimetatud kauba müügi eest ostuhinna tasumist ning kostja ei väitnud, et pole kaupa kätte saanud või et kauba võttis vastu selleks õigustamata isik. Seega ka juhul, kui kostja asukohta tarnitud kauba võttis kostja korraldusel vastu kostja töötaja või muu antud tsiviilasjas tuvastamata isik, ei saa nimetatud asjaolu välistada kostja ostuhinna tasumise kohustust. Kostja pole hagejaga peetud kirjavahetuses maininud, et pole kaupa kätte saanud. Veelgi enam, hageja palub oma 19.11.2020 e-kirjas kostjalt andmeid, kuhu võiks hageja saata transpordifirma juhikute hageja asukohta tagasi toimetamiseks (dtl 13). Kostja pole ka sellele nõudele mingeid vastuväiteid esitanud, vaid lubas arve tasuda 16.12.2020 (dtl 13).
  4. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatult viidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 116 lg 1 regulatsioonile, mille kohaselt võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja TsÜS §-le 116 lg 2, milles on sätestatud, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Samuti on põhjendatud hageja seisukoht, et TsÜS § 118 lg 2 alusel oli hagejal mõistlik alus uskuda, et kostja nimel kauba vastu võtnud isikule oli antud volitus tehingu tegemiseks, ning kostja teadis või pidi teadma, et see isik tegutseb tema nimel esindajana ja kostja talus selle isiku sellist tegevust. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02 selgitanud, et kaupade müügi või teenuste osutamise puhul ei ole vajalik volitatu volituste kontroll.
  5. Eespool käsitletud tõendeid ja põhjendusi arvestades loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti kehtiv leping lineaarjuhikute müügiks. Kohus leiab, et nimetatud lepingu puhul on tegemist müügilepinguga.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks on teatava asja, sh müüja poolt valmistatava asja, tasu eest võõrandamise kohustus. Müüja kohustuste hulka kuulub asja ning omandi üleandmine. Ostja kohustub asja vastu võtma ning ostetava asja eest tasuma kokkulepitud ostuhinda. 24. Kohus tuvastas, et pooled on sõlminud kehtiva müügilepingu. Kohtu hinnangul kajastab müügilepingu olulisi tingimusi arve nr xxxx (dtl 10), mille kohaselt kohustub ostja tasuma müüjale lineaarjuhikute ostuhinna ja transpordi/käitluskulu 2278,80 eurot koos käibemaksuga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 100järgi on kohustuse 5

(7)2-21-4675 rikkumine mh selle täitmata jätmine. Kuivõrd kostja pole ostuhinna tasumise kohustus täitnud, on ta sellega poolte sõlmitud müügilepingut rikkunud. Müüja õiguskaitsevahendite eelduseks on ostjapoolne müügilepingu rikkumine ja ostja vastutus selle eest.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Ostja vastutusele kohaldub

§ 103

lg 1, mille regulatsiooni kohaselt kaasneb lepingulise kohustuse rikkumise korral vastutus, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastupidist ei ole kostja esile toonud. Seega kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lineaarjuhikute eest tasumata jäänud ostuhinna koos transpordi- ja käitluskuluga summas 2278,80 eurot. 25.

§ 101

lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  3. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras perioodi 22.09.2020-23.03.2021 eest summas 91,33 eurot. Arvelt nr xxxx nähtub, et ostuhinna maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 22.09.
  4. Nimetatud perioodi viivise suuruseks on 91,26 eurot (seega kohus korrigeerib hageja viivisearvestust 7 sendi osas). Kuna kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude, mille tasumise kohustusega on kostja viivitanud, esineb alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Kohus rahuldab hageja viivisenõude kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 91,26 eurot.
  5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
  6. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 24.03.2021 hagiavalduses, mille kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid summas 350 eurot käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 600 eurot. Kohus määras 28.04.2021 pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks hiljemalt 13.05.
  7. Kostja pole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta esitanud
  8. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 100 eurot/tunnis ilma käibemaksuta on 6

(7)2-21-4675 ülemäärane. Tegemist on lihtsa vaidlusega ja hageja esindaja pole vandeadvokaat. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasumääraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3,5 tundi. Kohus leiab, et selline hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 3,5 tundi on mõistlik ja vastab käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja töö mahule. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 280 eurot.
  1. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 530 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulu 280 eurot). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 70 eurot (taotletud summa 600 eurot – rahuldatud summa 530 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda ning kostja pole kohtule teatanud, et tal on seoses tsiviilasjaga nr 2-21-4675 menetluskulusid tekkinud, puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
  2. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.