Obsah (11)

§ 631§ 638§ 113§ 82§ 637§ 76§ 644§ 110§ 100§ 101§ 94

2-21-574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-57

§ 631

lg 1 ning § 637 lg-tele 3 ja 4 teisele lausele on kostja kohustatud hagejale tema poolt teostatud tööde eest tasuma, sest Lepingu alusel teostatud tööd tuleb lugeda valmikus ja kostja poolt vastuvõetuks, mistõttu on tasunõue tervikuna sissenõutav. Hageja on Lepingus kokkulepitud tööd täitnud ning tasu teostatud tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Antud juhul on poolte vahel kokku lepitud, et tööd antakse üle ning nende eest tasutakse osade kaupa (Lepingu p 3.2 ja 3.6, lisa 1). Hageja on tööd lõpetanud ning osadena kostjale üle andud vastavalt ülal p-des 4 ja 5 selgitatule aktidega 1 – 5 ning 24.07.2020 lisatööde aktiga (tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta vt täpsemalt all p 11). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja on oma Lepingulised kohustused täitnud täies ulatuses, tööd on valmis ja loetud kostja poolt vastuvõetuks. 4 (

1. i)(
2. ii)(iii) Esiteks, hageja andis viimased Lepingujärgsed tööd üle „õiendiga nr 5“, mille parandatud versiooni esitati kostjale 04.08.2020 (vt täpsemalt ülal p 5 (iii). Asjaolust, et „õiend nr 5“ saab olema lõppakt, teavitas hageja kostjat juba enda 28.07.2020 e-kirjas (lisa 31 – 28.07.2020 hageja e-kiri). Lepingu p 3.2 kohaselt „AKT loetakse TELLIJA poolt allkirjastatuks, kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul arvestades TÖÖVÕTJA poolt akti esitamise päevast“. Kostja ei esitanud 04.08.2020 lõppaktile Lepingus ettenähtud tähtaja jooksul ega ka hiljem ühtegi vastuväidet, mis tähendab, et lõppakt tuleb lugeda kostja poolt allkirjastatuks ning kõik hageja poolt akteeritud tööd tuleb lugeda kostja poolt tervikuna vastuvõetuks. Teiseks,

§ 638paneb tellijale kohustuse võtta valmis töö vastu.

Sama sätte teise lause kohaselt, kui tellija ei võta tööd vastu, siis loetakse töö vastuvõetuks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 22.10.2020 märgukirjaga andis hageja kostjale täiendavata tähtaja 04.08.2020 lõppaktiga akteeritud tööde vastuvõtmiseks kuni 05.11.2020 (lisa 27). See tähendab, et Lepingujärgsed tööd tuleb

§ 638

teise lause kohaselt lugeda igal juhul täidetuks ning kostja poolt tervikuna vastuvõetuks hiljemalt 05.11.

1. Kolmandaks, kostja aktsepteeris hageja tasu nõuet kõikide akteeritud tööde eest kompromissiläbirääkimiste käigus, mil kostja avaldas soovi tasuda Lepingujärgne tasu maksegraafiku alusel (vt ülal p 6). See tähendab, et kostja tunnistas, et kõik Lepingujärgsed tööd on täidetud ning tasu on tervikuna sissenõutavaks muutunud.
2. Vastavalt ülal punktides 5 ja 6 selgitatule on kostja jätnud hagejale Lepingu alusel teostatud tööde eest tasumata kogusummas 45 109,38 eurot (sisaldab KM-i). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist kogu ulatuses koos lisanduvate viivistega. 8.

§ 113

alusel võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Lepingu p-le 3.9 „TÖÖVÕTJAL on õigus nõuda Lepingu punktis 3.6 toodud maksetähtaegade ületamisel TELLIJALT viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 10 % Lepingu maksumusest. (välja arvatud juhul, kui arve tasub kolmas osapool)“. Hageja nõuab nii põhinõude tasumist koos (

1. i)hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud (all p-d 11 - 12) ning (
2. ii)hagiavalduse esitamise hetkest kuni põhinõude täiliku täitmiseni jooksva viivisega (all p 13). 9. Lepingu järgi toimus tööde eest tasumine ositi peale vastava etapi tööde lõpetamist. Lõpetatud tööde kohta esitas hageja akti (Lepingu p 3.2). Lepingu p 3.6 kohaselt kohustus kostja tasuma tööde eest 14 päeva jooksul lõpetatud tööde kohta akti ja arve esitamist. Põhinõue on seega muutunud sissenõutavaks ositi vastavalt lõpetatud tööde kohta akti esitamisest 14 päeva jooksul (v. a kui kostja on Lepingu p 3.6 kohase tähtaja jooksul esitanud aktile vastuväite). Selguse huvides märgib hageja, et põhinõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel ei ole antud juhul õige lähtuda esitatud arvetest. Esiteks, ei oleks põhinõude sissenõutavaks muutumise sidumine arvetega hageja suhtes õiglane, sest arvete esitamisega viivitati kostjast tuleneva lepingu rikkumise tõttu ning esitatud arved tühistati kostjale vastutulekuna kompromissiläbirääkimiste tagajärjel. Teiseks, Leping seob makse teostamise tähtaja selgelt tööosa valmimisega, mida fikseerib akt (vastav põhimõte tuleneb sõnaselgelt nt Lepingu p 3.2 teisest lausest). Asjaolu, et kostjast tulenevatel põhjustel jäid arved väljastamata või väljastatud arved tühistati, et mõjuta tööde valmimise aeg ning hageja õigust saada valminud tööde eest 14 päeva jooksul tasu. Kolmandaks, poolte esialgse praktika järgi 5 tasus kostja hagejale allkirjastatud aktide alusel, misjärel esitas hageja makse tasumise kinnitamiseks 0-arve (vt lisa 3 – arve 1105; lisa 5 – arve 1109). Arvete hilisem väljastamise toimus juba sissenõutavaks muutunud tasu kostjalt kättesaamiseks. Eeltoodut arvestades on põhinõue muutnud ositi sissenõutavaks järgmiselt: (
3. i)21 744,91 eurot muutus sissenõutavaks 25.06.2020. Vastavalt ülal p-s 5(
4. i)selgitatule jäi „õiendi nr 3“ (lisa 8) alusel tasumata 18 120,76 eurot + KM ehk 21 744,91 eurot, mis muutus vastavalt Lepingule p-le 3.6 sissnõutavaks 25.06.2020 (10.06.2020 akti allkirjastamise aeg + 14p). (
5. ii)15 915,95 eurot muutus sissenõutavaks 10.07.2020. Vastavalt ülal p-s 5 (
6. ii)selgitatule kuulus „õiendiga nr 4“ akteeritud tööde eest tasumisele 13 263,29 eurot + KM+ 698,07 eurot (5% ehitustööde aegne tagatis). Hageja esitas „õiendi nr 4“ kostjale 25.06.2020 (lisa 14). „Õiendi nr 4“ akteeritud lõpetatud tööde tasumisele kuuluv summa 13 263,29 eurot + KM ehk 15 915,95 muutus seega sissenõutavaks 10.07.2020 (25.06.2020 + 14 p; 698,07 kuulus ehitustööde tagatise väljamaksmisele pärast lõppakti esitamist). (iii) 3963,03 eurot muutus sissenõutavaks 19.08.2020. Vastavalt ülal p-s 5(iii) selgitatule kuulus „õiendi nr 5“ ehk lõppakti alusel lõpparuandeperioodil akteeritud tööde eest ning ehitustööde aegse tagatisena kinnipeetud summadena kokku tasumisele 3963,03 eurot + KM ehk 4 762,83 eurot. Hageja esitas „õiendi nr 5“ ehk lõppakti kostjale 31.07.2020 (lisa 20). Kuivõrd kostja palus lõppakti parandamist Lepingu p-s 3.6 ettenähtud tähtaja jooksul ning hageja esitas „õiendi nr 5“ uuesti 04.08.2020, muutus lõppakti alusel tasumisele kuuluv summa sissenõutavaks 19.08.2020 (04.08.2020 + 14p). (
7. iv)1848 eurot muutus sissenõutavaks 02.09.2020. Vastavalt ülal p-s 5(
8. iv)kuulus lisatööde eest tasumisele 1540 eurot + KM ehk 1848 eurot. Hageja esitas 24.07.2020 allkirjastatud lisatööde akti (lisa 24) kostjale 18.08.2020 (lisa 22). Seega muutus tasu lisatööde eest sissenõutavaks 02.09.2020 (18.08.2020 + 14p). Eeltoodut arvestades on käesoleva hagiavalduse esitamise hetkes muutunud sissenõutavaks viivis kogusummas 5855,07 eurot. Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt välja: (
9. i)menetluse kestel jooksva viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest arvestatuna kohtu poolt väljamõistetud põhinõudelt; ning (
10. ii)otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni jooksva viivise määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest arvestatuna kohtu poolt väljamõistetud põhinõudelt. Hageja juhib tähelepanu, et kohtu väljamõistev viivis (nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka jooksev viivis) ei tohiks vastavalt Lepingu p-le 3.9 ületada 10% Lepingu hinnast ehk Lepingu alusel hageja teostatud tööde kogumaksumusest, milleks „õiendi nr 5“ ehk lõppakti (lisa 19) ning lisatööde akti (lisa 24) kohaselt on 86 791,88 eurot (sisaldab KMi) (= 2316,91 (lisa3) + 9365,56 (lisa 5) + 30 000 (lisa 13) + 45 109,38 (lisa 30) kostja poolt Lepingujärgse tasuna hagejale tasumata jäänud summa). Hageja ei ole viivitusintressi nõudest kompromissläbirääkimiste tulemusena loobunud. Selguse huvides märgib hageja, et asjaolu, et hageja ei ole seni viivist lisanud oma arvetele ning on teinud ka kompromisspakkumise, milles viiviseid ei ole nõudesumma hulka arvestatud ning asjaolu, et hageja on esitanud põhinõude kohta uue arve, ei tähenda, et hageja oleks oma õigusest nõuda kostjalt viivisintressi loobunud. Hageja nõustus kostja kompromissiettepanekuga, võttes arvesse, et kostja makseraskuste põhjuseks oli väidetav lõpptellija võlg kostja eest. Pooled ei jõudnud aga kompromissikokkuleppe sõlmimiseni, sest kostja (
11. a)ei allkirjastanud maksegraafikut ega käenduslepingut allkirjastanud; ning 6 (
12. b)ei teinud maksegraafiku alusel isegi esimest makset, mistõttu taganes hageja selgesõnaliselt kompromissipakkumisest 11.12. 2020 e-kirjaga; kompromissiläbirääkimiste tõttu tühistatud arvete tõttu tuli põhinõude kohta esitada uus arve (vt lisa 28). Järelikult on kostja endiselt Lepingu rikkumises ning kohaldamisele kuulub Lepingujärgne viivise nõue. Kostja vastus 10. Kohtule 01.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja nõustub, et hageja teatud mahus töid sisuliselt teostas, kuid kostja ei nõustu sellega, et tänaseks on hageja kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd korrektselt teostanud ja koos töö juurde käiva dokumentatsiooni ning aktidega korrektselt kostjale üle andnud. Samuti ei nõustu kostja sellega, et kõik hageja poolt teostatud tööd on tehtud vastavalt vajalikule ja nõutud kvaliteedile. 11. Kostja kinnitab, et on töö eest hagejale tasunud need summad, millele hageja oma hagiavalduses viitab. Samas ei ole hageja ja kosta omavahel korrektselt allkirjatanud ei kõiki vaheakte ega ka lõppakti ning seega pole sisuliselt toimunud ka töö korrektselt üle andmist hageja poolt. Samuti on selge, et hageja ei ole kostjale tänase päevani üle andnud valmis tööga kaasa käivat tehnilist dokumentatsiooni, mis on hädavajalik töö korrektseks üleandmiseks. Lisaks on kostja hagejale korduvalt viidanud, et hageja poolt objektile paigaldatud vaipkate on paigaldatud kehvasti ja ebakvaliteetselt ning vaipkatte osas tuleb töö ümber teha. Hageja on seni sisulise selgitusi andmata sellest keeldunud. Lisaks eelpool toodud puudustele on hageja rikkunud ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.5, mis sätestab, et TÖÖVÕTJA annab TELLIJALE garantiiperioodiks garantiitagatise 3 % Lepingu maksumusest käibemaksuga kas pangagarantiina või deponeerib TELLIJA kontole 2 aastaks + kaks kuud. Praegusel juhul ei ole hageja siiamaani oma vastavat garantiitagatise kohustust täitnud. Kostja hinnangul on hageja sellega rikkunud ühte oma olulist kohustust ja oluliselt kahjustanud usaldussuhet poolte vahel. Lähtudes eelnevast kostja ei vaidle vastu, et hageja teatud mahus töid ka reaalselt teostas, kuid kostja leiab, et õiglase ja põhjendatud tasu täpse suuruse kindlaks määramine ei ole praegu võimalik. Seda ennekõike seetõttu, et on alust arvata, et kõik teostatud tööd ei vasta nõutavala kvaliteedile ja pooled ei ole korrektselt lõplike akte vormistnaud ning hageja pole esitanud töö tehnilist dokumentatsiooni. Lisaks on selge, et hageja on rikkunud sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.5 ega ole antud kostjale ettenähtud garantiitagatist. Eelnevast tulenevat on põhjendatud ka küsimus, et kas töö üldse on hageja poolt üle antud kostjale või mitte. Samuti on kostja seisukohal, et hageja viivisenõue tuleks jätta täielikult rahuldamata. Kostja meelest on ilmselge, et olukorras, kus hageja ei ole tööd korrektselt üle andnud ja kus hageja ei ole tööd teostanud puudustega (aktide ja tehnilise dokumentatsiooni puudused ning garantiitagatise mitte andmine) ja vajaliku kvaliteediga ei saa hageja nõuda ka viivist. Kostja meelest ei ole hetkel hageja tasunõue veel sissenõutavaks muutunud ja praegu käib ka vaidlus tasu õiglase suuruse üle. Seega kuidagi ei ole põhjendatud nõuda kostjalt viivist praegu. 12. Kostja soovib rõhutada, et kuna tööd ei ole üle antud ja vastavat akti koostatud, siis

§ 82lg 7 tähenduses ei ole ka töövõtja (hageja) tasunõue muutunud sissenõutavaks.

Sealjuures soovib kostja rõhutada, et lisaks sellele, et nõue ei ole sissenõutavaks muutnud ei ole nõue kindlasti ka õiges suuruses, sest tööl on olulisi puudusi, millele kostja on seisukohas läbivalt viidanud. Kohtu põhjendused 7

1. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 25-
3. märts
4. a sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale ehitustöid objektil asukohaga xxxx ja xxxx.
5. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele. Teostatud tööde õiend nr 3 alusel on hageja koostanud 10.06.

1. a arve nr 1117 summas 51 744,91 eurot. Kostja tasus juuli lõpus arvest 30 000 eurot. Hageja väljastas tasumata osa kohta arve nr 1130 summas 18 120,76 eurot (lisandub käibemaks). Kostja jättis arve tasumata. 25.06.
2. a edastas hageja kostjale kooskõlastamiseks teostatud tööde õiendi nr
3. 31.07.
4. a esitas hageja kostjale viimaste teostatud tööde kohta õiendi nr 5 ehk lõppakti. 04.08.
5. a kooskõlastas kostja õiendi nr 4 alusel üleantud tööd. Õiendi nr 4 alusel teostatud tööde eest kuulus tasumisele 13 961,36 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tööde eest ei tasunud. Lõppakti alusel kuulus tasumisele teostatud tööde eest 3 969,03 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tööde eest ei tasunud. Hageja teostas objektil lisatöid 70 tunni ulatuses summas 1 540 eurot (lisandub käibemaks). Lisatööde kohta koostas hageja akti ja saatis selle kostjale 18.08.
6. a. Kostja tööde eest ei tasunud. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas

§ 637

lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole. 16. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei ole korrektselt üle antud. Samuti ei ole hageja kostjale üle andnud valmis tööga kaasa käivat tehnilist dokumentatsiooni. Kostja hinnangul on ka hageja poolt paigaldatud vaipkate paigaldatud ebakvaliteetselt ja vaipkatte osas tuleb töö ümber teha. 17.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega 8 kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
2. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea.
3. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kostjale allkirjastamiseks nii vaheaktid kui lõppaktid. Kahetsusväärselt ei ole kostja akte allkirjastanud. Vaidlusaluse lepingu p 3.6 kohaselt akt loetakse tellija poolt allkirjastatuks kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul arvestades töövõtja poolt akti esitamise päevast. Tööde üleandmisel esinevad puudused fikseeritakse ühise protokolliga 3 tööpäeva jooksul. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kooskõlas lepingu punktiga 3.
4. hagejale tööde osas pretensioone esitanud.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega. Lepingu 4.
6. kohaselt on hageja kohustatud esitama lepingu täitmisega dokumendid kostja nõudmisel ning kostja määratud tähtaja jooksul. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kõik vaidlusaluse objektiga seotud dokumendid on saadaval xxxx keskkonnas. Kohtule on igapäevasest tööst teada, et ehitusvaldkonnas tegutsevate äriühingute puhul on dokumentatsiooni üleslaadimine xxxx keskkonda tavapäevane praktika. Seega oli kostjal võimalik igal ajahetkel soovitud dokumentatsiooniga tutvuda. Kohtu hinnangul on kostja etteheide esitatud üksnes käesoleva kohtumenetluse tarvis, tegelikkuses on kostjal juurdepääs teda huvitavale dokumentsatsioonile olemas. Hageja on selgitanud, et kostja on dokumentatsiooni puudutavas küsimuses pöördunud hageja poole ühel korral, so 17.11.
7. a, mil hageja vastas kostjale, et dokumendid on xxxx üleval. Kohus peab hageja selgusi veenvaks.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud teostatud tööde õiendid ja lõppakt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja õienditest nr 3, nr 4 ja nr 5 ning 24.07.
2. a lisatööde aktist tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
3. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja andnud kostjale garantiitagatist kooskõlas lepingu punktiga 5.
4. Hageja selgituste kohaselt ei ole ta nõus deponeerima raha kostja kontole olukorras, kus kostja ei ole teostatud tööde eest tasunud. Hageja kasutab

§ 110

lg 1 sätestatud õigust ja keeldub enda kohustuse täitmisest kuni kostja täidab hageja sissenõutavaks muutnud tasunõude. Kohus nõustub hageja selgitustega. 23.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik 9 on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud enda viivisenõude kujunemise kronoloogia. Perioodil 25.06.
3. a kuni 13.01.
4. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 5 855,07 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 25.06.
2. a kuni 13.01.
3. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 855,07 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 14.01.
4. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 53 788,57 eurot tasumisele riigilõiv 1 100 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 100 10 eurot. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab hagi tagamise riigilõivu hageja enda kanda, kuna kohus hageja taotlust ei rahuldanud.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 5 250 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 35 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
9. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 11